Elage ise ja laske ikka loomadel ka oma toimetusi teha
Jahiseaduse muudatuse ettepanek.
Meil on erinev suhtumine. Ei saanud ka hästi aru, miks nii valulikud reageeringud. Nagu oleks teistmoodi asjadest arusaamine keelatud ja osa seltskonna arusaamine ainuõige. Tuleb välja, et arusaamine eetikast ongi erinev. Vastavalt hääletusele oli 51% prozektori lubamise poolt teatud tingimustel nagu ka mina, nii et päris üksi ma just oma arvamusega ei ole.
Minu väiteid ja põhjendusi suuremas osas ümber ei lükatud. Katsun välja tuua asjalikud argumendid, millega mulle oponeeriti:
1. Ei tohi lasta krabina, liikumise ja ebamäärase kogu peale. Tean seda ka ise väga hästi. Mul sellega probleeme pole, aga osadel on - lugege lehti kui ei usu. Üldiselt ohutustehnikas püütakse õnnetusjuhtumi vältimiseks tekitada nn. topeltkatet, et ühe rikkumise puhul ei oleks siiski õnnetus kohe tulemas, see põhimõte on välja toodud ka venelaste Ohotas, kus on juttu relvakäsitlusest ja toodud rida sellekohaseid näiteid, kus üks rikkumine õnnetust ei põhjustanud, kuna mitut teist reeglit täideti. Eesmärk on säästa inimelusid, mitte ajada hiljem põhimõttelist juttu, et näed, ta rikkus ohutustehnikat ja ise on süüdi.
2. Mina tahaks öösel jahti pidada. Kui keegi ei taha, siis on see tema isiklik asi. Mulle öösel metsas meeldib. Öösel on prozektor kasulik. Ma ei väidagi, et poolvalgel ajal loomi lastud ei saaks, aga miks ma peaks. Keda ma öösel segaks? Kas, sind, Sergo, või sind, Mudaahv? Kui öine laskmine teie eetikaga kokku ei käi, siis ärge laske. Ma aktsepteerin lugupidamisega teie otsust. Aga ärge suruge oma arvamust peale nagu religiooni, mis on ainuõige.
3. Ütlesin juba oma arvamuse, et ma ei aktsepteeri seaduste koostamist ainult selle mõttega, et keegi salakütt ju äkki kasutab seda oma eesmärkidel ära. Ja nii meid ausaid jahimehi ainult kitsendatakse selles salakütihirmus. Vene ajal kui ma alustasin, oli salakütihirm nii suur, et ka väikeulukijahil pidi vähemalt 3 jahimeest osalema, et ikka keegi tundmatu oleks pundis ja kaebaks kui vaja. Ja registreerima pidi iga jahi metsavahi juures. See on nõukaaegne ideoloogia, riik peab usaldama oma rahvast, aga mitte ainult paaniliselt mõtlema, et äkki keegi rikub seadust. Kui minu seltskonnale on renditud jahimaad, siis ma ju peaks nagu seda järjepidevalt majandama, mitte röövkasutama, mis muidu homme saaks. Seadused on täitmiseks ausatele jahimeestele, mitte salaküttidele, miks siis nii palju poleemikat teemal, et äkki keegi autokatuselt laseb. Salakütt laseb niigi kust ja kuidas talle meeldib.
4. Märkus, et trennitud sead valguse peale plehku panevad, on õige, ka karu paneb. Lahenduseks on see, et sihid püssi nii täpselt kui võimalik välja ja vajutad vaid hetkeks murdosa sekundit enne lasku valguse nupule, lask peab järgnema kohe. Töötab, vene ajal järgi proovitud. Mu sõbrad on nii mitu karu lasknud. Muidu oleks see võimatu olnud, sest pimedus oli hingemattev (kontuurid siiski näha). Muidugi ei välista, et hästi trennitud siga on reaktsioonis kiirem. No aga see ongi siis tema võimalus.
