Kui ma ei eksi, siis meie saime eelmine aasta keskmiselt ikka 9-10000.- põdra eest. Joosep teab seda statistikat ehk vähe paremini.
See aasta võib sellisest hinnast muidugi unistada, sest juba on ära öeldud, et sellist hinda see sügis enam ei maksta.

Mis te kõige selle saadud rahaga tegite???Jagasite laiali ja siis kes maksis liisinguid ja kes läks perega Taisse??
Ilusad suured numbrid külla aga seltsimehed ministeeriumis vist ei mõista,et kõik see raha läheb sinna samma tagasi kust ta tuli(välja arvatud jah need piirkonnad kus tõesti kodanikud ainult "äriga" tegelevad).Kui see raha nüüd ära maksta,läheb asi ju ikka väga katki.

Ja kui need metsas veedetud töötunnid kõik rahaks arvestada.........

Raha kulub ikka sööda, ressursimaksu, soolakivide, põldude jne peale. Ja jääb puudu ka veel.

No vat siis........
Jahil käimine selle teooria järgi saaks olema üks suurimaid heategevus üritusi üldse eestis.
Oma kulude ja kirjadega käid jahil,algul maksad loa eest,siis lastud looma müüd maha,saadud raha maksad ära.Selleks,et üldse looma lasta pead jälle ennem oma rahakotti pigistama,et põlde,soola ja vilja muretseda.
Ahhh.........elu saab olema nagu lill,mis kunagi õitsele ei puhke.

Jah, aivariga päri, ka meie kandi hinnad on sinna 7-8 vahele, ega me reeglina ei müügi, sööme ära ja plekime kulud oma taskust. Samas pole kellelgi ütlemist, et me jahi arvelt rikastume ...

Kas te panete siis GPS-iga laskmiskoha paika ja tõestate kokkuostjale, et loom kütitud kaugemal kui 20 km kontrolljoonest
Meil pole isegi seda võimalust, kogu jahimaa 20 km tsoonis. Kuskil kabinetis on ju targad herrad asja paika pannud, et 20km tsoonis kütitud ulukid euroliidus ei kõlba, võtab äkki veel pasa lahti sööjal

㤠58. Kodumaiste liikide asustamine, loodusest eemaldamine ja tehiskeskkonnas hoidmine
(2) Paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohaliku liigi loomi tohib loodusest eemaldada:
1) vigastuse või haiguse ravimiseks või hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks;
2) teadus-, õppe- või ärieesmärgil loomakogude asutamiseks või täiendamiseks;
3) kohaliku asurkonna täiendamiseks;
4) majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks või täiendamiseks.“
(3) Paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhtudel tohib looma loodusest loata eemaldada ametiülesandeid täitev isik. Kui looma loodusest eemaldamise viis erineb jahiseadusega lubatud viisidest, annab selleks nõusoleku Keskkonnaamet.“
(4) Paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 22 – 24 järgmises sõnastuses:
(22) Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduametiga.
(23) Käesoleva paragrahvi lõike 21 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärkidel tohib jahiuluki loodusest eemaldada, kui jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koht on registreeritud Keskkonnaametis.
(24) Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise korra kehtestab keskkonnaminister määrusega.

Siin räägitakse loomade loodusest eemaldamisest ja tehiskeskkonda viimisest. Mismoodi seda juttu tõlgendada, kui ulukeid loodusest ehk loomulikust elukeskkonnast ei eemalda, piiran vaid nende liikumist väljapoole oma maa piirile aia ehitamisega?
Jälgides uue jahiseaduse tuleku ümber keerlevat vahtu, hakkab süvenema veendumus, et oma hobi säilitamiseks on kasulikum investeerida aia ehitusse, mitte ulmelise rendi ja kahjutasude maksmisele
Hetkel oleks selleks sobiv maatükk 25,5 ha, millel praegu söödakoht ja kaamera. Mõned põssad ka selle metsatüki omale sobivaks elupaigaks tunnistanud

Mis siis nüüd juhtunud, et keegi nii mahlast konti ei tahagi pisut näksida Minu eelmisest postitusest juba viis päeva möödas, aga ei mingit vastukaja
Ehk Tõnno viitsib viidatud punkte pisut lahti seletada Siiamaani jäänud mulje, et tal uut seadust puudutavatele küsimustele kohe sobivad vastused olemas

Ma lihtsalt toon ühe paralleeli metsandusest. Nüüd ma korda ei tea, kuid 90-ndatel oli kõlviku muutmisel vaja valla-maavalitsuse-maakatastri toiminguid. Pean silmas, et kui oli soov ametlikult mõni heina- või põllumaa metsastada. Muidugi praktikas see käima ei läinud. Aga samas, kui loodus ise põllust metsa tegi, siis oli ametlikult kõik normide kohane. Näiteks Valgamaal ja ka mujalgi väga tavaline, et põld Ks-Ku-Mä suht kiiresti liivaste maade tõttu täis.
See näide iseloomustab just Üllari seadusetõlgendusi positiivses plaanis

Nii ta oli. Oli ju ca 20% kõrgem kokkuostuhind kui kunagi varem üldse on olnud. Tõsi 10000.- ükski loom täis ei tuld aga keskmine jäi gramm üle 9000.-
Sellel aastal kuuldavasti selist hinda enam ei pakuta ja keskmine sinna 7500 kanti vast langeb.

