Lugesin ja naersin just seda teemat, milline juba miilitsateni välja jõudis
Samas huvitav nüans projekti sisse kirjutatud, milline minul ennem kahe silma vahele jäi:
§ 29. Jahikoera kasutamine
(1) Jahipidamisel tohib kasutada ainult jahikoera tõugu kuuluvat, kiibistatud või tatoveeringuga märgistatud jahikoerapassi või Euroopa Liidu lemmikloomapassi omavat jahikoera.
(2) Jahikoerapass on jahikoera tõugu kuuluva koera omanikule antav dokument, mis tõendab temale kuuluva koera jahikõlblikkust.
(3) Jahikoerapassi annab ja antud jahikoerapasside arvestust peab keskkonnaministri volitatud isik.
(4) Jahikoerapassi saamise nõuded, taotlemise ja andmise korra ning passi vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Üks tore sõna "või" esimeses lõikes on üsna huvitav. Andku kõiksugu "targad" mulle andeks, kuid minu mõistuse järgi loen välja nii, et jahikoera passi võib asendada EU lemmikloomapassiga. Too on minu arvates normaalne ja mõistlik lähenemine. Ei pea osalema suvalisel koeranäitusel selleks, et ainult nn. linnuke kirja saada.
Kuidas määratletakse aga mõiste "jahikoera tõugu"- vot see on täiesti arusaamatu. Kas nüüd siis on saabumas too õnnis aeg, kus näiteks taksi ja hundikoera ristsugutist võib jahil kasutada . Tollel ju jahikoera tõug taksi järgi olemas
Või on antud mõiste selleks, et kasutada võib vastavale jahikoera tõu välimikule vastavat ning EU lemmikloomapassi (kuid Kenneli paberiteta- ehk siis "klubivälisest paaritusest") pärit koera.

EU pass saab jahikoerapassile alternatiiviks tõepoolest, nii et ei pea enam JTÜ-le andamit maksma, vaidlema jms.

Teise, jahikoeratõugu puudutava küsimuse kohta ei oska kindla peale öelda. Tõenäoliselt jääb alati teatud kahtlus alles isegi siis, kui lausesse kirjutada sisse ka "puhtatõulist" vms, sest kindlasti leidub uskmatuid-Toomaseid, kes ajaksid sel juhul taga kindlasti puhtatõulisust vähemalt viimase 8 põlvkonnani (6 ei sobiks). Mina tõlgendaks normi ikka nii, nagu teda tavapärases elus mõista võimalik ja loomulik, ehk et koer kuulub mingisse tõugu siis, kui tema mõlemad vanemad on sellest tõust. Tõukoerakasvatuses ühe tõulise ja teise mittetõulise vanema korral koera tõupuhtaks ei loeta. Ristandid tõugude vahel (pean silmas puhtatõulisi vanemisendeid) on ju üldreeglina ikka juhuslikku laadi, mitte planeeritud pesakonnad. Väga harukordsel juhul, kui teadlike ja planeeritud ristamisplaanidega hakatakse looma nt uut tõugu on muidugi olukord tõepoolest veidi komplitseeritum, ent olgem ausad, selle juhtumi esinemise tõenäosus on imepisike.

BM

Muudatused lubavad nüüd haagistele ehitatud pukke ja varitsusmaju kasutama hakata.

Jah aga näiteks maasturi kasti "pukki" ikka ehitada ei tohi- vähemalt nii ma välja lugesin.
Ohutuse seisukohast on isegi kastis seistes laskmine ohutum- lased ju allapoole ning möödalasu korral kuul "künnab põldu".

Eesti jahimeestele on kohustuslik jahikoerapass(koos andamitega JTÜ-le),ainult väliskülalisest jahimees võib kasutada jahil oma kutsut EU passiga.Nii on see mõeldud/kirjutatud,kui erinevate dokumentide erinevaid sätteid komplekselt vaadata.
Näis,kas algab jälle 20 lehel targutamine pihta,igatahes seekord minu osaluseta,kellegi rõõmuks kindlasti.

Krt ma juba lootsin,et pääsen sellest nõmedast näitusest.
Kuigi sellest seadusest loeb teisiti välja.

Ma ei loe uuest seadusest välja seda et kui minul on 2/3 lepingutega kaetud, siis saan mina jahipipiirkonna enda kätte, kuid kas selle 1/3 pean ma ka lepingud tegema? Näiteks kui selle 1/3 moodustavad alad kus jahi pidamine on raskendatud (palju maju või kuri maaomanik) siis kas need 1/3 maaomanike võib üldse kõrvale jätta nii et lepingut ei sõlmi (teades et need 2/3 maaomanike nõusolkutest on mul kindlalt taskus)? Kes siis vastutab ja millises määras?

Pääsed siiski küll. See, et jahikoerapass nii põhjalikult uues JS eelnõus sees on, on pelgalt mingi inerts. Välismaisele jahimehele pole seal mingit erandit eraldi toodud, seega ole sa Eesti kohalik jahimees oma koeraga või välismaalane siin oma koeraga, ise valid, kas omad EU passi või JK passi. Praegu pole EU passist seaduses halli haisugi, aga EU passi olemasolul ja JK passi puudumise korral trahvi saades tasub vaielda.