Te ei lükanud ümber ühtki minu põhjendust, teil on lihtsalt teised tõekspidamised, teised vaatenurgad ja te tähtsustate teisi asju kui mina(salaküttimise võimalust ja te ei tahagi öösel jahti pidada erinevalt minust. Sest öösel ei ole enamasti võimalik teha garanteeritult täpset lasku ilma kunstliku valguseta. Küsimus on piiris, keegi võib vaidlustada ka optika kui sellise vajalikkuse). Ausalt öeldes ei saa ma teie põhimõtetele ilõpuni pihta, seda võiks üks-ühele lõpuni arutada vahetus vestluses, saaks üksteise mõtteviisist paremini aru.
Minu väiteid ja põhjendusi suuremas osas ümber ei lükatud. Katsun välja tuua asjalikud argumendid, millega mulle oponeeriti:
1. Ei tohi lasta krabina, liikumise ja ebamäärase kogu peale. Tean seda ka ise väga hästi. Mul sellega probleeme pole, aga osadel on - lugege lehti kui ei usu. Üldiselt ohutustehnikas püütakse õnnetusjuhtumi vältimiseks tekitada nn. topeltkatet, et ühe rikkumise puhul ei oleks siiski õnnetus kohe tulemas, see põhimõte on välja toodud ka venelaste Ohotas, kus on juttu relvakäsitlusest ja toodud rida sellekohaseid näiteid, kus üks rikkumine õnnetust ei põhjustanud, kuna mitut teist reeglit täideti. Eesmärk on säästa inimelusid, mitte ajada hiljem põhimõttelist juttu, et näed, ta rikkus ohutustehnikat ja ise on süüdi.
2. Mina tahaks öösel jahti pidada. Kui keegi ei taha, siis on see tema isiklik asi. Mulle öösel metsas meeldib. Öösel on prozektor kasulik. Ma ei väidagi, et poolvalgel ajal loomi lastud ei saaks, aga miks ma peaks. Keda ma öösel segaks? Kas, sind, Sergo, või sind, Mudaahv? Kui öine laskmine teie eetikaga kokku ei käi, siis ärge laske. Ma aktsepteerin lugupidamisega teie otsust. Aga ärge suruge oma arvamust peale nagu religiooni, mis on ainuõige.
3. Ütlesin juba oma arvamuse, et ma ei aktsepteeri seaduste koostamist ainult selle mõttega, et keegi salakütt ju äkki kasutab seda oma eesmärkidel ära. Ja nii meid ausaid jahimehi ainult kitsendatakse selles salakütihirmus. Vene ajal kui ma alustasin, oli salakütihirm nii suur, et ka väikeulukijahil pidi vähemalt 3 jahimeest osalema, et ikka keegi tundmatu oleks pundis ja kaebaks kui vaja. Ja registreerima pidi iga jahi metsavahi juures. See on nõukaaegne ideoloogia, riik peab usaldama oma rahvast, aga mitte ainult paaniliselt mõtlema, et äkki keegi rikub seadust. Kui minu seltskonnale on renditud jahimaad, siis ma ju peaks nagu seda järjepidevalt majandama, mitte röövkasutama, mis muidu homme saaks. Seadused on täitmiseks ausatele jahimeestele, mitte salaküttidele, miks siis nii palju poleemikat teemal, et äkki keegi autokatuselt laseb. Salakütt laseb niigi kust ja kuidas talle meeldib.
4. Märkus, et trennitud sead valguse peale plehku panevad, on õige, ka karu paneb. Lahenduseks on see, et sihid püssi nii täpselt kui võimalik välja ja vajutad vaid hetkeks murdosa sekundit enne lasku valguse nupule, lask peab järgnema kohe. Töötab, vene ajal järgi proovitud. Mu sõbrad on nii mitu karu lasknud. Muidu oleks see võimatu olnud, sest pimedus oli hingemattev (kontuurid siiski näha). Muidugi ei välista, et hästi trennitud siga on reaktsioonis kiirem. No aga see ongi siis tema võimalus.
