baddmann, milline on Sinu isiklik arvamus, kas Sa ise pooldaksid vibujahti?

Hää küll.
Tahan hakata vibuga jahti pidama. Ärme nüüd seadustest veel räägime...
Teeksin selleks kõik vajalikud jahimehe eksamid, kursused ja katsed - sh laskmise, kus ma -100m distantsil (kuigi seda jahil ei kasuta) olen võrdne siledaraudsetega. Kuuluksin jahiklubisse ja täidaksin kõiki reegleid.
Mis siis veel takistuseks peaks olema? Ainult seadus!
See jutt, et toimub looma piinamine, tehnoloogiline tagasiminek jms on küll jama. On debiilseid jahimehi püssidega ja debiilseid vibulaskjaid. Perverte on igalpool võrdselt...
Või tahab keegi mulle rääkida kuuli eelistest noole ees?
Ma arvan et see vibuga jahipidamise keeld seisneb ainult ühes asjas - pole kedagi kes seaduse muudatust vedada võtaks. Praegused jahimehed on selleks liiga umbusksed või ükskõiksed ja vibulaskjatel on huvipuudus.

No comments selle peale eksole. A'la 2 inimest tahab vibuga jahtida ja siis tulebki kohe legaliseerida ?

TO: Stal --- mina olen kindlasti vibujahi lubamise vastane. Mitte et ma tänavatele plakatitega marssima ja meelt avaldama selle vastu läheks või midagi üldse ette võtaks, aga passiivselt ei poolda. See ei ole lihtsalt minu maitse ja kuna looma surmamispõhimõte, olenemata vibujahi pooldajate vastupidistest väidetest, ei ole ilmselgelt nii humaanne kui korralikku kaasaegset tulirelva ja sobivat laskemoona kasutades, siis minu jaoks piisab nendest argumentidestki. Ning Halli hundi postituse sõnastust parafraseerides - miks peaks Eesti loodusesse lahti laskma veel lisaks seal kahetsusväärsel kombel eksisteerivatele püssidega pervertidele ka teatud protsendi vibudega samasuguseid.

Mitte et mulle vahel vibuga märki lasta ei meeldiks, endalgi tagasihoidlik LBow kodus ja vahel ikka maal sean märgi üles kah. Aga jahile - ei.

BM

P.S. Ma OLEN lugenud foorumis varem esitatud argumente vibujahi poolt ja vastu, sry, pooltargumendid vähemalt mind küll ümber ei veennud. Amide teooriad vibujahi "mõnudest" jäägu minu pärast nende kontinendile. Kordama ei ole minu jaoks neid varasemaid argumente vaja hakata.

BM

...tuleb vist isegi nõustuda baddmaniga kui lugeda:
1) http://www.epl.ee/artikkel_302125.html? ... 8a98e69051
2) http://www.epl.ee/artikkel_302111.html

Käisin paar päeva tagasi Kajamaal viburajal "pikavibuga" laskmas.
Igavesti haarav oli metsa vahel loomakujulisi märklehti lastes jalutada, aga pärisloomi mina seda sorti vibuga ei kütiks.
Plokkvibuga, mis tänapäeval juba ülitäpsed ja suure algkiirusega võib see võimalik olla...
Humaansuse teema on üldse selline küsitav jahinduse juures, mistõttu võiks vibujahi lubada väiksemate ulukite puhul.Linde, rebast,kobrast võiks ju küll vibuga küttida?
Vibujahi eelis on ka tema väike müra.Püssiga paugutades on mitme kilomeetri raadiuses loomad stressis ja see pole hea.
Samuti peab vibuga ikka tublisti vaeva nägema,et looma tabada, mis teeb jahinduse ainult huvitavamaks.

Koprajaht vibuga oleks mõnus. Saaks teine kohe varre taha, mille abil hõlpsam leida ja välja tirida. Väärt mõte!

Hakkab tulema!

Vibujahi juurde jõuame nii kümmne aasta jooksul ehk.Esimese hooga peame vintraudse relvaga harjuma,seegi alles selline uus asi ja kui vindiga jaht enam üldse midagi ei paku,hakatakse vibu poole piiluma.Minu kõige eredamad jahielamused on siiski jäänud sinna kaheraudsega sokujahile.Süda taob sees nii kõvasti,et arvata loom selle ära kuuleb ,adrenaliini pumpab ikka hullult ülesse,sama kindlasti vibuga,lisaks saad vibutada ainult seisvat looma.Nii et kui vindist välja kasvame,tagasi sileraudsete juurde,sealt edasi juba vibu,nii ta läheb nii ehk nii.Kui jaht muutub kallimaks,siis käiakse seal ainult elamusi otsimas ja kui kõvast raha välja käidud,siis tahetakse selle eest ka midagi saada ja mis elamus see on 150m uluk tabada.Aga lühema distantsiga relvaga peab ikka korraliku duelli maha pidama ja kõik oskused mängu panema.Eks ta ole,vibukütt tuleb tihemini saagita koju,kui vindimees,aga kellel elamused vägevamad?

