Miks ei tohi uue seaduse järgi hanelisi ääretulepadruniga relvast lasta , on ju saada häid ja korralikke padruneid ja pauk ka ei häiri teise põllu otsa kedagi . Vindi kuul lendab pikki põldu põrgates kilomeetrite kaugusele , aga ääretule kuul heal juhul mõnisada meetrit !

Kas see oli ikka ka eelmises seaduses sellisel kujul kirjas? Kui aga rääkida antud kal. ohtlikusest siis võta kätte näiteks kasvõi mõni idanaabrite toodetud moonakarp ja loe, kui kaugelt see on inimesele veel ohtlik (ei maksa vist rääkida teemal, et mina küll mõõda ei lase) ja mingist paarisajast meetrist on asi ikka väga kaugel.
Võibolla ääretulepadruni energiat lihtsalt ei jagu pikemaa maa taha piisavalt (iga uluki surmamiseks on ju mingid J`lid vajalikud).

Hetkel pole täpselt mälu selle vana seaduse kohalt värskendanud , aga igatahes see uus mulle küll ei istu just selle koha pealt . Ja mis puutub laskemoona siis eranditult kasutan korralikke hollovpoint 395 m/s või veel kiiremat remingtoni moona (see 395 m/s on 60 cm raua puhul ,mul aga relval 74 cm rauda , seega natuke tuleb juurde ) Üldiselt kui lasta ainult maas olevaid objekte , siis kuuli trajektor ei võimalda ka parimates tingimustes lennata kuulil üle 200 meetri ilma et ta maad ei puudutaks ja seda 150 meetri kaugusele sihtides . Pärast maa tabamist ainult vingub umbes 100-ja meetri jagu ja raugeb . Samas kõrvalt nägin kuidas sõber laskis 6,5 x55 läbi rebase ja kuul tabas 2000 meetri kaugusel mööda maad põrgates metsa nii et ragises , hullumaja mis ?

Olukord on vist rikosetil natuke teine, kui mõni seltsimees laseb ujuvat lindu vms, kus kuul puutub vett? Antud teemal võikski vist jääda heietama, aga selguse saaks majja kui hangiksid kasvõi kuskilt netist infot, et palju J`le on hane surmamiseks vaja (oli vist olemas ka mingi valem uluki kilode ja moona energia/massi suhte jaoks) ja palju antud kal. seda võimaldab ning kui võimaldab siis millise distantsi peale? Usun, et kui see teaduslikult ära põhjendada ja see õigesse kohta serveerida võib järgmises seaduses see olla teisiti. Selline jutt, et minu püss teeb head pauku pole argument.

Esiteks veepealt lase kobrast kui tahad , aga eetika ei luba lindu veest lasta . Panen siia mõne päeva pärast erinevate kuulide energiad üles ja uurime kas piisab ja mis maapealt siis seda arvestada . Jahimoonal on väljalennul seda energiat alates 200 jouli . Kui arvad et ei taba , siis tee sõrmega seda mida teistele soovitad !

Kakuke- mitu J-li sinu 28 kaliibrilisest hane surmamiseks sobivam pauk oleks? kuuliga- ülejäänd peenem värk- see nigu vesi ta selga. Ja kuuliga kah veel pead arvestama- äkki üle 20m ei tapagi? Mis moosiga sa nüüd rehnundad?
tsuks on 12 kal lasnud 4/0, 6/0, ka rentega- ei mina ple J-lidele mötlend.
Tunde järgi. Kaugus peab olema õige- siis saad ka pardipauguga koppra mahalasta!

Keski rääkis- et lennul hane lastakse pardipaukega- tiivakondid läbi- potsatab maha- ärge uskuge- see jama. Kukub 300m eemal metsas ja paariline tiirutab veel 2-3 nädalat seal ringi- isegi kui põhikari juba lõunasse lendand... otsib taga... Nigu luiged- haned ka paaris- kuigi suures karjas seda aru ei saa...
Hanele ikka tõemeeli tugevat ja täpselt laksu vaja.
Ehk J-d loevad- a vat seda loomasurmamiseks vajaliku energiatabelit tahaks tõemeeli näha.