Te ei lükanud ümber ühtki minu põhjendust, teil on lihtsalt teised tõekspidamised, teised vaatenurgad ja te tähtsustate teisi asju kui mina(salaküttimise võimalust ja te ei tahagi öösel jahti pidada erinevalt minust. Sest öösel ei ole enamasti võimalik teha garanteeritult täpset lasku ilma kunstliku valguseta. Küsimus on piiris, keegi võib vaidlustada ka optika kui sellise vajalikkuse). Ausalt öeldes ei saa ma teie põhimõtetele ilõpuni pihta, seda võiks üks-ühele lõpuni arutada vahetus vestluses, saaks üksteise mõtteviisist paremini aru.
-
Hunter30-06
- Postitusi: 102
- Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm
-
Hunter30-06
- Postitusi: 102
- Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm
Väitsin, et prozektor võimaldab öisel ajal lasta täpsemalt. See hetkeline valguse näitamine kindluse huvides on parem kui kontuuri peale põmmida. Muidugi vastab nüüd keegi, et ära siis üldse lase öösel ja lase päevasel ajal kui näha on ja kontuuri peale ei tohi lasta jne. Selleks ongi prozektor, et mitte kontuuri peale põmmida ja avardada jahivõimalusi ka öise jahi võimalusega, mida muidu tihti ei oleks (kuuvalged ööd saab lasta küll ja mõni öö on lihtsalt valge).
Kui siga tule peale jooksu paneb, ei ole ju käsku lasta kui kindel ei ole.
Minu väide on ikkagi, et prozektor on hea abivahend pimedal ajal, mida pole käsku kasutada kui kellelegi põhimõtteliselt ei meeldi või kui seakari liialt trennitud on. Kui keegi oma seakarja liialt ära trenninud on, siis tuleb valgel ajal lasta.
Ma ei ole väitnud, et ma lasen täpselt pihta või täpselt mööda, minu isiklik laskeosavus või osavusetus ei puuduta prozektoriga jahi teemat.
Kui siga tule peale jooksu paneb, ei ole ju käsku lasta kui kindel ei ole.
Minu väide on ikkagi, et prozektor on hea abivahend pimedal ajal, mida pole käsku kasutada kui kellelegi põhimõtteliselt ei meeldi või kui seakari liialt trennitud on. Kui keegi oma seakarja liialt ära trenninud on, siis tuleb valgel ajal lasta.
Ma ei ole väitnud, et ma lasen täpselt pihta või täpselt mööda, minu isiklik laskeosavus või osavusetus ei puuduta prozektoriga jahi teemat.
Huvitav oleks nüüd teada, kui palju need, kes hirmsasti tule kasutamise vastu on, ise öist jahti peavad. Millised kogemused ja muljed. Viimasel ajal on siin juba asi läinud sedasi, et keegi pajatab sellest, mida on jahis eetiline kaasas kanda, ise pole veel kaugeltki jahimehe eas. Mõni pajatab kuidas loomad öösel käituvad, ise pole öösel jahis käinud. Mulle meeldib ka öine jaht, ei oma prozet jms, enamasti käin, kui kuu seda lubab, või lumi abiks. valgustus on mingi kindlas situatsioonis täiesti omal kohal (kasvõi see, et vaatad, mingi asi, nt kobras, oletuslikult... üsna pime, klõps tuli põlema, ongi kobras, klõps tuli kinni. Sama asi rebaste jms-ga, kui tuli kinni ja natuke on vaikust hoitud, saab lasta kah (jällegi, kui lauspimedus, siis ei saa, aga kes käsibki).
