jajah, võibolla oli mul tookord tugev häälepaeltepõletik ja sosistamisegagi oli raskusi, lobisemisest rääkimata. aga eks see annab muidugi märki organisatsiooni tasemest, kui protokollija infot kuuleb, aga tagareas istuja mitte. siiski, heameelega vaataks mõnd asjakohast seadusesätet kusagil internetis.

Zakslasele, kui limiit täidetakse siis on peaaegu hästi, aga kui limiidid on kehtestatud valede loendus andmete alusel, siis ei ole asi hästi. Tean ümbruskonnas mitmeid seltse kellel tänavu põdra miinimum limiit laskmata jäi, aga kuna täna on jahimehed nii metsas kui seaduses kuningad, siis vaevalt neile mingeid sanktsioone rakendatakse.
Honkomees, elad vist Kagu-Eestis. Siis on arusaadav, miks Sa probleemist aru ei saa. Teatavasti on Põlvamaal põtrade arvukus hetkel miinimumi lähedal ja kitsede arvukus ei anna samuti Põhja- ja Kesk-Eestiga võrrelda. Vaevalt, et selle kandi metsaomanikud märkimisväärset kisa on tõstnud. Eesti on "suur".
Peab tunnistama, et sellest kärast, mis me teinud oleme, on ka veidi tolku olnud. Miinimumlimiite tõsteti, maksimumid jäeti kehtestamata ja kus ka mõistlikud jahimehed olid, siis seal said ka arvukuse probleemid lahendatud. Näiteks Vardis pandi miinimum kitse limiidiks 75 ja lasime 150. Usun, et saime kitse arvukuse üsna optimaalse lähedale.

Esiteks - näiteks metskitse osas ei saa loendusandmete ebatäpsuses mitte kõiki jahimehi süüdistada. Kui isegi on kohti, kus andmetega manipuleeritakse, siis kindlasti mitte ei tehta seda kõikjal. Lihtsalt metoodika on puudulik ja selles ei saa süüdistada jahimehi. Kui metoodika puudulikkuse tõttu jahimehed praegu sisuliselt üritavad ära arvata metskitsede arvu, siis metsaomanikud sooviksid endale samasugust võimalust seda arvu ära aimata. See ei annaks sisulisele loendustulemusele mingit erilist täpsust juurde, muidugi, ma möönan, et arvamuse küsimine iseenesest ei oleks paha. Samas ei ole see võimalus nende jaoks ka praeguses õigusruumis üldsegi mitte välistatud.

Teiseks - sõraliste limiitide osas tehtud põhimõttelise muudatuse osas ei ole Erametsaliidul küll põhjust endale uhkelt vastu rindu lüüa. Kui öelda, kust selline ettepanek reaalsesse avalikku haldusesse liikus, te (st EML)lihtsalt keelduksite uskumast.

BM

Lugedes seda teemat siin foorumis tundub,et lugu läheb üle üksteise süüdistamiseks ja möödarääkimiseks.Oleks muidugi hea, kui siia vaidlusse sekkuks ka keegi keskkonnaametnik.Arvan ,et selline väide ,et jahimees on kuningas ,ei pea sugugi paika,jahimees praegu rohkem see musta töö tegija kelle tegemisi suunab Keskonnateenistus ja süüdistavad muidugi erametsaomanikud,sest jahimees ju on metsas tegutseja.See jälgede järgi ruutloendus on kindlasti vildakas asi,ning ei anna täpset ülevaadet ulukite arvust kohapeal,pealegi loom ju liigub e.rändab.Ja minu tähelepaneku järgi metskitsel just sügisel see suurem liikumine käsil.
Jahivärk on praegu küll nagu ilma peata madu mis viskleb siia ja sinna ning kilulinnas olev juhtkond lihtsalt kamp inimesi kes sisuliselt ei juhi suurt midagi.Aga selles oleme ikka ise süüdi sest need ju valitavad kohad ja on neid nii palju sinna etteotsa vaja.Igatsugu direktorid ja presidendid aga tolku neist nagu polegi.

Jorr, vaata ka teemat, mille ise kunagi algatanud oled. Seal paljudele asjadele vastused olemas.
http://www.marandi.fie.ee/foorum/viewto ... 78&start=0

Jorr, ma olen ise ju ka paadunud jahimees, seega kui ma süüdistan jahimehi, siis ka iseennast. Ma arvan, et see kuninga väide sai eelmises kommentaaris piisavalt argumenteeritud. Kui jahipidamine ja loomade eest hoolitsemine on must töö, siis on see küll imelik, aga mulle meeldib seda ilgelt teha.

Musta töö tegija selles mõttes,et jahimees on praegu see, kes peab loomade arvukust piirama.Ja kuna see metsas müttamine on jahimehe meelistegevus siis saab just tema maaomanike kriitika osaliseks.Jahitegevuse aga paneb paika peamiselt Keskonnateenindus.
Aga Taavi 12, kui jahimees oled,siis pool sinu ühest jutust oli küll väga asjatundmatu lugu.

Paistab, et Taavi12 on siin kõige kompetentsem vastama järgmistele küsimustele.
1. Mis liiki kahjustustest jutt käib, st mis kõige levinumad on?
2. Kas on olemas metoodika, mille järgi mingit kahjustust ja selle ulatust hinnata?
3. Kui suurtest numbritest käib jutt? Kui suur protsent kogu istutatavast metsast saab kahjustatud ulukite poolt (ja mis moodi)?
Minu meelest on need kolm küsimust ühed võtmeküsimused.

ja veel minuarust väga vajalikud küsimused :
1) mida selleks tehti et ulukikahjustusi ei tekiks ?
2) kas selles paigas kus kahjustus tekkis on ulukiarvukus üle lubatud ?

