ha-ha-ha lubage naerda,valiklaskmine novembris,ei suudeta seda suvelgi õieti teha,liiati siis kui sokul juba sarved maas,ikka lastakse suurem, miks siis muidu ühe-kaheharulised suures enamuses silma jäävad.
Minu arvates on sokujahiks kaks head aega,kui just vanahärrat lasta tahetakse jooksukas ja teine hea moment just praegu,kus kitsed kogunevad niidetud heinamaadele,kus värske rohi kasvamas,ega vanahärra igapäev näita ennast ja ta tuleb üsna hämaras,aga 4-5päevaga peaks teise kinni võtma.

Pole rääkinudki valiklaskmisest sokkude seas vaid, soolisest/vanuselisest jaotumusest (õige % kitse, sokku, talle). Kes ütles, et sokk peabki olema vaid suure sarvega? Kõik ei pea ju nii arvama ja kui kuskil arvatakse teisiti või kuskil olud teised, siis las teevad nii nagu õigeks peavad, mujal võib ju teha nii nagu seal õigeks peetakse. Inimlik saamahimu on see, mis teistele tahab päitseid ikka pähe panna. Jahtkonna siseselt võimalik paika panna, et keda, kuidas ja kuna kütitakse. Ei usu mina, et 100% kõik loomad ajust nüüd lastakse.

Metskitse puhul ma rohkem trofeest kui lihast huvitatud olnud, ehkki liha läheb mulle sisse alati, olgu siis trofeega looma või ilma trofeeta looma oma. Minu arust see varasem sokujahi keeld 1. oktoobrist tuleneski sellest sarvede äraheitmisest. Aga uus seadus midagi muuda, jahimees, kes looma kuju järgi sokku kitsest eristada ei oska, ei osanud seda ennegi. Mul endal tegelikult kahju kui suur sokk ilma sarvedeta mõttetult ära lastakse. Õige mees hoidub sügisel sarvedeta suure soku laskmisest. Saab ju valida neid peenemaid loomi ka - kitsi ja talli ja noori sokkusid. Aga üldiselt seda muudatuste ettepanekut pooldan.

Täpselt nii ongi ,et foorum nagu koht ,kus arvamust avaldatakse see ,mis kellegi jaoks õige või vale jäägu igaühe enda otsustada,kui keegi kuskil arvab teisiti,aga palun

Pole eriti kuulnud ,et sellisel moel (ajujaht /koeraga)eriti edukat valiklaskmist on võimalik viljeleda
Kes kevadel on viitsinud matkata selle uue loenduse (ruut ,v joon ,v kuda teda nimetati)see peaks ju teadma kui palju on meil "sügavalaane/raba" kitse ja kui palju on"põlluäärse metsatuka" kitse.Sellest ka siin foorumis juttu olnud ja loendused ju kaardistatud ,mis erilist uuuringut siin veel vaja?
Ps.Aga muidugi nagu Kakukegi mõista andis ,ega see ajujahi lubamise korraldamine ei tähenda veel selle korraldamise kohustust! Igal mehel/seltsil olgu ikka omal mutsu ,millal ,kui palju ja keda!
kivi kotti!

Ma võtaks enda pika ja segase jutu kokku mõttega, et tore ju, kui inimesi usaldatakse ja neile valikuvõimalus antakse. Usun, et ise lasen omad kitsed jätkuvalt otsi/hiilimis/varitsusjahiga ja ei vaata viltu nende peale, kes otsustavad omad sokud ajust lasta.

Kui teha vaikset aju(ka väiksema koeraga) siis on nati aega ikka ka looma vaadelda, sest ega ta eriti tinnaga tule ajust.Tavaliselt enne metsast väljumist (lagedale) loom seisab ja uurib olukorda.Ja kui kambas tulevad,siis ikka kits talledega ja siin tihti ka suurus näitab kes on kes?Sokk põhiliselt üksi tuleb aga on kindlasti ka erandeid.Ise arvan,et kui pole kindel mis loom siis las läheb,küll tuleb teine jälle.Siiski üks küsimus,Kakuke kui varitsusjahti teed ja on kits tallega (ka kahega) väljas siis kumba lased,kas talle või kitse?Kitsejuures nõutakse ka talle laskmist ju aga kumba enne?Siin kehtib kindel reegel ja kui seda tead,lased mõlemad ära ka(vindiga).Olen ise niimoodi lahtimurtava vindiga kolm looma järjest ära võtnud.

Eelistan kindlasti lasta talle. Siin minu jaoks mitu põhjust. On ette tulnud ka juhust, kus mõlema load taskus ja lasknud peale talle laskmist ka kitse enda.