Teemas oli siis see, et hämaras teed kindlaks, et sead on põllus.. või juba pimedas mingi ragistamine ja matsutamine jne. Saad aru, et sead, edasi jällegi mitu võimalust. kari põllus, valid looma, lased kontuuri pihta kui loom valitud, või suunad valguse peale, sihid ja lased (ja ei põgene nad alati kusagile... jällegi, vanematest aegadest kuuldud meenutused). Mis mulle pähe turgatas.. põld sellises kohas, et sead lammutavad hirmsasti, äkki ka mingi 5-6 erinevat karja... dressuuri käigus saaks lasta nii mõnegi sea, kui putkavad juba minema, las putkavad, hiljem saab põllumees panna sinna mingi anduriga valgusti ja on põllus rahu (hea küll, kui ikka põld on suur-suur, siis ei saa, aga töötab kui sigadel on põldu paar käimiskohta, või tegemist üldse taluhooviga).
Kas keegi teab, mis praktika põhjustas tulevalgel laskmise keelamise?
Teemas oli siis see, et hämaras teed kindlaks, et sead on põllus.. või juba pimedas mingi ragistamine ja matsutamine jne. Saad aru, et sead, edasi jällegi mitu võimalust. kari põllus, valid looma, lased kontuuri pihta kui loom valitud, või suunad valguse peale, sihid ja lased (ja ei põgene nad alati kusagile... jällegi, vanematest aegadest kuuldud meenutused). Mis mulle pähe turgatas.. põld sellises kohas, et sead lammutavad hirmsasti, äkki ka mingi 5-6 erinevat karja... dressuuri käigus saaks lasta nii mõnegi sea, kui putkavad juba minema, las putkavad, hiljem saab põllumees panna sinna mingi anduriga valgusti ja on põllus rahu (hea küll, kui ikka põld on suur-suur, siis ei saa, aga töötab kui sigadel on põldu paar käimiskohta, või tegemist üldse taluhooviga).
Kas keegi teab, mis praktika põhjustas tulevalgel laskmise keelamise?
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
-
Ahto Kattai
- Postitusi: 2418
- Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm
Olen Tedre jutuga põhuimõtteliselt nõus ,ka mina olen sellel ajal tulega jahti pidanud ,kui see lubatud oli. Ainult väitega ,et murdosa sekundist laskmiseks aega ,pole ma nõus! See valgusega laskmise asi käib ikka vähe teisiti! Inimese silm lihtsalt ei reageeri (ei hakka nägema)nii lühikese ajahetkega ja sellisest kiirustamisest kujuneb küll huupi paugutamine! Miks see ära keelati ,arvatavasti ikka selleks ,et kontrollijate tööd hõlbustada ,et viimati sa ikka .......-igaksjuhuks.Ma tegelt ei näe selle valgustiga jahi lubamises küll mingit hävitavat tagajärge! Toimugu see jaht siis õõsel v päeval ,kes see ikka sama oksa saeb ,kus ta ise istub .Ja kui jahtkonnas on kord majas siis" juhukülalised" lihtsalt ei julge oma nina toppida,oht vahele jääda on liiga suur.Vastupidi ,kui praegu teatakse ,et ametlike jahimeestega pole õõsel kartust kokku trehvata ,on ju salakütil palju julgem tegutseda.
See aga kuidas valgustit laskmisel kasutada on hoopis teine teema!
Kivi kotti!
See aga kuidas valgustit laskmisel kasutada on hoopis teine teema!
Kivi kotti!
Valulikult reageerib asjale hoopis herr teder ise, ära mine nii leili kui keegi teistmoodi arvab.
Selgitaks oma vaatenurka sinu antud punktide kaudu:
1. Need krabina ja kahtlase kuju peale laskmised, kus inimesed on viga saanud on juhtunud kõik valgel ajal ajujahis (viimasel ajal). Pukist laskmisel sa ei lase ju võssa ja krabina peale. Loom on ju lageda platsi peal ja sul aega kindlaks teha kas tegu inimese või seaga. Ise pole peale sattunud inimesele kes söötadel käpuli ringi käib ja vilja sööb, väibolla lihtsalt meiekandis sellised puuduvad.
