Jah,eks kaitseala oli muidugi Reiljani kinnitada aga meil ta muutis niipalju,et saame põdrajahi algusest kuni veebruari lõpuni seal rahulikult jahti teha.Ilma temata(Reiljan) oleks läinud kogu Natuura ala kinni ja see meil umbes pool jahimaast.Nii-et sinisilmset pole siin midagi aga ka tutvus mängis oma osa.

Oi, Jorr, selles suhtes sa nüüd küll eksid, et Reiljan selle eest seisis. Tema kirjutas lihtsalt alla. Ja nali oli selles, et linnumehed, natukeste jahimeeste abiga, panid plaanid paika, ja keskkondlased lisasid sinna julgelt kohe laanepüü ning muud standartasjad. Jahiaegade ja ulukite teemal tehti veel natuke sellist teemat - standartblanket ette, tühikutele automaatne lisamine - Keeri-Karijärve ja läks. Reiljan kirjutas alla ja kõik. Välja jäeti nt võimaluse raudadega ja lõksudega väikekiskjaid ning kopraid püüda... seal on ikka hull lugu nendega. Ja siis on veel teemaks, et koprad liiga teevad, parim koprajahiaeg pandi meil, jõel ja järvel, lihtsalt kinni.

Siiani on ju Eesti jahindus hästi toiminud, on leitud üks seltskond, kes on tasuta ja peale makstes teinud ära suure töö ulukiarvukuse optimeerimisel ja ulukihooldes. Lisaks on EJS suurim loodussõprade ühendus, kes ka reaalselt midagi ära teeb, kel on kogemus ja teave.
Kui tulevikus peab jahimees hakkama lunastama jahipidamisõigust võrdsetel tingimustel jahituristiga, siis mis sunnib kohalikku jahimeest Eestis üldse jahti pidama, ulukihooldest rääkimata.
Uppi lendab see asi, kui raginal reformima hakata. Ei pruugi meile sobida need teiste maade mudelid ja keegi ülalpool mainis, et EU astub vahele. Maaomanikud jätavad ühe pisikese tõsiasja vahele, läänes pole peale hirve, metskitse ja lindude suurt midagi ja neil lootusetult hilja midagi ette võtta, aga meiega on lihtne, kui vaja, visatakse poliitikutele ette, kui tahate seda või teist, siis panete põdrajahi kinni, arvake üks kord, millise otsuse poliitik teeb. Neid jätab maaomanike hala külmaks, põhiline, et tooli vahetada saaks.
Hiljem jahti lahti saada aga jube keeruline, siis jätab Brüsseli külmaks, palju põdrad siin metsa nahka pistavad, peaasi et loom kasvaks.
Muidugi meil (õigemini minul) ka kodutöö tegemata, ei ole aimugi toetuste suurusest, mis läänes maaomanikele jahinduse tarbeks antakse. See vaja järgi uurida või on keegi juba kursis.

...ja nagu lähiajalugu näitab ei taheta kuuldagi midagi kiskjatest ja muudest nn. "kahjulikest" metsloomadest euroopas, üks ainuke karu ajas terve saksamaa tagajalgadele püsti, kuni siis minister andis loa see "korralagedus" likvideerida.

Kaudselt jookseb selle teemaga kokku.
http://www.eramets.ee/foorum/read.php?f=1&i=2349&t=2349

Huvitav mis sellest arengukavast saanud on? Kuidagi väga kaua on vaikne olnud.
Teevad ehk 2013 aastaks selle valmis?

Kaua tehtud kaunikene,kui aint issand niikauaks seda elukest annab?Ootame ajakirja ära,ehk on midagi juba kuulda siis ja eks see kava ikka arene vast koos jahiga.

Lehitsesin paar päeva tagasi veelkord seda arengukava ja no krt jooma ajas. Täna lugesin siis täiendatud/parandatud versiooni, mida tahetakse nüüd kohe-kohe jahindus nõukogule läbi vaatamiseks esitada ja on näha et asja kallal on töötatud. Enam ei kästagi iga metsaomanikku jahimeheks võtta ja avalikkuse teavitamist jahipidamise vajalikkusest ei tahetagi enam ainult Eesti Jahimehe ajakirja kaudu teha. Ja verejälje koera nõue tahetakse teha alates 2010 aastast.
Uluki kahjustuste kompenseerimise kohapealt tahaks ainult veel nuriseda. Seal räägitakse küll mingisugusest oma vastutuse määrast, aga kui suur see on, ei tea ikka.

Ja kui naine kurdab, et miks nii palju jood siis vastad, et põhjuseks jahinduse arengukava.

