§ 64. Seaduse rakendamine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist jahipiirkonna moodustamiseks kehtestatud õigusakt kehtib kuni jahipiirkonna piiride muutmiseni § 12 alusel.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisel kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba kehtib ulatuses, millises see ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni selle kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni § 21 alusel.

BM, seleta seda vähe lahti. Ei saan'd sotti.

Point selles, et praegu kehtiva JS kohaselt moodustatakse JP keskkonnaministri määrusega, uue JS eelnõu kohaselt aga Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga. Seega nähtavasti oleks muidu veidi imelik, kui Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga hakataks muutma ministri määrusega kinnitatud jahipiirkonda. Kui aga JP vaja muuta, siis seda tehakse juba "uue" õigusaktiga ehk KKA peadirektori käskkirjaga.

Lõike 2 kohaselt aga lihtsalt öeldakse, et JP kasutusõiguse load ei muutu uue JS jõustumisega mitte automaatsel kehtetuks, vaid kehtivad edasi. Selles lõike 2 osas aga, mis puutub neid vastuolusid uue JS-ga, on arvatavasti peetud silmas, et uue JS eelnõu kohaselt enam mitmeid asju ei määrata JP kasutajale ette mitte JP kasutusõiguse loaga, vaid lihtsalt KKA poolt antava käskkirjaga (praegu vormistatakse nt etteantavad limiidid JP kasutusõiguse loa lisana, tulevikus enam mitte).
BM

§ 26. (6) Põdra, pruunkaru, punahirve, metssea ja hallhüljese küttimisel vintraudse püssiga ...
Hüljese? Tule taevas appi! Eesti keel, kuhu sa kadusid?!? Ja sihukest asja peab siis lugema ja kommenteerima. Auväärt ministeeriumiametnikud võiks esmalt lugema ja kirjutama õppida, enne kui seadusi treima hakkavad.

Parandusi ja kommentaare tuli jälle nii palju, et nad ei mahuks mingi väega ühte postitusse ära.

Hallhüljese on väga haruldane vabas looduses(kõige tõenäolisem on neid kohata Tallinnas ühe mäe otsas asuvas majas), ametlikult on neid loendatud 101 isendit.

Eksid Karmo, nood 101 pole hüljesed, nood on morsad.

Ennem on nad tursad, seda selle pärast, et nad on söök morskadele ja hüljestele - rahamaailmale ....
ehk sis pisut valgust asjale ka meite riigis, kui nii võib nimetada ...
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=35975101

muidu olevat see kemmergu sein, aga üht-teist vilksab ka seinal - meil siin riigis näitena ''Tamme-Auto'' - küsite, mis seost näha, eks vaadake meid endid puudutavat kallutatud säädust ...

Valga jahilistist

Re: [Valgajaht:567] Teadaanded Egon Niittee
Reply to sender to list

* From: "Egon Niittee" <Egon.Niittee@envir.ee>
* To: <valgajaht@lists.ut.ee>
* Subject: Re: [Valgajaht:567] Teadaanded
* Date: Thu, 30 Dec 2010 14:21:52 +0200

Tere!

Demokraatia tähendab igaühe õigust arvamuse avaldamiseks. Et arvamus oleks kaalutletud, siis kirja manuses on keskkonnaministeeriumi vastus Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekutele, mis edastati 2. detsembril peale jahiseaduse eelnõu edastamist ametlikule kooskõlastusringile.

Ilusat aastavahetust!
Egon Niittee

Mul isiklikult on selline tunne, et Tammkivi kirjutas alla lihtsalt ühele paberile mis talle ette visati.

6. § 35. Jahipiirkonna kasutusõigus

Eelnõuga antakse maaomanikule suurem kaasarääkimise õigus, olenemata maaomandi suurusest. Võrdne kaasarääkimisõigus on nii suur- kui väikemaaomanikel. Jahipidamisõigus on eelnõu kohaselt nii jahipiirkonna kasutajal kui ka maaomanikul oma kinnisasja piires – omandi suurusest tulenevalt eelnõu erisusi ette ei näe.

Väga sinisilmne on arvata, et 2-3 "vaala" kes võtavad jahinduse korraldamise piirkonnas hektarite hulgaga üle hakkavad arvestama ka väikemaaomanikega.

Minister loeb kindlasti jahinduse korraldamiseks kährikute tagaajamist, suuruluki jahist pühkige aga suud puhtaks.

