Peab siis tõesti igal rumalusel olema loogiline seletus?

Kas sa sellepeale pole tulnud ,et sokk saab valu juba 01 juunist,kitse/tallejaht algab aga alles septembris.Lisaks sellele nagu öeldi heidab ta ka oma trofee (Parandatud)peast,mis üks sokuküttimise poonuseid! Kuna meie jahimehe mentaliteet on ikka suuremat võtta (küllap sok ka eakaaslasega võrreldes suurem on) ,siis võib oletada ,et mõne aasta pärast võib sooline vahekord olla paigast ja ega see populatsiooni tugevusele küll kasu ei tee
Kivi kotti!

Miski uba ehk mõeldud ikke oli. Paaritusaegne pillitamisvõimalus lasi trofeelooma otsida, kuid korralike sarvedega ettevaatlikud vanemad tegijad on nähtaval just peale viljakoistuse lõppu! Nosida tahavad nad külmade tulekul samaviisi
No mis eriline vahe neil kitsega novembri lõpuni küll olema pidi!

Kuldi jutt ka mu meelest õige. Ainult trofee(peaks õigesti kirjutet olema, filoloog ütles ) pärast metsa ei lähe aga sarved kaotanud sokku ka sigadus lasta. Nii et eksimise võimalus talvises ajus oleks muidugi suurem.........

No sai see eelmine kiri küll täpselt Kuldiga koos sisse toksatud, kuid stopp mehed! Mis valu see sokk selle juunikuuga ikka saab, kui rohi nii kõrge sel ajal veel. Aastaid ka selle kasv erinev. Ja tõsine vanake, kel kavalust ja ettevaatlikust, tahab ikka tõsist mäsamist. KEL` SEDA AEGA NÜÜD!?

Ja erinev on ka tsükliline kitse populatsioon üldse. Sügisese taliorase karjade suuruse järgi oli seda oodatagi! Tänavuse sarvearmeega ei anna võrrelda küll mingit viimast 20 a vähemalt!
Ja enamus on ka 1- 2 harulised , mis ilmselt on viimase aja kehv kitsekorrigeerimise tulem. Õhtuse ringiga alla 14 -18 looma ja hommikusega alla 20 looma ei näegi. Ja nendest on 2/5 sokud.
Aga talveaju!? No lõpp ( ikka kadripäeva aegu) võib tõesti ju lõppeda mõne "ükssarve" ( no on sellised noored vennad, kes seda viimast sarve ilusti kahe kõrva vahel veel hoiavad, nii et optikaski näha pole!) laskmisega Aga see ikkagi erand.

Minu arust on populatsiooni situatsioon muutunud väga kiiresti koos võserike tekkega. No mis värk see siis on, et igal tallega ja talleta kitsel on individuaalne sarvekõpats manu Mis populatsiooniareng siin veel toimuda saab?

Minu loogika järgi pannakse küttimise sooline/vanuseline jaotus paika enne jahti, et kui suur osa seda ja teist kütitakse. Mis vahe siin on, et kas sokk kütitakse enne või pärast. Kui trehvab, et ajus kütid nats rohkem sokku, kui osakaal lubab siis võimalus lasta ju valiklaskmisega jaotus tagasi. Alati on variant olemas, kuidas saab. Ei ole see sokk ka teab mis haruldus. Ise ka silmanud, et on põlde, kus sokku enam põllus, kui kitse (vaadeldes siis ühtset karja).

Vaevalt siin arvamused kokku väga langevad! Kits küllalt paikne ja olukord piirkonniti ikka väga erinev.
Selle suvise soku laseb jahimees mitte mõeldes limiitidele vaid jahihooaeg on just alanud ,jaanipäev tulemas,veri vemmeldab,tahaks midagi jahtida ja nii need sokud kukuvad.
Ps. Keegi vist on veel arvamusel,et sokujaht kestab algul ainult kuu ,nagu kunagi oli.Tegelikult ju jahitakse sokku terve suve.
Kivi kotti!

