Jõudu!

Jõudis minuni kõlakas meie jahinduse arengukava tööversiooni
avalikustamisest. Saadaval aadressilt http://www.jahindus.iap.ee.
Ehk pakub ka laiemale ringile huvi.

lugesin. diaginaalis.
üldmulje positiivne.

aga aga......on oodata olulust resursimaksu (nn. jahirendi) tõusu kusjuures põhjendused miks on üldkontseptsiooniga vastuolus mu meeli.

kuristiku mehed ärgake!!!!!! ja kaitske meie huve!!!!!

e. teisisõnu tuletage poliitikutele/ametnikele meelde et tegu on ca 15 tuhande valija huvide riivamisega!!!!

Sinna lõiku, kus on kirjutatud "maade killustatusest ja maaomanike kättesaadavusest" ,peaks siis ka juba sisse kirjutama kõigi maaomanikega automaatse "jah" lepingu. Kisub väga maaomanikukeskseks see uus majanduskava.

Tulevikus peaks olema lihtne saada jahiseltsi liiikmeks.Omad piirkonnas maad näiteks 1 ha. Lööd rinna ette - mina olen maaomanik ja võtke vastu.Kohustus.
Teoreetiliselt võimalus jahiseltsis võim haarata.Ostad maad ,jagad lahustükkideks (näiteks 20),saad seltsi liikmeks võtad võimu jne.
Lugesin ka foorumit. Maaomanikud olid taas teravad jahimeeste vastu.Maa teema omab sarnaseid jooni pronksõduriga.
Riik võiks metsaomanikke ikka toetada ,kahjustused kinni maksta ja natuke pappi peale ka visata , et pärast metsateed ka korda saaks.

Ma ei saanud nüüd aru kas see mis sa kirjutasid olid ideed mida sa toetad ? Loodan et mitte.

Ma ei toeta seda, aga tundub , et võib niimoodi minna.Sest ma ei usu et Seltsi likmeks saamisel on oluline maa suurus.Maaomanik on maaomanik.

Raske uskuda et iga 1ha tegelane hakkab kogu paberimajandust läbi tegema et jahimeheks saada. Kogemus näitab et ka oluliselt suurema maatüki omanikud on käinud oma maal ka ainult paar korda, 1. hindajaga, 2. metsa ülestöötajaga. Kõik. Püänt oleks muidugi kui hakataks maaomanikke jahiseltsi liikmeks võtma ka siis kui nad ei ole jahimehed, vaid nö. huvitatud isikud. Siis oleks ka jahindusega ühelpool.

aga mis oleks selles halba et maaomanik astub kohaliku seltsi

Ei olegi halb. Samas, on täiesti selliseid tegelasi, kelle maade peal on mõistlik pigem mitte jahti pidada kui talle anda seaduslikku alust püssiga ringi käia.

Ja nende maaonamikega, kes tahavad jahiseltsi astuda on lood nii, et neid ei olegi nii karmilt palju. Siiani nagu ka nii olnud, et kui ikka soovi, siis kätt ette ei panda (loomulikult võib hakata mingil ajal max limiit piirama). Pigem kurdetakse kohati seda, et ei ole noori mehi jne, kes jahimeheks tuleks.

Kogu seda maaomanik-jahimees suhtlust jms. parandaks see, kui metsaomanikud liituksid rohkem ühistutesse ning siis ühistust oleks olemas inimene, kes esindab ühistu liikmete huve jahimeeste seas(käib näiteks ühisjahil kaasas ja osaleb koosolekultel omade ettepanekute ja tähelepanekutega). Törts teemast mööda küll, aga....

Muidugi pole seal midagi halba, et maaomanik seltsi liikmeks saab. Näiteks Soomes jahti saavadki pidada ainult maaomanikud (erandid).Soomes jahil olles tundus, et sealsed seltsid on ka suhteliselt suletud ringid.Noortel raske pääseda liikmeks.
Aga sellega võib seltsiga liituda ka ebasoovitavaid inimesi.Tegelikult on seltsid ju suht ülerahvastatud.Ja uusi liikmeid võetakse raskesti vastu.Eriti linnalähedal.
Ja ma ei mõtlegi ,et 1 ha suuruse maa omanik viitsib jahimeheks hakata.Aga jahimehel , kellel on 1ha suurused tükid mitmes jahipiirkonnas on potensiaalne võimalus olla korraga igal pool ja mitte kuskil.

