Väga tõsine probleem. Ma pole kunagi väitnud, et uus eelnõu on ideaalne, vastupidi, väidan, et ideaalist kaugel. Paraku oleme kulutanud kuid demagoogiale sisulise arutelu asemel.

Milline oleks sinu lahendus olukorrale, aivart? Eelnõu ei loo uut sellist olukorda, ka täna võib nii juhtuda. Sai pakutud lahendus, kus maaomanik võib küll oma maal jahipidamise keelata, kuid võtab sellega vastutuse kahjustuste esinemisel naaberkinnistutel, sest ta keeld on piiriülese mõjuga.

See on väga hea ettepanek. Seda enam et selline asi kultiveerib natuke tegu-tagajärg mõtlemist. Ei ole ainult mina ja minu maailm.

See rohkem käsen-poon-lasen poliitika.Tean mõnda juhust,kus maaomanik ja jahimehed tülli läinud,kusjuures süüdi jahimehed.Sellisel juhul maaomanik ju keelab omal maal jahipidamise õigustatult ja nüüd selle eest talle rahaline karistus määrata pole kah õige.

Mul on praeguseks välja kujunenud kindel veendumus, et selle uue seadusega mitte ei lahendata praeguseid probleeme maaomaniku ja jahimehe vahel, vaid luuakse neid kordades juurde.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et see 3000 krooni hüvitist ühe koprapesakonna eest on seadusest välja võetud?

See probleem,et jahikeeldudega enda kinnistul luuakse loomadele isegi üle 1000ha-ine reservaat on siin juba jahinduse arengukavas aastani 2013 käsitletud minuarust.Pruugib need keelud sellel alal olla nagu lapitekil lapid a2 kuni 5ha kümmekond tükki ja seal on võimatu jahti pidada,ilma et mõnel pahatahtlikul maaomanikul oleks soovi korral võimalus alustada kohtutee jahtkonna vastu.Nüüd küsin mina,milleks pean riskima koera või isegi enda sattumisega keelutsooni kasvõi mõni meeter?Kahjuks püütakse seda seadusesse sisse kirjutada.Probleem ei ole mõnes üksikus naabris.Ennem oli veel keelu põhjuseks subjektiivne põhjus, siis lisandub nüüd veel utoopiline rendisumma -küsin palju tahan.

Rahaline rendileping pole kohustuslik, turg otsustab. Kui rentija pole hinnaga rahul, ei saa lepingut sõlmida. Siis jääb kehtima nn standardolukord, maad tasuta rendil ja ulukikahjude vastutus rentnikul. Oligi mõte tasakaalu tekitamiseks teha keelamine keerulisemaks ja kallimaks. Toon jälle näite Saksamaalt, (vabandan, kes "väljamaa" näiteid ei salli) kus jahipidamiseks lubatud alal on jahipidamise keelamine ülisuur erand, praktiliselt võimatu. Me ei saa neid asju kahjuks täna sisuliselt arutada, sest laua teine pool on tühi hetkel.

Kokkuvõttes, kui jahimehed saavad maaomanikega läbi, on rendihind mõistlik, või puudub, kahjustused kontrolli all, jahipidamise keelamisi vähe. Ehk kõik see, mida seadusesse kirjutatakse igapäevaelu ei puuduta. Neile, kes pole nii arusaajad, on vaja piitsa, mis täna puudub. Minu arvates arukas lähenemine, seaduse tuge vajame siis, kui probleem tekib, enne lahendame asjad nii, nagu kogukond õigeks peab- kehtib tavaõigus.

Täna ütlevad mõned jahimeeste hulgast, seaduse ees oleme õiged ja kõik on korras, ärge kobisege! Kui kobisetakse, siis pole ju korras! Tänane seadus ei kaitse osapooli võrdselt!

Täitsa õigesti saad aru asjast, koprad jäävad maaomaniku mureks aga küttida neid ise ta ei tohi kui ei ole jahitunnistusega jahimees, selleks peab maaomanik ise kellegi poole pöörduma

Tõnno,see jutt , mis räägid on jumala õige teoreetiliselt.Praktiliselt hakkab vanker ühest kraavist teise vingerdama ja peamine argument selle juures ERAOMAND on puutumata ja püha.Metsaomanike foorumis kui ma ei eksi oli see 09.04.09,kus metsaomanik leinas taga oma metsa poolt toodetud hapnikku ,mida kõik lausa muidu tarbivad.Tal ju paraku puruõigus,vaja vaid lobitööd teha,seadustada hind ja raha tuleb.Nende mittestandartsete lüketega saab kogu loogika kraavi ajada.