"Demokraatia on suvaline grupi juhtimise reeglistik, mille puhul kõrgeima astme otsuseid teostavad kõik grupi liikmed sellisel viisil, et otsuse tulemusi ei mõjuta konkreetse grupi liikme positsioon grupis. Riiki võib pidada seda demokraatlikumaks, mida lihtsam on otsust läbi viia peale rahva enamuse konsensuse saavutamist vastavas küsimuses ja mida vähem on rahva vähemusel võimalust sellise otsuse läbiviimist põhjendamatult takistada."
See on väljavõte Vikipeediast "demokraatia" all olevas arutlusest. Lihtsalt võiks Niittee demokraatiat tõlgendades pisut kasvõi mõnest avalikust üllitisest vaimutoitu hankida. Ja pisut varem, kui jahiseaduse kontekstis väidab, et "kõigil on õigus oma arvamust avaldada." Ühes Eesti naaberriigis (Venemaal) on demokraatia samamoodi deklareeritud, kuid praktikas on tegemist üksnes fassaadiga. Jah, kõigil on õigus oma arvamust avaldada, kuid kui see on vaid deklaratsioon ja praktikas toimub mingi vildaka esindusdemokraatia avaldumine (jahiseadus, liiklusseadus jmt), siis selline avaldus riigiametnikult ei tee meie noorele demokraatiale au. Et avaldame siis kõik eneserahuldamiseks arvamusi, kuid seadusi teeme nii nagu tahame!

http://www.ohtuleht.ee/galerii/video/408864

Paistab, et seaduse sisse surumisega juhtivrahastajate poolt on ikka kiire mis kiire, kui videot nüüd hoolega vaadata, kõlab lõpus see mõte.
Kommentaarid selle video all on sellised, et olukord lausa karjub üldrahvaliku arutelu ja selgituste järele.

Meedia võiks ja peaks tegelema sisulise poole lahti rääkimisega, sellistest nupukestest vastavas kontekstis pealkirjaga jääb ilmselgelt väheks.

Ei väsi imestamast Talijärve demagoogia üle:

1) Loomad söövad talumehe maa paljaks
2) Talumehed kaebavad, et nad ei saa maa peal toimetada, kuna jahimehed segavad

Aina paremaks läheb, sest need samad talumehed (maaomanikud) ongi ju need samad segavad jahimehed

Midagi lugemiseks - avastus Valga jahilistist.
Panin selle ümber worldi - PDF fail oli üles laadimiseks pisut liiga suur.

Link ka siis siia

http://www.eramets.ee/static/files/877. ... naluus.pdf

Tänases Ilmaparandajas räägitakse kah teemast veidi põhjalikumalt
http://podcast.kuku.ee/saated/ilmaparandaja/

tegelikult täitsa asjalik algmaterjal

seal on jahiõiguse kui sellise olemuse kaks erinevat varianti.... rooma ja saksa....väga hästi välja toodud:
---------------------
Manuel Coelho (2009) rõhutab, et jahindus ja ulukite säilitamine on tihedalt seotud –
jahindus peab lugu pidama ulukite säilitamise vajadusest ja viimane peab toetuma just
jahindusele kui ühele meetodile, et oma eesmärke ellu viia. Ta toob välja, et sajandite
jooksul on kujunenud kaks suuremat kontseptsiooni – Rooma ja Saksa – mis erinevad
peamiselt just jahiõiguse seisukohast. Rooma kontseptsiooni järgi on uluk peremehetu
vara (res nullius), mida igaüks võib omandada läbi küttimise (vt. lisaks Feuereisel
2003). Ta argumenteerib sealjuures, et selline jahikorraldus on nn. õiglane võitlus
inimese ja looduse vahel – kui defineerida looduses olev objekt/subjekt vabana, teeb
see võitluse inimesele loogiliseks ja eetiliseks. Lisaks rõhutab ta vaba maa ideed, mis
viitab sellele, et jahimehel on vabadus teiste maadel jahti pidada, järgides sealjuures
kehtivaid norme. Maa omanikule jäetakse sealjuures õigus inimeste väljaarvamiseks –
mitte küll otseselt jahinduslikust tegevusest, vaid pigem lihtsalt juurdepääsust
maaomandile.
--------------------
julgen väita et meie hetkel kehtivad asjaõigusseadus (metsloom on peremehetu vara) ja jahiseadus (piiratud jahiõigus väikeulukitele on maaomanikul) on just siin omavahel vägagi põhimõttelises vastuolus...rääkimata jahiseaduse eelnõust mis seda vastuolu vaid suurendab

kokkuvõtteks
keerulised ja teadlikult hämatud asjad tuleb alati taandada lihtsateks küsimusteks/valikuteks
1. Kui te arvate et on õige et uluk on maaomaniku vara.... siis kiitke uut seaduseelnõud
2. kui te arvate et on õige et uluk on peremehetu vara.....võidelge seaduseelnõu vastu