Lasta tuleks kõigepealt kits ära ja kui ilusti kukub siis tall ei oska kuhugi minna ja saad ka talle.Isegi kui on kahe tallega siis pärast kitse kukkumist jäävad need vaatama,et polegi vaja metsa joosta?Kui lased talle enne siis on tavaliselt ka põld kohe puhas.Ja täistambiga jooksvat looma sa vindist nii kergesti ei taba,ning järgmine kord pole ju kindel,et sama kits ka välja siit tuleb.Muidugi,kui aint talle luba üleval siis ikka tall jah.

Meil ka üks mees lasi kõigepealt kitse,kel oli kolm talle taga .Oma tegu põhjendas sellega,et mis vahet seal on kust otsast alustad.Käis peale seda neid tallesi mitmeid kordi hiilimas aga laskmata nad jäidki.Isiklikult leian,et esimesena tuleks lasta tall või vasikas ja alles siis ema.Samuti ei paindu näpp kahe või rohkem järglastega emaslooma peale.

Selliste "seaduspärasustega"ma küll 100 % nõus pole juhuseid on igasuguseid! Vahel võiks soovi korral ikka terve karja "magama" panna.Isegi sead on nii ülbeks läinud ,et alati peale pauku kabuhirmus ei põgene,seda eriti viljas! Minumeelest enam eeldab kõrvalt teise -kolmanda looma paika jäämine pärast pauku esimese tabamuse saanud looma kohapeale kukkumine.Kui lastakse kopsu,.... ,et loom pärast tabamust stardib ,on tavaliselt ka ülejäänutest plats puhas!
Kivi kotti!

sellel nov. valiklaskmisel on teine tahk veel, tegelikult on pea kõigil pulgajukudel ja muidu kiduratel sarved peas, siis nudi sokku lihtsalt ei näpi

Olen varemgi seda soovitust kuulnud, et lasta enne ema ja siis tall ning ka sellist juttu, et selline asi ei toimi, eriti kui tall vanem ja kogenum. Muidugi on ette tulnud ka juhust, kus lased talle ära ja muu kari jääb edasi rahulikult sööma, alles siis lasevad jalga, kui põldu talle järgi lähed. See enamasti ikka minul erand olnud, kui reegel ja alati leiab hiljem variandi, kust see üksik ema ära lasta.

mu jutt vist rohkem jahieetika valdkonda tuleb.....

*mõlema loa olemasolul tuleb alati ennem lasta tall/vasikas....sest... tõesti sageli (nb! aga mitte alati) jaab tall/vasikas ema juurde ja teda on sel juhul lihtne lisaks lasta....aga pooltel juhtudel minu praktikas ei ole jäänud....ja sel juhul saab noorloom suure tõenäosusega ühel või teisel põhjusel talvel otsa...

* kahe vasikaga/tallega ema ei lasta....sest tal on head kaksikute geenid + hea piimakus et suudab ühe asemel kaks üles kasvatada....

Jah Sarvik,eetika vallast küll aga mis eetika ehk kelle eetika.See kahe talle või vasikaga eetika on siis maksev,kui tahame loomade arvukust tõsta.On praegugi piirkondi,kus see täiega kehtib aga kui ikka vaja loomade arvukust vähendada,siis need kahe järglasega loomad oleks vaja kõigepealt maha võtta.On tavaline(aga metsas kindlaid reegleid polegi),et kahe ja enam järglasega loomal nagu kits ja põder ,on teine või kolmas järglane tavaliselt kehvapoolne ja isegi väiksem.Ning tihti ei pea ka ema juures talvekarastusele vastu ja hukkub kergemini.Kui nüüd tugevat ja tervet loomaliini soovime metsas näha siis tuleks need äbarikud kindlasti ära korjata.Ka see,et üksik noorloom talvel ilma emata kindlasti hukkub,pole päris õige,tugev noorloom elab talve ka üksi üle.Aga kindel on see,et nagu Kultki ütles,et metsas 100% kehtivat reeglit pole,võib olla nii või naa.Rohelised,kes metsaelu ei tunne räägivad ikka jänkukesed ja mõmmikesed,aga kui küsida,et kas seda tead,et see ilus mõmmikene võib järglases rahulikult lõhki kiskuda(isakaru näiteks)siis vaevalt nad seda usuvad.Neil ka oma eetika ja tõekspidamised.
Arvan,et kuldi jutul on õige tähelepanek taga,et kui lased looma puhtalt(kohe kukub) siis võivad teised loomad ka pidama jääda aga kui lastu liigub edasi siis plats kindlasti kohe puhas sest loom ju annab teistele hädasiknaali edasi.On ju sigadegi puhul nõue,et emiseid ei lasta aga kus ikka looma palju,seal lastakse ka emis ära.