mjahhh.....eeltsiteeritud kokkuvõte oleks õige/mõistlik vaid sel juhul kui uluk oleks maaomaniku omand....paraku ei ole ta seda mitte (vt.asjaõigusseadus)...e. teisisõnu maaomaniku lähtekoht/ platform/alus/vundament on pehmelt öeldes vildakas....asja võib ka nii vaadata et maaomanikud peaksid hoopis peale maksma jahiseltsidele selleks et ulukikahjustusi vähendada

Kogu see postitus vägagi asjalik, kuid võtan siit ühe lõigu, et pisut tõsisemalt tuua sisse üht olulist tahku meie jahinduses - turismijahti. Kuna on suhteliselt palju selle alaga kui sissetulekuga tegelejaid, siis on ka mõistetav vähene kajastatus. Samas usun, et see tahk on üks kindel mõjutaja, et uut säädust vastu tahetakse võtta (jälgige kasvõi Mardi kommentaare, kust ikkagi teerull üle sõita tahab). Kui Tõnno rääkis jahipidamise keelajast omal maal õigusega kui "valge laigu" tekitajast, siis turismindusega seonduv jahiala on sootuks suurema mõjuga. No kasvõi hüpersuured seakarjad, keda loodus aeg-ajalt oma "tarast" välja kutsub. Soovitan sarjast "Metsaomaniku kool" vaadata igameheõiguse osa, kus sisuliselt eramaaomanikku tuntud jahitegelase poolt välja naerdakse.
Prooviti litsenseerida turismijahti 90-ndatel, kuid siiani väidetakse, et ei õnnestunud...?
Ma ise eristan turismijahis kaht põhilist tahku: üks tavaline rahateenimise soov ning teine lihtsalt sõprade-tuttavatega läbikäimine, mille üheks osaks paar korda aastas koos jahti pidada. Teine on täiesti normaalne suhtlemine, kuid esimene vajaks kindlasti riigi poolt... pehmelt öeldes täpsustamist.

Esmapilgul tundub küll nii, kuid jahiõigus kuulub maa omanikule. Jahipidamise õigust, millega kaasnevad kõik vajalikud load ja dokumendid, võib maaomanik väikeulukile kasutada ise või kõikide ulukite osas edasi anda. Siis kuulub jahipidamise õigus rentnikule. Ja ulukist saab omand, kui on kütitud. Nii võib maaomanikust saada kütitud uluki omanik, nagu kõigist, kel jaipidamise õigus. Peale maksmine on teoreetiliselt võimalik, näiteks sellesama kopra puhul. Küll aga ei saa jahirentnik loobuda uluksõraliste ohjamisest, kui maaomanik pole jahipidamist keelanud.

Idee, millest Tõnno räägib, kõlab tegelikult minu kõrvale õiglaselt, aga oh kes teab kuidas see praktikas ka rakendub.
Muideks Tõnno, hakkas ühest varajasemast postitusest silma allkiri AE. Seletad ehk lahti?

Tõnno, ma saan aru, et maaomanik unistab olla see, kes keelab, käseb, poob ja laseb. Kuid asja tuleb vaadata ikka reaalsema ja kainema pilguga. Maaomanik saab täielik kunn olla vaid väikeulukijahi osas - otsustab, kas üldse ja kui, siis kellele väikeulukilube müüa ja mis hinnaga. Siingi on seadus seda õigust linnujahi osas kohitsenud.
Seega jääb maaomaniku trumbiks sisuliselt ainult õigus jahipidamine omal maal keelata. Sellega kaotab ta õiguse saada hüvitist ulukahjude tekkimise korral (v.a. puunkaru, hunt ja ilves, kelle kahjud korvab riik). Mina näen seda asja nõnda, et ainus, milles maaomanikul on võimalus jahimehega reaalselt kokku leppida, on ulukikahjude hüvitamine mingitel muudel alustel, kui seadus annab. Jahimaa kasutamise eest rendi saamine on küll enam kui kahtlane, sest jahimehe rahakott ei kanna seda lihtsalt välja.

Selle seadusega seoses räägime siin kogu aeg jahimeeste kohustustest ja maaomanike õigustest aga väga vähe maaomanike KOHUSTUSTEST. Teadaolevalt kui on antud kelelegi õigused kaasnevad meite riigis ka kohustused.

Tõnno mul jääb selline mulje,et te ise kah selle seaduse tegemises kättpidi sees, kui see on tõsi siis on , saab asjaosaliselt otse küsida.