Jahieeskirja muutmine!

Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

to jorr:
* ma ei ole veel kuulnud jahiseltsist kes ei suuda oma limiiti jätkuvalt olulises osas(mõtlen siin eelkõige tavaulukeid sigu, põtru ja kitsi) täis lasta.....seega ulukite juurdekasu soodustamine misiganes jahitehnoloogiliste vahenditega on igati teretulnud......ja kui kusagil on selline selts....siis andku teada... tulen/me ja aitame.....:lol:
*looduses ei muutu midagi otsekohe....seega on oluline jätta alati alles geneetiline potensiaal.....halbadeks aegadeks.....seega heade geneetiliste omadustega emasloomade laskmine on kurjast....
* pane käsi südamele ja ütle kas 100 prosse su laskude tulemusest on otsekohe kukkunud......ja kui sul ongi ( egas eriti seda ei usu....irw) siis üldjuhul see nii küll ei ole.....
Viimati muutis Sarvik, E Sept 17, 2007 9:35 pm, muudetud 1 kord kokku.
kärbes kirbule!
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Jah,sul hea ütelda,et tuleme ja aitame aga kas keegi seda aitamist ka soovib?Ütleks nii,et meil kobrast rohkem kui vaja ,siga samuti rohkem kui vaja aga laskjaid omajagu,aint ei usu,et keegi soovib võõraid oma jahimaal näha ka siis,kui laselimiit täis ei tule.Või ostad turismiloa?Sigadega praegu nii,et mõmmik sees ja sead aint öösel pimedaga liiguvad söötadelt läbi ja pidama ei jäägi,mida sa lased?Aju ju praegu veel seale ei teegi.
Aga enda laskmised on nii nagu on,kord nii kord naa.Pole mina veel meest metsas näinud,kellel iga lask kukutab kohe.Tiiruski võib sääsk õigel hetkel hammustada ja lased mööda.
Aga eetika,see muutub ja vastavalt olukorrale.Ütleks nii,et igal mehel oma tõde ja jahist ka nägemus ja 100%-ilist tõde pole olemas.Ma korra juba rääkisin,et see mida vene ajal nimetati eetikaks on paljuski juba muutunud ja loomade laskmine kas nii või naa.Võta või kobras, või soovitad ka tema puhul valiklasmine sisse viia,et suurema sigivusega loomad alles jätta?
noorus on ilus aeg
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

jorr kirjutas:Jah,sul hea ütelda,et tuleme ja aitame aga kas keegi seda aitamist ka soovib?Ütleks nii,et meil kobrast rohkem kui vaja ,siga samuti rohkem kui vaja aga laskjaid omajagu,aint ei usu,et keegi soovib võõraid oma jahimaal näha ka siis,kui laselimiit täis ei tule.Või ostad turismiloa?Sigadega praegu nii,et mõmmik sees ja sead aint öösel pimedaga liiguvad söötadelt läbi ja pidama ei jäägi,mida sa lased?Aju ju praegu veel seale ei teegi.
Aga enda laskmised on nii nagu on,kord nii kord naa.Pole mina veel meest metsas näinud,kellel iga lask kukutab kohe.Tiiruski võib sääsk õigel hetkel hammustada ja lased mööda.
Aga eetika,see muutub ja vastavalt olukorrale.Ütleks nii,et igal mehel oma tõde ja jahist ka nägemus ja 100%-ilist tõde pole olemas.Ma korra juba rääkisin,et see mida vene ajal nimetati eetikaks on paljuski juba muutunud ja loomade laskmine kas nii või naa.Võta või kobras, või soovitad ka tema puhul valiklasmine sisse viia,et suurema sigivusega loomad alles jätta?


* see on nii eestlaslikult armas....ise ei söö ja teisele ei anna.... :lol:
ma küll kutsuksin sõbrad/tuttavad kartulitalgule kui ise ei suudaks....krt seda teab...ons see kartuliturism... :lol:
* jahieetikast.....mul küll ei ole see muutunud viimase 30 aasta jooksul....pigem on ta täienenud ja täpsustunund.....
* koprast....see küll läheb järgmisse teemasse....aga kahe mehega lasime suure riigimetsa (st. lisaks oma jahialadele ostetud tuusikutega...rmk väikeulik+ linnud 200 eek/aasta...seda pole ju tõesti palju küsitud...) jahipiirkonna nii tühjaks et tekkis lausa mure et kuis järgmine aaasta siis... istusime siis korra koos maha ja arvasime et jätame mõnede kulilate ümbrused tähelepanuta.....loodan et rmk mehed seda ei loe....:lol:
*vaatamata eelöeldule ....jorr....su mõtteviis üldjuhul siiski meeldib mulle...siin on tunda et jahimees tunneb asja ja kus neid muresidk poleksi...
Viimati muutis Sarvik, E Sept 17, 2007 11:10 pm, muudetud 5 korda kokku.
kärbes kirbule!
Kasutaja avatar
Olgerd
Postitusi: 787
Liitunud: P Apr 09, 2006 5:16 pm

