Aadu kadakas kurjutas:

Teie väljapakutud variandi kohta.
Sisuliselt tänane olukord praktikas, ehkki praegune jahiseadus jahiõigust maaomanikule pakub. 

Kommentaar: ei ole sisuliselt sama....tegu ongi kolme täna ev-s kehtiva seaduse : põhiseaduse, asjaõigusseaduse ja jahiseaduse kooskõlla viimises …..ehk teisisõnu maa omamine kui selline ei anna ja ei saagi anda (ps võrdsusprintsiip) iseenesest mingit jahiõigust....tegu on nn. rooma kontepstiooniga kus ulukit käsitletakse peremehetu varana/res nullius (aõs)/taastuva loodusvarana (kkts) mis ei ole mingil moel seotud konkreetse maatükiga kuna ulukil on vaba voli sinna siseneda või sealt väljuda maaomaniku tahtest sõltumata

Kas jahiõigus oleks jahikorraldaja õigus ka siis, kui maaomanik omab kõiki vajalikke dokumente jahiks(on pädev seega jahikorraldajaks), loeb oma kinnistu jahipiirkonnaks ning peab jahti näiteks väikeulukitele (kuna ringpiir suurulukit ei võimalda)? Või on jahipiirkond KKM-i määrusega, mis antud JS-ile ning see on nn "kõvema jahiõigusega", kui eelpool kirjeldatud üritaja?

Kommentaar: ei ole ühel jahikorraldjal kõvemat ega teisel nõrgemat jahiõigust....on vaid konkreetne nn. osaline jahiõigus mingi(te)le liigile/liikidele mingis piirkonnas mis on jagamatu selle liigi osas ...samal maatükil võib olla ühel jahikorraldajal õigus jahti korraldada ühele liigile (näit põder jahiselts) teisel teisele(näiteks jänes maaomanik) ja kolmandal kolmandale (näiteks hunt riik).....
kui nüüd teoretiseerida/utreerida et kas samal maatükil võivad kolm seltskonda korraga jahti pidada samal ajal ? ....siis teoreetiliselt võivad küll, praktiliselt vaevalt et nii rumalaid jagub .....kas nad teineteist ei kipu segama sel juhul?.....kui ollakse pahatahtlikud siis kindlasti .....kas see ei võiks olla siis ebaturvaline?....ei, ei ole, kui täidetakse jahieeskirju, need on turvalisuse mõttes päris head

Väljapakutud variant võib tekitada vastuolu kinnistule sisenemisel ja seal jahieesmärgil viibimisel, kui näiteks kinnistu on tähistatud ja piiratud ning omanikud ei soovi, et seal jahti peetakse. Siinkohal ikkagi kokkulepe vajalik. 

Kommentaar: maaomanik sai enne ja saab ka pärast keelata kelle iganes maal viibimist kui kinnistu on piiratud, tähistatud jne.(kui on korralik võrkaed siis keelab ka ulukite viibimise sellega iseenesest)...aga ta ei saa seda keelata defineerides seda läbi tegevuse eesmärgi -jahipidamse kui tal endal jahikorraldusõigust ei ole taotletud/saadud antud ulukiliigile....ehk teisisõnu ei saa keelata seda mille korraldamise õigust tal ei ole..
näiteks oletame kui maaomanikul on väikeuluki jahiõigus ….siis ei saa ta keelata põdra või hundijahti.....küll saab ta keelata inimeste (ka jahimees on inimene ) viibimist oma maal ja teatud eriolukorras (haavatud uluki jälitamine/tabatu väljatoomine) ei saa ta seda teha üleüldse küll saab nõuda eriolukorras maal viibimisega seotud kahjustuste heastamist (murtud oksad, rattajäljed jms.)....aga loomulikult siin oli on ja jääb kokkuleppe koht poolte vahele ja on alusetu arvata et seda üldjuhul ei saavutata.

Selline variant võiks sobida tõepoolest nn üleminekuühiskonda. Regulatsioon peaks aga olema seejuures turismijahil, sest muidu ei erine tänane segadus ses osas tuleviku "pudelikaeladest" mitte oluliselt.