Eks se ole suhteliselt poliitiline küsimus. Samas enamik jahiseltse on MTÜ -d ja kodanikuühiskonnas peaks leiduma kindlasti mingeid võimalusi poliitikas kaasa rääkida.

Ei meenu, et valimistel mõni erakond oleks eriti midagi teinud jahimeeste või maaomanike häälte püüdmiseks.

Soomes ikka jaht kõigil liikmetel lubatud on siis maad või mitte,põdrajahi punt on seal eri mis koosneb peamiselt maaomanikest aga on ka teenelisi linnamehi punti võetud ,ju mingite teenete eest. see et põdramehed ja väikeulukimehed eraldi on üks jama muidugi-tekivad ka eri seltskonnad,kes omavahel eriti läbi ei käi. aga kits,keda neil seal meist vähem ka vaba nagu väikeuluk, mingi kokkulepitud arv seal siiski eksisteerib aga see ka umbes või nii.aga nn.Hirviporukkasse küll seal väga raske saada-kas ostad hunniku maad või maksab linnamees lihtsalt oma liikmestaatuse raskelt seltsile kinni.

Seoses eeltoodud arengukavaga võiksid kõik jahtkonnad selle arengukava isekeskis korralikult läbi töötada ja mõelda. Seejärel teha kirjalikud ettepanekud kas maakondlike klubide kaudu või siis otse EJS -le. Kui ikka tahame midagi muuta, tuleb asi konkreetselt ja korrektselt ka vormistada ja esitada. Vana tõde ju, et ühtsuses peitub jõud !

Isiklikult see kahjude kompenseerimine jahimma kasutustasu ümberarvestamise kaudu ikka pehmeltöeldes veidi imelik. Määrab ju RIIK jahimaa kasutusloaga, millne on ulukite opitmaalne, minimaalne ja maksimaalne arvukus jahipiirkonnas. Kui piirkonna kasutaja on täitnud kasutusloaga määratud ülesanded nii biotehniliste tööde kui ka küttimismahtude osas on ta teinud ju kõik vajaliku, et täita "RIIKLIK TELLIMUS" ja taganud ulukite arvukuse riigi poolt soovitud tasemel. Selge ka see, et kui jahipiirkonnas elab ka miinimum arv (metssigu, põtru, kitsi) tekitavad na ikkagi ulukikahjustusi ja sellisel juhul kahju kompenseerimine oleks loogiliselt ikka uluki omaniku ehk riigi ülesanne.

Ma julgen arvata, et maaomanik, kes soovib hakata jahimeheks ja tema maadel tegutseva jahtkonna liikmeks, seda ka teha saab. Seda muidugi jahitunnistuse olemasolu korral.
Loomulikut peaksid jahitunnistuse saamise reeglid kehtima ikka kõigi jaoks võrdselt. Samuti on ju jahiseltsidel ka oma põhikiri, mille tingimustele ka liikmed peavad vastama. Ja oletan, et üks PÕHITINGIMUS jahtkondade - ühistute põhikirjas vast see, et liikmel peab olema JAHITUNNISTUS. Seega mingi automaatne maaomaniku saamine jahtkonna liikmelks peaks olema välistatud juba jahtkonna - klubi - ühistu põhikirjaga.

Eks igasuguste reformide eesmärk on muutused. Ja tekivad kahju ja kasusaajad. Lihtsalt küsimus on selles kumbade osakaal on ühiskonnas suurem. Kui maaomanikud tahavad lihtsalt saada seltside liikmeks siis ei tohiks ka praegu olla selleks takistusi. Tegelikult ei ole see eesmärk . Eesmärgiks on maast võimalikult rohkem kasu saada.Loomulik .Sellest ka oma huvide eest seismine.Aga nagu elus ikka kasu selest saavad suured kisa aga tõstavad ka väikesed.Maaomanikul suht savi kes tema maa peal jahti peab. Kasum on tähtis.Kui maaomanik hakkab metsa rendist olulist kasu sama siis usun , et jutud sõraliste kahjulikusest metsale jäävad vaiksemaks. Küsimus nagu elus ikka rahas!

Seda ei juhtu kunagi et igal pool hakatakse metsa rendist olulist kasu saama. Selleks peaks toimima üle eestiline jahindusturism. Mis omakorda tähendaks Eesti jahinduse lõppu.