Mhmm ... pole rääkinud ju, et Sina mööda lased. Loe mu jutt uuesti läbi. Niikuinii oled kõige täpsem kütt maa peal, aga on ka kehvemaid vendi, kes maa peal sündinud ja teevad küll kõik selleks, et pauk kenasti pihta läheks, aga ikka mõni trehvab mõõda minema, ka minul juhtub seda (sportlased lasevad ka teinekord ideaalsetes tingimustes mõõda). Vett võib kuul ntx. ka siis puutuda, kui põld on ees ja vesi taga vms. ja pärast räägivad kõik, et oli kehv juhus küll. Minu pika ja kehva jutu iva oli selles, et kõigega tuleb arvestada.

Nende tapvate J on lihtne, võta uluki kaal kilodes ja korruta see number 8-ga (kindluse mõttes 10-ga) ja saad vajaliku energia J-es. Nt 30 kilosele koprale on vaja 300 J, 300-kilosele põdrale aga 3000 J, siit edasi vaata padruni andmeid ja laskekaugust. Ja muud tabelit pole vajagi, ainult moonatootjate andmed.

http://www.sunsite.ee andmetel kaalub hallhani max. 4,5 kg ja selle järgi on viimasele tarvis 45J (sisetunde järgi neetult vähe). Kiigates nüüd Norma kalkulaatorile siis tõepoolest 22LR kukkub kolinaga, st. 100m on kukkumist 10cm ja 150m 56,6 cm. 150m on energiat alles 92J. Ikka paras iromant peab olema, et selle kal. nii pika maa taha lasta, sest eksides +50m 150m hindamisel ja selle maa peale on kuul 1,35m kukkunud.

TO NINJA: kas oli 2000m või ikka 200 m pealt see kuis kuul maad kündis!?

Härra kütt kui viitsite lugege väheke täpsemalt mis ma trükkisin , (Samas kõrvalt nägin kuidas sõber laskis 6,5 x55 läbi rebase ja kuul tabas 2000 meetri kaugusel mööda maad põrgates metsa nii et ragises , hullumaja mis ?) See 6,5x55 ontavaline Rootsis kasutatav kaliiber ja meilgi levinud . 22 LR on niisugune jama , et kui ta midagi puudutab oma lennuteel ,siis ta muudab ülikergelt oma lennutrajektoori ja võrreldes suuremate kaliibritega on ta poisike .Vanas seaduses oli lubatud lasta ääretulepadruniga linde , eraldi mingit keeldu hane kohta polnud . Ja mis puutub minu täpsusesse , siis sellega on kuida on .

Saan Küti küsimusest aru küll - mis imenägemisega mees sa oled kui 2000 m kauguselt näed ära kuuli maha kukkumist ja rikoshetti ... Ma ei näe selle maa pealt sigagi, ammu veel mingit kuulisopsu Poolnud ju Küti küsimus ääretulepadruni lasus, vaid ikka sellesama rootsi mausri padruni kohta. Ära hakka kohe Kütti solvama, et ei viitsi tähele panna. Mul tekkis endal kah sama küsimus, aga jätsin algul enda teada...

vaadake selle hanega on mul nii et lasen nr.0-ga ja mitte väga kõrgelt ca 25m.räägitakse et jalad peavad paistma aga osad ka et silm peab paistma.
Aga olulisem on et lased tagant järgi ehk siis eemalduvat lindu.mulle ka siin aeti kunagi et kartetziga peab laskma a ei tule nagu nii eriti midagi ja nagu eespool öeldud kaalub ta 4,5 kilo,sama mis rebane,mis tast kartetzidega lastes järgi jääb.
sportpüssi kohta niipalju et ei mina tea palju neid joule või midagi on aga niipalju kui selle riistapuuga pihta on läinud on kõik ka kätte saadud ja pole kuulnud kedagi kaugemal appi karjuvat.see kuul pealegi nii kerge et ega ta jõuagi pääle hane kuhugi minna

Õige jutt külaline , lõpuks ka üks inimene on aru saanud mida kogu see eelseisev jutt peaks tähendama . Ja see 2000 meetri ja 6,5 mm lugu on ka nii , et lähemalt oli näha kuidas lumi ülesse keerdub ja eemal oli lihtsalt mets kuhu kuul paugu ja raginaga sisse lendas .

tundub ,et eestlasele omasel kombel põhitoiduks ikka teine eestlane....


aga mis te siin jamate selle spordikaga..........4,5 mm ja magnum-pauka ja rohkem pole vajagi....