Tõenäoliselt läheb ka meil see kohliku Liidu ülalpidamine vabatahtlikuks sellest aastast, selts ei maksa enam kellegi eest.

Värskendame natuke teemat ja lisan mõned killukesed uuest jahiseaduse eelnõust

§ 5. Jahiõigus
(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus seadusega sätestatud ulatuses ja korras oma maal jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või keelata jahipidamist kolmandatel isikutel.
(2) Maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada väikeulukitele ning õigus jahti pidada laieneb maaomaniku volitatud isikutele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud volitatud isikutel ei ole õigust jahti pidada jahilindudele.


§ 11. Jahipiirkonna kasutusõigus
(1) Jahipiirkond antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga.
(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada Eestis registreeritud juriidilisel isikul, riigiasutusel või Eesti kodakondsust omaval füüsilisel isikul, kes omab jahipiirkonnas vähemalt ühe maaomanikuga kokkulepet jahipidamise korraldamiseks tema kinnisasjal.
(3) Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kes omab jahipiirkonna pindalast suuremas ulatuses kokkulepet maaomanikega.

§ 24. Jahiulukite tekitatud kahjustuste hüvitamine
(1) Jahiulukite tekitatud kahjustus käesoleva paragrahvi tähenduses on põdra, punahirve, metssea või metskitse tekitatud kahju põllumajanduskultuuridele või metsamaal kasvavatele okaspuudele.
(2) Jahiulukite tekitatud kahjustuste hindamise metoodika kehtestab keskkonnaminister määrusega.
(3) Jahiulukite tekitatud kahju hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud metoodika kohaselt, kui pooled ei ole kirjalikult kokku leppinud mõne muu meetodi kasutamises.
(4) Kokkuleppele mittejõudmisel on jahipiirkonna kasutaja kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel hüvitama jahiulukite tekitatud kahjustused, mis ületavad maaomaniku omavastutusmäära.
(5) Maaomaniku omavastutusmäär on järgmine:
1) põllumajanduskultuuride kahjustamise korral peab maaomanik kandma kahjud 2000 kr ulatuses ühel põllumaa lahustükil kasvava põllukultuuri kohta aastas;
2) metsamaal kasvavate okaspuude kahjustamise korral peab maaomanik kandma 400 kr ühe metsaeraldise kohta aastas.
(6) Jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud hüvitama jahiulukite tekitatud kahju, kui maaomanik on kirjalikult keelanud jahipidamise oma kinnisasjal.


§ 27. Jahirelva kasutamine
(2) Püstolit või revolvrit võib kasutada püütud väikeuluki surmamiseks

Kust kohast sellise naljaka asja kätte said?
Kas see on kogu muusika?

Tahaks jah kogu kompotti lugeda, kas seal veel miskit huvitavat leidub.

Lugeda tahaks seda tõesti. Selle väljavõtte alusel julgen väita, et enamus jahiseltse paneb pillid kotti. Too 2000.- põllutüki kohta- veel arusaadava aga 400.- metsatüki kohta- see isegi 0,5 ha noorendiku puhul ainult 1 kitse poolt tehtav. Maaomaniku "omavastusest" pole kirjutatud.
Selge see, et tegu "väljarebitud tekstiga", kuid esimene emotsiooon kohe selline.
Ja hakkab jälle otsast pihta nn. maaomanike moosimine, et piirkonda endale saada.

Asi kisub huvitavaks. Kui praktikas olulised asjad üritatakse paika panna "keskkonnaministri määrusega", siis asi ettearvamatu. Samamoodi oli ju metsaseadusega, kus seadus tegelikult toimiski määruste järgi, mida siis pidevalt "kohendati". Kui nüüd lugeda seda "Jahiseaduse väljatöötamise põhjendust", siis lõigus "Jahiulukikahjustuste hüvitamine" on küll halvas mõttes huvitavaid stsenaariume. Võtaks kasvõi ekspertiisitegemise, mis "on tõenäoliselt väga kallis...". Kes teeb, milline on metoodika, kas litsenseeritakse hindajad jne.
Kuidagi jube toores on see uus jahiseadus ning rääkimata rakendusmehhanismidest, mida siis hiljem määrustega hakatakse loksutama.

Proovige siit http://eoigus.just.ee/?act=6&subact=1&O ... 2125&ver=2

Tõesti maaomaniku põhine.Jaga1,2ha peenardega eraldatud sajaks eraldi lapiks ja 200000 nagu maast leitud. JOKK.

Lugemisoskuse puudus või pime viha, mis ei lase keskenduda ?
Mida väiksemad on eraldised, seda rohkem peab maaomanik looma tasuta toitma. Seega on eelisseisus suurte monomassiivide, mis moodustavad ühe eraldise, omanikud. See ongi omavastutus, mis omanikul avaliku hüve huvides kanda tuleb. Kui minul eraldisi 30 ligi, siis aastane talumiskohustus kokku 12000 krooni.
Huvitav, miks näiteks kasekultuur ei ole kahjunõude sobilik ?
Beretta näidatud lingil on hoopis teine dokument.

Kui norides toodud normi vaadata, siis maaomanik ei saa peale väikeuluki oma maal midagi küttida, ka suuruluki loa olemasolul. Kiirustatakse, mis muud...

PS- pane siis viide õigele lingile muidu nagu ei adu asja, mille pärast tuututatakse

Saatsin Kakukesele selle eelnõu. Ehk riputab ta selle siia kuhugi ülesse.

minul selline versioon:

http://www.hot.ee/ants200//js_eelnou_150310_tooversioon.doc

See sama see ongi

Pole ju ses seaduses midagist nii põrutavalt uut. Mõned nüansid vaja selgeks vaielda ja suures plaanis jätkub kõik vanaviisi. Vähemalt minul, ei saa rikkamaks ega jää vaesemaks. See kirgitõstnud 100 krooni per hektar tulebki enam-vähem talumiskohustuse omavastutus, oleneb kel kuipalju eraldisi on ja mida konkreetselt eraldiseks peetakse. Kohalikele elanikele mittesobivad seltsid peavad ennast muutma hakkama, saarlaste-hiidlaste õnneks.

Eralduse asemel peaks ilmselt ha olema, sest paraku on võimalik eralduse pindala varieerida metsakorraldaja interpretatsioonil.