Lugesin ka just täna otsast lõpuni asja läbi ja tundus juba vastuvõetavam, kui mingid vahepealsed verisoonid, mida ka kunagi silmasin. Omal jäi ka sama asi silma mis Rajaleidjal- see omavastususe määr.... selle paikapanek selliselt, et kõik rahule jääksid on ju paras nikerdamine. Üldiselt tundus selline suhteliselt ambitsioonikas ja paljut lubav.... näis näis. Siiski kummitab mind see verejälje koera asi. See nõutav just suurulukitele, aga eks metskitse puhul(kuigi nüüd ajujaht lubatud on) rohkem rakendadakse varitsust, hiilimist, peibutust ja kas see siis tähendaks seda, et pean ise omama koera või iga kord kui jahile lähen kellegi kaasa "tassima" kellel koer on?! See on ju nagunii piiratud ajaressursi juures suhteliselt keeruline/võimatu. 2010 pole sugugi kaugel ning kui kui mälu ei peta, siis hiljutises Jahimehe numbris oli verejälje-koertest juttu ja seal oli mainitud ka nende arv hetkel.... see oli olematu number!
Kuigi sisuliselt toimub mainitud tegevuste finantseerimine jahimeeste taskust (rahastamine oli seal isegi lahti seletatud), siis kaldun arvama, et ega nö. "tavaline reajahimees" palju võimalust ei saa selle tegevuskava rakendamises kaasa rääkida. Eks jah...peaks ju toimima süsteem jahimees/jahiselts-maakondlik klubi-EJS, aga reaalselt see erinevatel põhjustel (mis ka siin erinevate teemade all lahti räägitud on) ju ei tööta.

Mina olen aru saanud sellest verejälje koerast nii, et vähemalt üks koer peab olema mingi territooriumi peale. Et siis kas 1 koer seltsi peale või naabriga kahepeale. Koer ei pea olema alati jahil kaasas, lihtsalt peab olema mingi aja hetkel(ja kes ütleb millise aja hetkel) võimalus koera kasutada.
Kellel laika, taks või norrakas või mis iganes koer juba vere peale töötab, siis sel pole muret. Läheb teeb katse ära ja asi vask. Omal plaan varsti koeri õpetama minna. selle jaoks juba verdki kogutud

Põhimõttelselt oleks siis tegemist ju nõudmisega paberil.... Mille järgi see siis huvitav paika pannakse... koer per jahipiirkond, koer per 5000ha? Mingi kirjalik leping, tõend, et just see koeraomanik saab tulla kui mina helistan? Ja just... kes ütleb millise aja hetkel...
Muidu nõue põhjendatud ja tore, aga ma ei suuda selle toimimist just väga hästi ette kujutada.

Esimese hooga lugesin vist üle rea:
"Jahiseaduses sätestatakse maaomanikust jahimehe õigus oma kinnistul jahti pidada (välja arvatud suurulukitele) sõltumata kinnistu suurusest."

Nii et ostan omale kuskil 0,1ha suuruse maalapi ja lähen sinna nagu õige mees jahti pidama.

"d. ajakohastada ja muuta otstarbekamaks jahiaegade, jahipidamisviiside- ja vahendite regulatsioone ning jahipidamisel nõutavat dokumentatsiooni arvestades ulukiasurkondade arvukuse dünaamikat ja jahipidamistavade muutusi."

Kas tehakse vaikselt lobitööd vibujahi ja summutite kasutamise lubamise suunas?

Mõned nopped uuest versioonist:
1. Jahiseaduses sätestatakse maaomanikust jahimehe õigus oma kinnistul jahti pidada (välja arvatud suurulukitele) kui kinnistus suurus on vähemalt 5 hektarit.

2. ­Seadusandluses sätestatakse jahipiirkonnas vähemalt 10 hektari suurust kinnistut omava jahimehe õigus saada kohaliku jahindusorganisatsiooni liikmeks

3. ­Viib läbi RMK jahimajandite likvideerimise aastaks 2009 va jahimajandid, mille baasil moodustatakse uurimisalad jahindusalase teadustöö läbiviimiseks. Vabanenud maaressursi kasutusse võtmiseks koostab keskkonnaminister uue jahimaade korralduskava eesmärgiga luua suured ja terviklikud jahipiirkonnad. Jahimaa kasutusse andmisel jahimaa rentnikele arvestatakse kohalikke sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte.

4. ­Riik toetab EJS kujunemist kõiki Eesti jahimehi ühendavaks, hea renomee ja läbipaistva juhtimisega partnerorganisatsiooniks. Selleks riik suunab jahinduse arengukava rakendamise esimesel kolmel aastatel KIKi laekuva jahipiirkonna kasutusõiguse tasu EJS-le arengukavaga pandavate ülesannete täitmise finantseerimiseks. Pikemas vaates peavad jahimaade rentnikud ise finantseerima jahimaa kasutusõigusega kaasuvate kohustuste täitmist