2. Ka mina pean öisest jahist lugu, oma selle aasta 10 seast olen 100% lasknud öösel. Raipeks pole õnneks ükski sel aasal läinud. Järelikult on öine jaht ka lambita täiesti teostatav minu arvates
3. Seda ma pole väitnud, et proše kasutamine salaküti elu kergemaks muudab. Pigem on see vastupidi, kui praegu keegi valgustab on kohe kahtlus, et salakütt ja vaja asja uurima minna. Aga kui "mets helendama lööb" nagu keegi hästi ütles, siis on salakütil lihtsam ja turvalisem tegutseda.
4. Kuidas see valgusega laskmine sinu arvates välja nägema hakkab? Lamp püssi peal, või teine mees näitab kõrvalt? Kui sead juba valgust kardavad ja lask peab toimuma KOHE, siis ärme valiklaskmisest räägi eks. Needi saab see loom kelle peale valgusvihk esmesena langeb, olgu ta emis või kes tahes, sitta sa jõuad seal midagi mõtelda või valida.
Selgitaks oma vaatenurka sinu antud punktide kaudu:
1. Need krabina ja kahtlase kuju peale laskmised, kus inimesed on viga saanud on juhtunud kõik valgel ajal ajujahis (viimasel ajal). Pukist laskmisel sa ei lase ju võssa ja krabina peale. Loom on ju lageda platsi peal ja sul aega kindlaks teha kas tegu inimese või seaga. Ise pole peale sattunud inimesele kes söötadel käpuli ringi käib ja vilja sööb, väibolla lihtsalt meiekandis sellised puuduvad.
2. Ka mina pean öisest jahist lugu, oma selle aasta 10 seast olen 100% lasknud öösel. Raipeks pole õnneks ükski sel aasal läinud. Järelikult on öine jaht ka lambita täiesti teostatav minu arvates
3. Seda ma pole väitnud, et proše kasutamine salaküti elu kergemaks muudab. Pigem on see vastupidi, kui praegu keegi valgustab on kohe kahtlus, et salakütt ja vaja asja uurima minna. Aga kui "mets helendama lööb" nagu keegi hästi ütles, siis on salakütil lihtsam ja turvalisem tegutseda.
4. Kuidas see valgusega laskmine sinu arvates välja nägema hakkab? Lamp püssi peal, või teine mees näitab kõrvalt? Kui sead juba valgust kardavad ja lask peab toimuma KOHE, siis ärme valiklaskmisest räägi eks. Needi saab see loom kelle peale valgusvihk esmesena langeb, olgu ta emis või kes tahes, sitta sa jõuad seal midagi mõtelda või valida.
ahvina sündinud-ise rahul
jahiseaduse muudatus
Vaidlemise ja teiste jutu mahategemise asemel võiks ikka rääkida oma arvamus välja.Küsitud oli ju lihtsalt kas oled selle poolt või vastu,ega see Riigikogu valimine pole,et teisitimõtleid kohe tõrvama asuda.Olen Zakslase teemaalgatamisega igati päri ja sooviks just metsas pimedal ajal tulega pukis istuda,mitte pimedas silmi punnitada.Seda, et loomad saavad lastud ka ilma prozeta pole mõtet rääkidagi ,saavad kindlasti aga tulest on kasu palju.Isegi rohkem kui summutist.
noorus on ilus aeg
jorr kui arvamused lähevad lahku, kuidas siis teistmoodi enda oma selgitada. Pole siin keegi Tetre isiklikult mustanud, vaid on esitatud oma nägemus asjast. Kas oli lubatud vastata ainult JAH-EI stiilis?
Kuskil sa kirjutasid,et kui mees ilma abivahenditeta hakkama ei saa, eks siis kasutatagu ning vanemad mehed muigavad selle peale. Kui sa nüüd lambiga metsa vehkima lähed, vaatavad nooremad mehed muigega, et taat ei saa muidu hakkama. On vist loogiline seos?