Teeme nüüd ühe asja kohe selgeks- plokkvibu ei ole mega-giga-super-heurekarelv! Ta ei lase ise ning temaga võib ikka väga mööda lasta. Jahirelvana sobib ta eelkõige varitsusrelvaks. Liikuvat sihtmärki plokkvibuga lasta on tehniliselt väga raske. nn Vaistuvibul on jahipidamisel plokkvibu üle mitmeid eeliseid.

Keegi kuskil pani ka sportvibu nende "megarelvade" kasti- ka see on vale.

Ja saage veelkord aru, et on väga suur vahe, kas me räägime 60 kg või 60 naelastest vibudest. Esimene on ikka päris jabur arv.

Ja suurtest loomadest rääkides- piisoneid kütiti vibudega; no comments...

Ka sa mõtled, et püssiga ei ole võimalik korralikult mööda lasta? Kui lasta ei oska, ei saa kummagagi pihta, aga kui lasta oskad, siis saad mõlemaga pihta ka.
Ja kas sinu meelest laseb püss ise? Suunad loomale ja püss laseb? Ka püssi puhul tuleb päästikut vajutada, nagu ka plokkvibu korral. Mõlemad päästikutega relvad ja mõlemaga võimalik oskuste puhul ka täpselt lasta.

Eks ole kõigega võimalik mööda lasta...ja maha lasta.

http://www.blackwidowbows.com/interactive/getphotos.cfm

...aga see laste värk mulle ei meeldi. Pean silmas seda kui 10 aastased tatid mõ
rvama kipuvad.

ma arvan, et kui vibuga jaht legaliseeritaks, siis kindlasti jjäksid vanuse määrad samaks (vb lubataks alates 16. eluaastast, aga kaheldav), nii et ei usu, et meils iin järsku 10 aastased "jahimehed" sündima hakkavad.

ega sa ei saa ikka anda inimesele, kellel mõistust veel peas pole, jahiluba ju.

USA-s ja Kanadas pole mingi probleem kui 10 aastane ammuga karu tapab. Pigem pannakse pilt lehte ja kiidetakse. Haige!? Keeruline värk.

Siin on mõned päris mõnusad "faktid" ja muud pooltõed läbi käinud.

Mis puutub vibu kaalu, siis jahil käia lubatakse enamustes USA osariikides ja ka Soomes minu teada alates 40 naelase tõmbetugevusega vibuga. See on kusagil 18,5 kg.
Noolteks ei ole mitte midagi ebatavalist. Nooled on üldjuhul natuke raskemad, umbes 9-10 graini noole kaalu tõmbetugevuse 1 naela kohta. Otsteks täiesti tavalised lõikurotsad.

Põdrajahis nõutakse osades osariikides ka vähemalt 50 naelast(22,5kg) vibu, kuid siis on tavaliselt väiksemad loomad lubatud ikkagi vähemalt 40 naelasest lasta.

Ja need 40 ning 50 naela algpiir kehtivad juba primitiivvibu puhul. Selle jaoks ei pea olema mingit plokkvibu.

Niikuinii on lisaks tõmbetugevusele jahis täpselt sama tähtsad veel see, et nooleots oleks terav nagu habemenuga, et nool lendaks hästi (ei liputaks saba - vale jäikus) ja et nool tabaks õigesse kohta.

Kui nool sobib vibuga kokku, ots hästi teritatud ja tabab elutähtsatesse organitesse, lastakse tihti isegi 40 naelase pikkvibuga metskitsest 15m pealt läbi.


Vajalikud laskmisoskused. USA vibujahimeeste käest küsides, vastaksid nad, et jahil käimiseks peaks laskmisoskus olema piisav, et esimese lasuga tabada pirukaalust (u. 20 cm ketas) ja umbes 9 korda 10-st.
See kaugus, millelt suudad seda teha, ongi sinu maksimum laskekaugus, mida pole mõtet jahis ületada. Enamikel tavalise vibuga laskjatest (ilma sihikuteta) on see kusagil 20 meetri peal.


See seab salakütikartuse kah üsna jaburasse valgusesse. Missugune liha peal väljas olev salakütt viitsiks ja suudaks loomale 20 meetri lähedusele saada?

Ma oletaks, et salakütile teeks vibuga salaküttimise atraktiivseks pigem selle tegevuse hääletus ning seetõttu ka kordades väiksem risk kellelegi silma alla saada ja vahele jääda. Tõenäoliselt samal põhjusel ei ole meil siiani lubatud ka summutite kasutamine jahil. Kui palju neid uusi salakütte nüüd kohe juurde tekiks olemas olevatele ning kui palju kahju juurde tekiks metsas, juhul kui vibujaht legaliseeritaks, raske öelda. Alguses kuigipalju kindlasti aga eks see olukord mõne aja pärast vast rahuneb.