BM

EU pass ei ole ju tegelikult midagi muud, kui vet. pass, kus vaktsineerimised sees. Ainus erinevus nö. tavalise vet. passiga on see, et seda ei anta märgistamata koerale ja läbi märgistuse on see seotav konkreetse koeraga, mitte nii, et võtan naabrimehe Muri passi ja esitan oma koera kõrvale. Et siis ainus nõue jahikoertele on vaktisneerimispassi olemasolu ja puhtatõulisus? Viimast aga ei saagi muud moodi tõestada, kui tõutunnistuse olemasolul. Sellsel juhul ei ole ju vahet, mitut põlve jahikoeri see Uskmatu Toomas tahab- kui on TT, siis ongi puhtatõuline. Enamike tõugude puhul (eranditest tuleb meelde vaid avatud tõuraamatuga eesti hagijas) võib Toomas registreid mööda kasvõi 15nda põlveni esivanemaid taga ajada, kui tal paremat teha pole.

Üldiselt oleks selline lähenemine asjale minu arvates ka loogiline. Kui nn. inspektor tahab tõestada, et ma olen neeger , siis tähendab minu koera andmed nn. EU passit endale paberile ja edasi läheb juba Kennelliidu registrisse "neegrit otsima".
Kui isegi nn. "laskekatse" nõude kaotamisel viidatakse EU seadustele, siis "koerte värk" selle kõrval on minu arvates tühi asi. Laskekatse täieliku kaotamise vastu olen aga küll. Aga eks aeg näitab kuidas asjad edenevad.
Veel on mulle veidi arusaamatu mõiste "metsamaa eraldis". Kuidas too lahti mõtestada- kas eraldis näiteks "noorendiku mõistes", "mingi kindla puuliigi mõistes", nn. "kvartali mõistes" jne.
Põllumaaga nagu asi selge- mingit ha piiri põllul ei ole. Seega päris "2 realisi porgandipeenraid" teha ei saa, kuid näiteks juba mõne ha suuruse nisupõllu puhul too 2000.- kahju tekitamine on ainult inimese silmapilgutuse küsimus seakarja poolt.
Mõiste optimaalne ulukite arvukus jahipiirkonnas on kah kuhugi jooksu pannud.
Ei leidnud kuskilt ka enam algselt projektis olnud klauslit- riigimaade eest tasu ei nõuta...

Ega seadusesse mittevajalikke norme ei kirjutatagi ju sisse

BM

Metsamaaga asi lihtne tegelikult. Vaata seda registrit. Kui zoomida plaani, siis hakkavad mingil hetkel eraldised välja tulema ja mingile eraldisele klikkides on arusaadav, mis seal peal toimuma peaks. http://register.metsad.ee/avalik/
See ongi nii, et mingi kindla vanusegrupi, liigilise koosseisu jms järgi grupeeritakse, mida siis ühtse tervikuna ka majandatakse.
Minu jaoks oli huvitav avastus veel see jahikoera jooksutamine jahipiirkonna kasutaja loal, üks kuu enne jahti.

(1) Jahipidamisel tohib kasutada ainult jahikoera tõugu kuuluvat, kiibistatud või tatoveeringuga märgistatud jahikoerapassi või Euroopa Liidu lemmikloomapassi omavat jahikoera.

Mina saan siit aru, et jahikoerapass peab olema kiibistatud ja tätoveeringuga märgistatud

Ok, nali naljaks. Tegelikult on selle seaduse eelnõuga ikka asi väga naljast kaugel.
Kui praktikas "kehtestab keskkonnaminister määrusega" on norm, siis tegelikult raske üldse seadusele hinnangut anda. Kui täna oleks võimalik neid määruseid lugeda, siis saaks ka plaanitud muudatustest normaalselt aru. Tihti aga osa rakendussätteid tuleb aga kuid seadusest hiljem. Kas kellelgi on aimu määruste olemasolust? Näiteks paragrahv 24 lõiked 2-4 on vinged. Määrus paneb paika hindamismetoodika, mida ei kasutata, kui pooled kirjalikult mingi muu metoodika välja käivad ning kokkuleppele mittejõudmisel maksab ikkagi jahirentnik üle omavastutusmäära kahjustuse kinni s.o.t.t.
Taolisi pimedaid nurki on selles ümaraks tehtud seadusesigitises muidki.

Ikka ühest neist peaks küll olema. Eestis tundub, et on rohkem mõtet kiibistamisel- saab koera registrisse kanda, kus on võimalik omanik tuvastada, tatood ajaga võivad raskesti loetavaks muutuda (5 aastase koera kubemes on ta nii karva kasvanud, et ei näe kuid enne seda oli juba nii veninud, et kui ei teaks, mis seal kirjas, ei saagi aru) ning tundub, et linnade kaupa hakatakse juba kohustuslikuks muutma seda. Muudes riikides paistab, et on tatoveerimine veel levinum- Saksas, Lätis ja Venes vähemalt (sealt oma koerad kel kõigil ka kiibid lisaks). Üsna imelik oleks hakata nõudma, et tuleks hakata penisid veel tatoveerija juurde viima