Kus sa seal ajujahi keskel ja novembri lõpus enam seda vigade paranduse valiklaskmist teed??

Ja veel - on sokke küll, aga sarvega mis punkte toob on vähe ja kui ta ajujahis metsas peidus olnuna aga juba heidet sarvega küttida, siis on vist veidi kahju! Või ei ole .....?

Sügisene jaht võiks pigem olla ikkagi tallede ja viletsate emade laskmine. Ärge ikka unustage, et lasta on vaja need kes nii-ehk-nii talve üle ei ela. Noh eelkõige..
Aga veel - on ka raamatust pärit tera, et kui on vaja trofeekarja (isaseid), siis lastakse rohkem emasid (talledest). Kui rohkem lihaloomi, siis pigem jäägu alles emad.

Pange tähele, et kui sel aastal enam põtru-sigu (eriti sigu) kusagile müüa ei saa, siis on järgmistel aastatel suurenev rahvaarv (ja ka kahjustused) ka nende seas. Seadusega laskma ei meelita!
Aga mõnes mõttes on see ka tore! Peaasi et ise põllu- või metsamees ei ole.

Jah,sokk on oma sarvede pärast tõesti muutunud hinnaliseks loomaks aga mulle isiklikult ei istu.Mina lihakütt ja parema meelega lasen noore soku,mis liha ma vanakesest saaks,pihutäis konte ja kõõluseid.Medalisarv jätab täitsa külmaks.Ja kui seda üldist soolist vahekorda vaadata,siis ongi neid medalisarvi väheks jäänud.Praegune tehnika aitab medalikütte kõvasti ja olen isegi turul medalisarvi müügis näinud.Põhiline mida metsas näed, on noor sokk(kaks haru põhiliselt), kits ja tall.Kits praegu juba karja ka kogub ning kohati teda õige palju ning hea vaatlust läbi viia,aint ruttu läheb ka pimedaks ja loom tuleb välja vahel juba pimedikus.

Mitte veidi vaid ikka päris kahju kohe, seda enam, kui oled teda veel suvel säästnud, lootes järgmisele hooajale.

Medalisarve kohta ehk niipalju,et kui on ikka ees ja keegi seda medalit ihkab,siis võta ka ära,sest kui ei lase sina ja säästad,et kasvab ikka suuremaks, siis tene mees seda ehk ei arva.Enne järgmist suve on ka talv vahel ja siis võib selle sarvekandjaga mõndagi juhtuda.Enda tähelepanekust,et see suurem loom(medalisarv) liikub nagu sügise poole just rohkem lagedale.Kõik võimsad sarved,mida näinud olen,on ikka juba septembrikuus olnud.Nägin ka kui lasti kuldsarv ja kui looma ära toodi siis tene sarv lihtsalt pudenes peast(sept lõpp).Kadunud isal on ka neljaharusarv seinal aga tema mingit medalit küll sellega taotlemas ei käinud.

Kuldi ja VR jutust koorub välja üks huvigrupp. On veel huvigrupp, kes hädas kitse arvukusega ja nemad ei mõtle, et kas kahju teeb neile trofeesarvedega sokk, emasloom või tall. Jahimehed ise saavad kujundada oma metskitse populatsiooni ja ei hoia see seadus ka kedagi tagasi, kui sõrm päästikul ikka sügeleb ja kuidagi muidu ei saa. Kui inimesed ise tahavad oma enda kaevu sülitada, siis las nad teevad seda või näide autoga, et kellegile pole ju gaasipedaali alla klotsi pandud, et see ei saaks kiirust ületada. Ma ei tea kuidas kitsega lood eelkõnelejatel, aga enamasti on mul jäänud mulje, et ega see jahimees ikka ise ka alati tea palju tal seda kitse seal jahimaal on või kui teab siis on seda tema meelest alati vähe. See on nagu rahaga, et kunagi pole teist palju.
Valiklaskmist oleks ju väga kerge teha miks mitte ka nov lõpus vintrelvaga, kui kitsed karjadesse kogunenud. Ise siin küll mingit probleemi ei näe, kui laskmine, aga vähegi käpas. Kits lagedal põllul on kahtlemata jahimehe kõige kergem saak.
Kompromisse tuleb otsida ja lahendus on alati olemas, vaja vaid käsi sirutada.