Postitus Postitas Olgerd »

Isegi tean sellist juhtumit, kus vanemad mehed lihtsalt ei jõudnud ära lasta sigu ja kitseliimiti, siis käisid ka tuttavad abis. See oli kuskil soomaa kandis vist.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Postitus Postitas honkomees »

Sarvik kirjutas:* ma ei ole veel kuulnud jahiseltsist kes ei suuda oma limiiti jätkuvalt olulises osas(mõtlen siin eelkõige tavaulukeid sigu, põtru ja kitsi) täis lasta...

no kitsede-talledega on küll see lugu, et pole laskjaid, ei võeta lihtsalt enamust lubegi välja... algab ju kohe palju põnevam põdra/sea ajujaht, ja kes sest kitsest hoolib. Sokk lastakse ära, aga kitsele pole soovijaid :wink:
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
bighornet
Postitusi: 414
Liitunud: P Jaan 30, 2005 6:16 pm

Postitus Postitas bighornet »

jorr kirjutas:...,siis need kahe järglasega loomad oleks vaja kõigepealt maha võtta.On tavaline(aga metsas kindlaid reegleid polegi),et kahe ja enam järglasega loomal nagu kits ja põder ,on teine või kolmas järglane tavaliselt kehvapoolne ja isegi väiksem.Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.Kui nüüd tugevat ja tervet loomaliini soovime metsas näha siis tuleks need äbarikud kindlasti ära korjata.Ka see,et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle..


Jorr, Sa oled üks tore jutuvestja, aga ära päris jama kaa aja.

Mis see Su jutu mõte ikka on siis lõpuks. Loe ise oma postitus enne klikkimist kord üle, ehk leiad iva ülesse.
Kui jutt käib 2 tall-vasikaga emasloomast, siis
Tsiteerin: "...teine või kolmas järglane ...kehvapoolne....Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.
...jne...jne....

Ja siis edasi jälle: ...."... et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle.".

Kes siis lõppeks see väeti siit jutust on? 2 tallega ema , kel on tugev järglane või kes siis?
Kas 2-3 (3 on ikka haruldus ju suhteliselt ja talveni neist üksikud kasvavad, jääb kohe 2 alles). 3 Üleskasvanud järglast ON HARULDUS! (mitte poegimisel).
Ja pikka kehtivat reeglit pole. Aastate tsükliga kõigub röövloomade arvukus. Aastate piires kõigu talve karmus. Ükski SÜNOPTIK ei ennusta SUL LUME PAKSUSTT JA PAARINÄDALAST PAKAST ETTE jahihooajaks! Siis kui vaja oleks.

Kuidas Sina selle selektsiooni oma esitatud andmetega optikas ja nimetissõrmega paika paned? Kus Sa võtad , et see 1 tallega- vasikaga on parem kits-või - lehm , kui 2-ga. Kas hunt -karu- ilves on vahepeal puhtalt mustikate peal elanud või? No vaata ise, mitu kitse see poegadega ilves napsab.
Ma eeldaksin, et pika jahipraktikaga jahimees ei tee sellist lahmivat üldistust. Kui üldistada asi reegliks, siis tuleb vaadelda ikka selle paari kitse või lehma järglastega elulugu, mis neist sai.. Paar aastat järjepanu. Sest näiteks kits on eriti püsipaigaga.
Mina nii küll hoopiski ei järeldaks ja ..
Pane Jorr nüüd kõrva taha! Ilves on esimene selekteerija ja ei söö ta neid ühti.
Mitte talv. Talve karmiks ajaks on asjad ikka juba paigas. Edasi on looduse järelkaja.
Loomade sooline tasakaal ja selektsioon kõigub Eesti piireski kõvasti. Seosed ja põhjused on hoops keerulisemad ja ka nende tagamaad.
Mis siis muust rääkida?!
Kuula näiteks lisaks ka mõnda üksikut metsatalus elavat vanaprouat (mitte jahimeest), kes ka aastakümneid metsloomi jälginud ja nendega koos sõralikult elanud. Too ütleb täpselt, kuhu kotti või kõhtu (Seene-marjametsas jääb ikka miskit alles) üks või teine TEMA LOOMAKE kadus. Üllatavalt huvitav andmepank lisaks ,uurimustööks muideks, noortele looduseuurijatele.
Reeglina, kui huku põhjus on näiteks ilvese küüned, jääb võitjaks kari, milledes on rohkem, kui 1 kõrvapaar ja närvi-erk. Vahel ei aita ka see.
Ja eks vaata, kuidas nüüd terjerite ja muu skiso - hasartkoertaega nende juba tiinete kitsede stressile looted kevadeni :!: vastu peavad, peale ajujahti.
(isklikult olen muidugi seadusemuudatuse ettepaneku poolt, hooajaliselt 2- 3aastat).
Siin pole selekteerimisega miskit pistmist. See on otsene massiline arvukuse allasurumine. Lühikesed pulksarved kaa vähemaks! Ja nii seda teha tulebki, mitte pasatõbe oodata.