Mida rohkem selliseid artikleid ilmub http://www.maaleht.ee/?page=Metsaleht&g ... tikkel=507 seda rohkem metsa-ja maaomanikud seda jahiõigust endale hakkavad taotlema. See on ju "raha".

Kakukese küsimustele leidsin vastused erametsa foorumist. Vastab Leili.
Vastan siis metsarahva foorumis. Kuni 2004.aastani ei olnud märgata massilisi kahjustusi noorte kuuseistikute kallal. Aga talv 2004-2005 erines kõigist eelnevatest ootamatu ründega äsja (1-2-3-4 aastat tagasi) istutatud kuuskede ladvakasvudele, 2005-2006 talvel kordus sama rünnak suve jooksul kosunud noortele kasvudele ning lisandus veel külgokste paljaksnärimine. Jahimeestel tasuks vahel istutatud lankidel pisikestele kuusekestele pilk peale vista ja siis saavad nad isegi aru, et midagi on valesti. Kas põhjuseks on tõepoolest kitsede arvukuse plahvatuslik suurenemine või on tegu loomade toiduharjumuste muutumisega - see jäägu teadjamate meeste otsustada. Metsaomanik on taimede ostuks, istutamiseks ja hoolduseks raha kulutanud ja loodab ikka metsa kasvatada. Taimede maksumus (2.50 - 3.00 kr/tk), pluss tööraha ja hoolduseks kulunud aeg/raha.

Loode-Eestis ja Lahemaa piirkonnas lisandub veel massiline põdrakahjustus männikultuurides. Niisiis on pilt piirkonniti kindlasti erinev.

Gunnari küsimustele vastan ise lühidalt sedasi. Täna ei maksa jahimehed jahirenti maaomanikele ja seega ei saa maaomanikelt nõuda, et nad oma kultuuridele aiad ümber ehitaks. Vaatamata sellele on suuremad fanaatikud hakanud repellente kasutama ja ka aedasid ümber ehitama. Aga see ei ole siiski metsamajandus vaid hobimetsandus. Eestis on hobimetsanduse jaoks aga liiga palju metsamaad. Meie riigis saab tööd täna metsasektoris 45000 inimest, aga need metsad, mida me täna lõikame, said kasvama hakata siis, kui Eesti metsades oli sama palju põtru, kui täna on karusid.
Metsaomanikud ei soovi jahinduselt teenida ega ka ulukikahjustuste kompenseerimise mehhanismi (bürokraatiasse me ükskord sureme). Metsamehed soovivad, et kultuuride kahjustamise tase jääks mõistlikuse piiridesse (10 -20 %) nagu see oli 3-4 aastat tagasi.

Tõeste kummaline ... nii 35 aastat tagasi võttis sovhoos pea kogu mu kodumetsa maha ja seal kasvab nüüd sihuke paras kuusik. Siis oli kitse teadusemeeste hinnangul 3-5 korda rohkem kui täna (oma mäletamise järgi oli ka rohkem kui täna), põdra arvukus vist umbes sama. JA TOL AJAL KASVASID NEED PUUKESED SUUREMA LOOMADE ARVUKUSE JUURES ILUSASTI NII SUUREKS, ET PRAEGU VIST OHUSTAB NEID AINLT KARU. s.j. ei kasutatud tol ajal mingeid tõrjeaneid.

Kõigepealt peaks meie teadlased ikka sellise kahjustuste kasvu põhjuse kindlaks tegema, loomade arvukuses eelneva näite najal ei saa see olla või kuidas...

Honkomees, uuri välja mitu hektarit tollel ajal talivilja sealkandis külvati ja siis proovi seoseid otsida.

Tänud taavi12, vastuste eest. Metsaomanikuna tean nüüdseks päris hästi, palju taimed maksavad, aga minu küsimus oli seda laadi, et kui suur % istutatavast metsast ära süüakse/kahjustatakse? Ei saa ju väita sedasi, et "Leili ütles" ja see on nüüd aluseks. Selle naerab ju iga mõistlik inimene välja. Kujutan ette, et metsameestel peaks toimima mingi analoogne süsteem nagu jahimeestel, et loendatakse ulukid ja peetakse aruannet kütitud loomadest.
Järsku ongi Eestis vaid igas maakonnas selline Leili, kellel 1ha metsa ära söödud? Lühidalt pakub huvi statistika.
Küsimus, mis puudutas metoodikat kahjustuste hindamisest, olen aru saanud, et see ka päris selge teema pole. Kas seda, kui süüakse ära puul külgmised oksad, mis nii või naa laasuvad aja jooksul, ikka on kahjustus? Olen aru saanud ka sellest, et ladva ära hammustamisel puu ei hukku. Pidi tekkima mingi kõverus selle tagajärjel, aga kui suur kahju see majanduslikult ikka on? Huvitavad reaalsed arvud.

Ei muud häda selle jutu taustal paista olevat, et lõigatud metsaraha lihtsalt otsas või otsa saamas.
Uue kasvamist on igav oodata ja siis mõeldakse lihtsalt välja lisatuluallikaid, mis peaks siis tekkima nn. jahinduse reformimise läbi.