Seda nn. valiklaskmist novembri lõpus teha- ei usu, et see lihtne on- sarvi peas ei ole ja palju nn. maid naa kõrge rohuga, et "pintsel" kõhu all ka välja ei paista.
Minu arusaamise järgi on see küttimisaja pikendamise eelnõu tingitud metsaomanike halast kahjustuste tõttu. Samuti on nende jutust selgunud, et Eestis on kahte liiki kitsesid. Põllukitsed ja metsakitsed. Need nn. metsakitsed pidavat ainult metsas elama ja heinamaadele-põllumaadele ei pidavat käima- seetõttu kahjustusi tegevatki nn. metsakitsed ja nende tabamiseks on ainuke võimalus nn. ajujaht. Ennast paneb selline metskitsede jaotamine küll muigama kuna minu jahimaadel ei ole selliseid suuri metsamassiive olemaski, et kits seal ainult oleks. Ikka on väiksed siilakad ja metsatukad ning põlluääres ja heinamaadel ju alati värskem ja seega ka maitsvam rohi kasvamas- vaevalt kits loll on ja maitsvama palukese asemel mingit kuuselatva nosib. Aga eks erametsaomanikud ole ka "targemad" kui jahimehed ja teavad loomade elust-olust kordades rohkem. Talvel aga ei ole seda nn. värsket rohtu või muud söögipoolist lume alt lihtne võtta- seepärast nende noorendike kallale lähevadki.

Muiata ju võib, aga teaduslik töö sellel teemal Eesti kohta on olemas.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/a ... ramine.pdf
Metskits muutub üha enam metskitseks sõna otseses mõttes.
Seda, et valiklaskmist suht kerge teha nov lõpus rääkisin tõesti enda seisukohast lähtuvalt.

Seda teadustööd olen ennem ka lugenud. Need andmed RMK Hageri jahipiirkonna kohta on saadud nn. hajaasustusega alalt. Sama ka Märjamaa piirkonnas. Minu jahipiirkond on suhteliselt tiheda asustusega ning suuri metsasid lihtsalt ei ole vastupidiselt RMK Hageri jahipiirkonnale kus kasvõi nn. Mahtra kandi mets laiub väga suurel pindalal. Seetõttu käivad kitsed ka metsaservades põldudel söömas. Ega nad seal Rabivere rabas siis kanarbikku ja sookailu ka süüa taha. Pealegi on paaril viimasel aastal umbrohtunud põllumaid ka niitma hakatud- seal siis värske ädaline kasvama ja kõik kitsed käivad nendel kõhutäisi noolimas. Isegi kui ühel õhtul lased ühe isendi ära on järgmisel õhtul teine loom jälle paigas. Ja siis ka tead kindlaid kohti kus kui palju isendeid on. Põdra ajus tead enam-vähem täpselt mitu kitse antud metsatukast välja võib ilmuda- ja enamvähem nii ta ka on. Aga fakt on loomulikult see, et kitse asurkond on suhteliselt kõrge. Meie seltsis käib kitse loaga kahasse ka talle luba. Eks näis palju neid sellel hooajal üldse kokku ära lastakse aga tänase seisuga on vähemalt nn. miinimumlimiidi laskmise tingimused täidetud. Aga see jutt, et liha pole panna kuhugi peale "külapeale" jagamise nagu keegi eespool mainis ei kõlba küll kuhugi. Ise siiani suutnud kõik söödavad elukad ära tarvitada ja eelistan igal ajal korralikku ulukiliha mingile seapekist, kanakontidest ja jahust kokku keedetud asjale nimetusega vorst Aga see muidugist on maitse asi.