Ega sellist ilusat rohelist möödunudaastast rikkumata taliorast enam tule, mis tänavuaastased loomad ületalve aitas. Mäletate jõulude- ja vanaaasta vahelist mahedat ilma , lumelagedad põllud loomi lademetes vitamiine vitsutamas, viimne kui kitseräbal elas selle talve üle. Edasi jäi kevadeni vaid mõni kuu. Keegi ei rääkinud hukkunud kitsedest. Või oli kusagil?
Ole Jorr hea mees, väike palve, ära igat teemat ja vastust niisama tühjalt ning suusoojaks komenteeri.

Sitalt pikk jutt sai. Aga noh. Ehk see-eesti piisavalt arusaadav. :?:
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Aga Sarvik,siin sa tabasid vist tõesti kümnesse.Meil on just paar vanemat meest kellede kohta võib ütelda,et ei söö ise ega anna ka teistele.Umbes nagu koer heinahunniku otsas.
Kopraga läks meil lugu ikka väga kirjuks,neid kes seda vesirotti viitsis jahtida polnud vist ühekäe sõrmedelgi võimalik kokku lugeda ja üldkogul siis tehti maha,et kes koprasaba ei too see sokuloosimisel ei osale.Oli vist kaksteist sokuluba aga koprasabasid tõid 15-17 meest ja siis loos määras kellele sai.Huvi missugune.Aga kobrast oli ,on ja jäi veel ikka liiast.Ei aidanud ka kevadine foorumlaste kähkukas palju kaasa,sest võõras kant tahab ikka kõigepealt luuret saada ja siis alles jahti.
Aga ajujaht kitsele,olen seda teinud nii koeraga kui ilma ja ega see kitse väga hirmuta(väiksem koer),tuleb kits nati maad ja kuulab koera ja kui veel mitu looma ajus(suurem mets) siis löövad tihti ka laiali.Koer tavaliselt ajab ühte ja enne metsast väljumist kitsed tavaliselt seisavad ja kuulavad koera liikumist,siis tee või valiklaskmist.Olete ju näinud küll kui põdraajust kitsed enne laskmist tulevad.Arvan,et eriti hea on selline jaht just seal kus Honkomees ütles,et mehed ei võta muidu lubasid väljagi.
noorus on ilus aeg
baddmann
Postitusi: 2830
Liitunud: E Nov 15, 2004 11:27 am

Postitus Postitas baddmann »

Ametlike jahimeeste arvamused, kes teles otse ei trehvanud:

http://www.postimees.ee/101007/esileht/ ... 288557.php

BM
kanavaras
Postitusi: 66
Liitunud: N Nov 27, 2003 6:00 pm

Postitus Postitas kanavaras »

Mis siis siinsed foorumi liikmed, lugejad arvavad?
Kas A.Lillemäe jutt on mõistlik ja esindab ka nende arvamust(EJS liikmed) kelle arvamust ta peaks arvestama ja edasi andma?
sellest haigusest lahti ei saa
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
kormoran
Postitusi: 183
Liitunud: E Dets 11, 2006 10:01 pm

Postitus Postitas kormoran »

04.12. jälle riigiteatajas uus muudatus jahieeskirjades, nii et homset võib hakata jälle kitsele jahti pidama.
kormoran
Postitusi: 183
Liitunud: E Dets 11, 2006 10:01 pm

Postitus Postitas kormoran »

Väljaandja : Keskkonnaminister
Akti või dokumendi liik : määrus
Teksti liik : algtekst
Jõustumise kpv. : 07.12.2007
Avaldamismärge : RTL, 04.12.2007, 92, 1521


Keskkonnaministri 7. märtsi 2003. a määruse nr 20 «Jahieeskiri» muutmine
Keskkonnaministri 22. novembri 2007. a määrus nr 58

Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 27 lõike 1 alusel.

Keskkonnaministri 7. märtsi 2003. a määruse nr 20 «Jahieeskiri» (RTL 2003, 35, 524; 2007, 77, 1334) § 1 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (24) Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 31. detsembrini, sellest:
1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 31. detsembrini;
2) kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 31. detsembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 31. detsembrini.».

Minister Jaanus TAMKIVI

Keskkonnakorralduse asekantsle
Vasta