Suvaliselt spekuleerides tundub,et tulega laskmise pooldajad sealt L-Eestist kus looma vähe ja vastased põhja-lääne eesti mehed kus looma on. Mis seoseid siit otsida?
Kui tõesti vaja minge laske neid sigu lambiga siis, vahelejäämise võimalus on nagunii null. Peaasi et ise rahul olete.
Kuskil sa kirjutasid,et kui mees ilma abivahenditeta hakkama ei saa, eks siis kasutatagu ning vanemad mehed muigavad selle peale. Kui sa nüüd lambiga metsa vehkima lähed, vaatavad nooremad mehed muigega, et taat ei saa muidu hakkama. On vist loogiline seos?
Suvaliselt spekuleerides tundub,et tulega laskmise pooldajad sealt L-Eestist kus looma vähe ja vastased põhja-lääne eesti mehed kus looma on. Mis seoseid siit otsida?
Kui tõesti vaja minge laske neid sigu lambiga siis, vahelejäämise võimalus on nagunii null. Peaasi et ise rahul olete.
ahvina sündinud-ise rahul
seadusemuutatus
Kas oled ise kunagi lasknud ka tulega?Või räägid nagu vanatüdruk,et pole saanud ja ei taha ka.Mina olen lasknud ja tahaks veel.
noorus on ilus aeg
-
Hunter30-06
- Postitusi: 102
- Liitunud: L Dets 11, 2004 5:45 pm
Oh kus meil on ikka palju kõvasid jahimehi. 
Mulle täiesti piisab 4-5 kuuvalge ööst kuus,aga osa rahvast tahab iga öö jahil olla
Ma lihtsalt ei saa aru mis moodi see lambiga jaht turvalisust lisab ja valiklaskmisele kasuks tuleb?Tehke mulle selgeks mis moodi tehakse lambiga valiklasmist kottpimedas söödaplatsilt, kus on näiteks kaks emist põrsastega ja veel kesikuid? Ja veel parema lasu tegemisest?Endal küllaga juhuseid kui sihid siga tund ja pealegi,et teha ilus lask.
Ja tuua argumendiks sigade uputus ja jahipidamise võimaluste vähesus.siis on jahiseltsis kuskil midagi muud mäda.
Mulle täiesti piisab 4-5 kuuvalge ööst kuus,aga osa rahvast tahab iga öö jahil olla
Ma lihtsalt ei saa aru mis moodi see lambiga jaht turvalisust lisab ja valiklaskmisele kasuks tuleb?Tehke mulle selgeks mis moodi tehakse lambiga valiklasmist kottpimedas söödaplatsilt, kus on näiteks kaks emist põrsastega ja veel kesikuid? Ja veel parema lasu tegemisest?Endal küllaga juhuseid kui sihid siga tund ja pealegi,et teha ilus lask.
Ja tuua argumendiks sigade uputus ja jahipidamise võimaluste vähesus.siis on jahiseltsis kuskil midagi muud mäda.
AH MINGE METSA!!!
vastuseks Feenile: mis praktika keelas tulevalgel laskmise?
Polnudki tegemist otseselt praktika kui niisugusega jahimeste poolt, värk just esmajoones hullult praktiseeritud salaküttimisest vabariigi algusaastatel viitega jahieetikale alguse saigi. Aga loomulikult on seda ju igal soovijal võimalik täpsustada helistades Kuristiku tänavale hr. Andres Lillemäele.
Polnudki tegemist otseselt praktika kui niisugusega jahimeste poolt, värk just esmajoones hullult praktiseeritud salaküttimisest vabariigi algusaastatel viitega jahieetikale alguse saigi. Aga loomulikult on seda ju igal soovijal võimalik täpsustada helistades Kuristiku tänavale hr. Andres Lillemäele.