Pidavat veel eelmise hooaja põtra laos olema!
Ehk kui niipidi võtta siis müüakse ju murdosa põtradest ja ka neile ei jätku piisavalt turgu. Seega lüüa nüüd kogu kütitud limiit 100% puhta lasuna kohe rahasse ümber on ikka tiba silmakirjalik ja moonutatud väide põdrajahi tulukusest.

Sia puhul on kokkuost nii odav, et tasub viia tõesti siis kui omal enam alla ei lähe.

Raha läheb kõik 100% jahindusse tagasi. Söödad, soolad, põllud jne. Kusjuures kütusekulud ja meeste endi autod saavad vatti ikka vabatahtlikus korras. Ja see ei ole mette suurusjärgu võrra väiksem kulu.

Prokapitalistlik mõtteviis kõik peab tootma kasumit. Jahipidamise kasumlikkus hobi korras on küsitava väärtusega suurus.Meil sektsioonis enamik meestest maaomanikud kes metsakasvatajad -kes põllumehed. Mõningad mõtted siis
Jahipiirkond üle 5000.- hektari halb stsenaarium suurmaaomanik paneb keelu-jahiselts likvideerimisele?
Jahimaks ühlele hektarile 1EUR?- arvestades jahisektsiooni liikmete vanust viskavad pooled püssid nurka, noored seltsi liikmed elavad enamuses töökohtade lähedal linnas ja on maakodude(suvekodude) omanikud- seltsielu likvideerimine(kahjustamine) maapiirkondades??
Jahiseltsid halduspiiride põhiseks- ehk mida soovin öelda:osade küttidest maaomanike maad jäävad küll samale haldusterritooriumile kuid teise seltsi piirkonda ehk jahimehena on maaomanik "maatamees"
Summutiga relvade lubamine??? Tekib maaomanike jäägri ametikoht?
Kõik paneb paika raha või selle kogus kellegi käes või siis on lahend vastus küsimusele -kellele see kasulik on? Kõike ei saa reguleerida seadusega -kusagil on olemas ka terve mõistus mille järgi käituda, umbes nii ütles hr Rein Lang.
Need siis sellised mõtted mis kohe välgatasid

See mõttevälgatus on just see üks tahkudest, millest ju eriti kõneldud pole. Maal seltsielu säilitamine. Olgu siis ka läbi jahinduse. Kui igasugused külaseltsid on hoogustudes vedanud kaasa ka hulga inimesi, sh noori, siis analoogselt käiks ka jahindusteemadega. Ning see oleks ehk ka üks võimalikke teid, et mtü saaks ka programmitoetusi
Kui aga iga jahiseltskond kisub oma suunas ning turismijaht mõnes piirkonnas tegelikult ju tapab normaalse seltsielu, siis loomulikult häibub jahinduse mõistlik kandepind.

Niittee ja Co-le ma ütleksin hoopis nii: ma ei tea, kust saadi see 200 milj tulu jahindusest aastas, aga kui te oskate lugeda ainult jahimeeste tulusid, siis mina oskan seda teha samamoodi metsaomanike puhul. Võtame aluseks 2006.a., kus erametsast raiuti 3,3 milj tihu metsa (ametlikult). Arvestame kesmiseks hinnaks 500 kr/tm (RMK andmed) ja saame tulu 1,65 miljardit krooni. Lisaks aastane metsa juurdekasv, mida maha ei müüdud, aga mida saab samuti rahasse panna (a la 4 milj tm ehk 2 miljardit krooni).

Leian, et metsaomanikud peavad ükskord hakkama hüvitama neid kulusid, mida jahimehed teevad nendele kuuluvate metsade säilitamiseks (sõraliste arvukuse ohjamine, lisasöötmine, kopratammide lõhkumine jne). Sest kaua võib kehtida olukord, kus jahimees maksab oma taskust kinni kellegi metsaäri. Vaadates neid summasid, mida metsaomanikud saavad oma metsa majandamisest, siis vahendeid jahikulude hüvitamiseks näib olevat piisavalt. On täiesti põhiseaduse vastane, et 200 milj käibega jahindus osutab 3,5 miljardilise käibega erametsandusele tasuta teenust.

Lähtuvalt eeltoodust teen ettepaneku kirjutada uude jahiseadusese peatükk, mille kohaselt kohustuvad jahipiirkonda jäävad metsaomanikud hüvitama jahiseltsile kõik jahipidamisega seotud kulutused, kaasa arvatud töötasud, investeeringud uutesse relvadesse, ATV-desse, autodesse jne.

oleks see alles elu

Kraavik- see mõte oli küll väga .
Aga nagu kellapendlil kombeks nii ka meil. Ikka ühest äärmusest teise.
Kui kell aga seisma panna nn. õiges keskpaigas, siis oleks kõik väga OK. Kus see "õige keskpaik" aga asub- vot selle leidmine on väga keeruline arvestades meie inimeste iseloomu. Igastahes Niittee&Co poolt pakutu on Kraaviku mõtte teine äärmus.