Huvitav, kas maade müük ei lähe hästi või. Kangesti korruptsiooni maik man, kui sunniviisil maad peab ostma hakkama.

Ei pea ju ilmtingimata maad ostma, aga maaomanikest teerulliga ülesõitmine ei pea ka toimima.
Räägib ju seaduski:

§ 3. Jahiõigus
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata.

Aga reaalselt see ei toimi, nagu ka sõnakõlks kahjustuste kompenseerimine.

Jahindusnõukogu istungi protokoll 29.05.2008

Minuarust on jahindusnõukogu otsused jahimeeste seisukohast täitsa nitsevoo. Aga ulukikahjude hüvitamise teema on nii valus, et isegi jahindusnõukogu ei taha selles suhtes mingit seisukohta võtta. Üleriiklik ühtne maksukogumine ei hakka tööle, jahimehed kahjude hüvitamist üle ei ela, maaomanikud samas jälle kahjusid kannavad iga aasta...Head lahendust nagu polegi. Samas on selge ka see, et metsloomad on paratamatu osa loodusest ja sööma nad peavad, mistõttu tulebki ulukikahjusid võtta paratamatusena, mitte hakata neid jahimeeste taskust kinni maksma. Mul närib kah rooste autot iga jumala päev, aga raha pole selle kahju eest kelleltki küsida. Riik peab hea seisma selle eest, et ulukite arv oleks optimaalne ja vajadusel laisaks muutunud jahiseltsi pitsitama. Metsaomanikul oleks õigus nõuda ulukikahjude hüvitamist riigilt ja alles siis, kui too ei suuda mitmel järjestikusel aastal mõnes piirkonnas korda majja lüüa.

Praegu on küll selline tunne, et tahetakse saavutada sama, mida soovib eestlane oma kinnisvaralt - et too asuks privaatses kohas keset männimetsa, mere ääres raekoja platsil. Ehk siis võimatut. Traksi arvates peaks kõik metsloomad koduloomadeks muutma, et nad jumala pärast metsast suutäit ei võtaks. Niiet mehed, hakake lautade-tallide ehituseks metsast palki varuma.

minu arust see säte päris hea:
Tsitaat:Otsustati: Kiita heaks arengukavas planeeritud tegevus, mille järgi sätestatakse õigusaktides jahipiirkonna kasutaja õigus pidada jahti maaomandil, kui maaomanik ei ole jahipidamist keelanud.
olen isegi kokku puutunud maaomanike otsimisega ja suheldes nendega on enamus seda meelt,
et "pidage jahti aga lepingut teha ei taha".

nii ta tavaliselt ongi, lihtne maarahvas kardab igasugu lepingut nigu kuradit ...

Et näiteks viis aastat jutti süükse sinu higi ja vaev ära ja siis saad küsida tagant järgi selle viie aasta vaeva koos intressidega? Tegelikult see veel suht odav, aga mis siis, kui on näiteks mitu ha täiskasvanud kuusikut koprauputuse all? Selle eest saaks maaomanik siis kahjutasu nõuda, kui mitu korda järjest sellised tükid vee alla lähevad?
Riik hakkab loomulikult enam pitsitama jahimeest, ka siis kui kahjusid veel pole, sest vastav fond vaja luua. Kuskilt selle raha riik võtab ja esimene ettejuhtuv tegelane saab olema jahimees. Loomulikult jääb siis ka maaomanikule mingi omavastutus, aga maaomanikul suht ükskõik sellest, sest täna on temal omavastutuse määr 100% ja ta ainult hõiskab, kui see väheneb. Piirkonnad üle Eesti on erinevad ja näiteks mina küll süüdi ennast ei tunne, kui saarlased ei suuda omi sigu ohjata või Põlva ja Valgamaa koprauputusega maadlevad ja kahjunõuded tekivad.

Just-just kakukesel õigus. Foorumiski kordades teemaks olnud- "sitt" juhatus- käputäis mehi teenib raha, omadele meestele lube ai anta jne. Selline asi peab ära kaduma- kui ei suuda majandada-tulevad teised, kes oskavad majandada-s.o. anna luba kasvõi tasuta ära, et asi nn. kontrolli alla saada. Pole aga senini kuulnud "appihüüdu" tulge meile tasuta jahile meil koprauputus või sead söövad silmanägemise ära... Kokkuvõttes raha paneb asjad paika-teistele ei anna, ise ka ei lase- seega maksa
Aga kakuke selle metsaomaniku 100 % vastutuse osas- mina küll pean ennast enda varanduse natukese (olgu selleks siis mets, maja või auto) eest 100% vastutavaks et omand säiliks ja kasvaks Vastutusest mingi osa saad saa delegeerida teistele ainult müügitehinguga... ehk siis kaasomandiga.
Normaaltingimuste puhul (ulukite normaalne regulatsioon jahimeeste poolt)- aga kahjustuste kompenseerimine- too teine jutt.

Ma olen ka päri selles osas, et omanik võiks saada ise otsustada, et kuidas oma vara kasutab, kasvatab. Seni, kuni riik ette kirjutab, et raiesmiku uuendamine ühel või teisel viisil ettekirjutatud liigiga, etteantud aja jooksul on kohuslik, võiks olla vaba voli ka maaomanikul kaasa rääkida ulukite arvukuse teemadel. Seda, aga jahimehed kohe üldse ei soovi. Rääkisin tegelikult omavastutusest mitte vastutusest, a´la nagu sõiduauto kindlustamisel kasko kindlustusest, et paned auto virna siis 10% on enda kanda. Selge see, et loom tahab metsast/põllult süüa, aga kui mingid kunstlikult arvukust üleval hoiavad, on asi jamasti ja pall selgelt üksnes ühtede väravas. Loomulikult peavad maaomanikud ise ka oma vara kaitsmise nimel pingutusi tegema, aga alati pole see võimalik.
Kitse puhul kaitstes kuusetaime repellendiga Cervacol, oskan aastase kogemuse puhul väita, et see toimib 100% ja kõrval taim, mis jäi mõksimata pandi kohe ka nahka. 40a kuuske ja kõrgemat mändi, kuhu põder ulatub, samas ei mõksi, nagu ka noort kaske, keda sokk pusib ja koprale jalga ka ette ei pane, kui tee tammi tegema hakkab.
Mina lugesin sellest protokollist välja üksnes EJS´i poolseid faktivigu, kahtlustusi ja demagoogiat. Aga kes on see Helmer Jõgi? Rääkis vähe, aga loogiliselt.

Vinge värk!

Vau, kas kuskil on olemas ka kinnitatav arengukava digitaalsel kujul?

Kindlasti on.

BM

P.S:

Tahaks nagu näha, oli minu jutu mõte.

tundub et üks komm läks valesse (mitte valesse aga siia sobiks rohkem) kohta
viewtopic.php?f=29&t=4788&start=15

ja veel
.....kui tahad probleemi summutada, moodusta komisjon (ministeeriumi vanasõna)
.....kui tahad probleemi lahendust määramatusse tulevikku suunata, koosta arengukava (bürokraadi aabitsatõde)