Minu andmetel on klubid eesotsas EJS võitlusse asunud ja üritavad sõna sekka öelda . Neid ei taheta lihtsalt selle seaduse väljatöötamisse kaasata. Loodame, et terve mõistus võidab ja EJS kaasatakse uueseaduse loomisse!

Tooks siis ühe elulise näite. Meil lemmikuks ligi 127 ha suurune maatükk, mida ühe korraga läbi ajame. Seal omanikke 17, piirneb riigimaanteega ligi 2 km pikkuselt. Kelle omad on siis seal asuvad ulukid? Kas piisab, et sõlmin kokkuleppe ühega 17-st, ülejäänude maal toimub seente ja marjade järelnoppimine. Liiklusõnnetuse korral peaks kahju ikkagi hüvitama riik, kuna loom jääb ju auto alla riigile kuuluval transpordimaal.

Tahaks klaarida Mardi eksitust kui ta ütles: hr Tammsaar ajab maaomanikele puru silma ja loob RMK aastaaruande põhjal põhjendamatuid lootusi. Põllumaa eest ei maksa jahimees sentigi, seal ju uluk ei ela.
Vaatasin Keskonnatasude seadust, mis kehtib alates o1.01.2010

§ 12. Jahipiirkonna kasutusõiguse tasu

(1) Jahipiikonna kasutusõiguse tasu makstakse õiguse eest küttida jahipiirkonnas olevaid jahiulukeid.

(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäära kehtestab keskkonnaminister määrusega jahimaa 1000 hektari kohta, lähtudes jahiulukitele sobiva elupaiga kvaliteedist jahipiirkonnas.

Ei ole veel näinud jahikorralduse kava kus ainult mets ülesloetakse. Aga raba, soo, nõmm, raiesmik, võsa etc.? Nii võib lolliks ajada.
Ma küll ei tea, et põldpüü ehk nurmkana metsas elaks.

Kui jahimehed peavad hakkama otse maaomanikelt jahimaid rentima siis ta ikka vast valib mida ta rendib, kui palju ja mille eest raha maksab.

Aga avarii põhjustaja on omaniku maal elav loom, järelikutl maksab maaomanik kelle maa pealt loom tuli teele. Kui kellegi lehmakari saab traadi tagant välja ja põhjustab avarii siis on kanataja poolel õigus nõuda loomade omanikult hüvitist kuna omaniku lohakus põhjustas avarii.

Aga kui loom tuleb ülejärgmiselt maalt??Jäljed lumel näha..........asi kisub tobedaks.

Siis kiibistatakse sead ära ja hakatakse vaatama kus peamiselt elab, kelle maal

Kes vaatab??Sõbralikud maaomanikud kes omavahel üle-üle eelmise alla jäänud kitse pärast kohtus on??

aga milline neist 17-st on selle uluki omanik? teeme lisaks rahvastiku registrile ka ulukitele kohustusliku registri, et kulla emis too oma põrsad nüüd ilusti vallamajja ja võtame nad kenasti arvele. anname sünnitoetust kah. selles see probleem ongi, et uluk ei ole püsielukohaga. tema neid kinnistupiire ja virtuaalseid joone ei tunnista. kas liikluskahjud hüvitab see, kelle maalt loom transpordimaale astus, või see, kelle maa pealt ta ennast üles ajas, või hoopis see, kelle maal ta söömas käib. tundub, et KKM-s on jumal tõesti teinud partertehingu. andis võimu, kuid võttis mõistuse.

Võtke asja ikka rahulikumalt. Ei ole riik senini metslooma eest raha välja käinud ja vaevalt ta seda ka tulevikus tegema hakkab. Ja maaomanik ju sama tark. Kõige lihtsam võimalus on siis maaomanikul lasta enda metsa kohale paigaldada nn. metslooma hoiatusmärk. Siis on autojuht kokkupõrkes ise süüdi... Mõtet edasi arendades-kas katta kõik Eesti teed vastavate märkidega või siis kirjutada Liiklusseadusesse sisse klausel metsloomaga LÕ kohta- süüdi on 100% autojuht, kuna metsloom on kirjaoskamatu...
Kokkuvõttes on see absurd, kuid meie riigis arvan, et ka võimalik.
Kahjud aga hüvitab nn. kaskokindlustus

kui uues seaduses muutub maaomanik uluki omanikuks, siis varsti ka kohtukaasused selles, et näed naaber varastas mu põdra, kitse või isegi hall jänese ära.

Mine õue ja hinga sügavalt sisse välja.

Venes see nii ongi ja autojuhilt nõutakse sisse loodusele tekitatud kahju, kusagilt on jäänud meelde summad 10 000 ja 27 000 rubla, ei mäleta mis ulukite puhul
Seda absurdi küll ei taha meie maale

kindlalt, minge lugege 19. sajandi valla- ja kihelkonnakohtute materjal - põllule laialilaotatud sõnniku ja kohalelennanud mesilassülemite jms varguseasjad.

Uluk ei saa kunagi olla maaomaniku omand. Jätame farmi faasanid, pardid ja põldpüüd kõrvale. Või on siin tõesti mõni nii kõva mees, kes arvab, et ta valdab, käsutab ja kasutab ulukit? Olen ühte nii kanget venda näinud aga järelikult ei olnud ta muhvigi nendest kolmest õigusest kuulnud.
Et saavutada täielik õiguslik võim uluki üle, peab maaomanik ta kõigepealt kodustama, kasvõi nii lõdvalt kui saamid oma põhjapõdrad. Ja siis ei ole see enam uluk vaid koduloom.