Kommentaar:
1.ei nõustu mõistega sobivusest üleminekuühiskonda. Nn. saksa kontseptsioon jahinduses kus uluk kuulub maaomanikule on just sobiv väljend üleminekuühiskond... kus on tegu feodaalse reliktiga kus jahiõigus oli ajalooliselt vaid aadlikest maaomanikel....pakutud mudel sobib ikka kaasaaegsesse arenenud ühiskonda
2.defineeri turismijaht e. mida sa siin silmas pead? Võibolla ma ei saa küsimusest/probleemist üheselt aru....
Loogika järgi on jahiõiguse omajal kohustus maksta ühelt poolt keskonnatasud/loodusresursimaks....teiselt poolt kas ta sööb jahipidamise viljad ise ära või müüb maha ….on tema otsustada....ja siinjuures pole oluline kas ta on veel peale selle turismitalu/maaomanik või mitte
3.ja veel.... isiklikult arvan et tuleks kasuks kui eesti suuruluki jahipiirkonna kasutajad (see 5000 + ha maad) võiksid olla ka seadusejärgselt vaid mittetulundusühingud...... ehk see lahendaks paljude kadedusprobleemi ja teisalt paneks piiri ka ärimõtetele jahinduses...samas ma ei ole päris kindel/on ilmselt vaieldav.... kas see seisukoht sobiks isikute võrdsuse printsiibist johtuvalt meie õigusruumi

Ma arvan, et Aadu pidas silmas olukorda, mis suuresti praeguse kisma aluseks on: kui ühed soovivad maksimaalset (et küttimisest kasu saada) ja teised minimaalset (et kahjustusi vähendada) arvukust. Juhul kui keskonnatasude alla käivad ka jahirent, ulukikahjustuste kompensatsioonid (või kuidas iganes neid rahasid nimetada), siis tõepoolest probleemi pole (vähemalt juriidiliselt mitte).

Algul tahtsin ma Sarvikule kõvasti vastu vaielda, et maaomanikul peab siiski säilima võimalus justnimelt jahipidamist (mitte maal viibimist tervikuna) keelata, aga siis jõudis minuni tõdemus, et jahipidamise kontekstis on maaomanikud ju omavahel samamoodi seotud nagu maaparandussüsteemide kaudu. Ja kuna ühe isiku vastuseis sellises situatsioonis võib teiste huvisid oluliselt kahjustada, siis (demokraatia varjuküljed, mis parata) enamus sõidab üksikust oma soovidega sedapuhku üle. Siit kerkis mul omakorda küsimus, mille üle võik veidi arutleda (ka Sarvik puudutas seda veidi oma arvamusega, et suurte jahipiirkondade kasutajad tohiks olla ainult MTÜ-d) - nimelt milline variant oleks tulevikus mõistlikum, kas praeguste jahiseltside põhimõtte (sisuliselt sõpruskond) säilitamine ja piirkondlike (näiteks maakond) jahindusnõukogude lisamine, et jahimeeste ja mittejahimeestest maaomanike huvisid paremini tasakaalustada. Või hoopistükkis uute jahiseltside moodustamine maaparandusühingute põhimõtteid järgides - nii et iga jahiselts olekski ise juba piirkondlik jahindusnõukogu. Või midagi kolmandat?

P.S. See arutelu sobiks vist rohkem filosoofia puiesteele "Jahinduse tuleviku" teemasse, kuna uue jahiseaduse väljatöötamise põhjendustega on sel vähe pistmist.

Probleemi lahendaks tõenäoliselt kui Jahiseadusesse sisse panna klausel, et jahisaaduste müük ja äri nendega on keelatud ja, et jahisaadused kasutab jahimees omatarbeks. Tuleb kuidagi eemaldada võrdusmärk sõnade vahelt jahindus=teenistus siis enamus probleeme lahendub iseenesest, sest hetkel tekitabki ju probleeme raha ja selle kogus.
Ja vabadel riigimaadel (nt.RMK) peaks kasutama igameheõigust, et kui teatud piirkonda antakse 50 kitse luba ja luba maksab 50€ ning tahtjaid on 200 siis ei korraldata mitte oktsion vaid loosimine, et talumees ja ärimees oleksid võrdsed !

kahe käega poolt Nii esimeses kui teises punktis, kui raha välja jätta, siis saab rahu majja.

Keskonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv pöörab aga vastupidiselt kõik äriks - Klient , teenindaja, konkurents. Vot mis siis mees välja mõtles.

ja mida sa nende rebase ja kähriku nahkadega tegema hakkad? Samas saab ju raha eest osta näiteks selts vilja jne. Lihtsam oleks seadusesse kirjutada see, et teenitav kasum tuleb kasutada seltsi tegevuse arendamisel ja ulukihooldel .

Seadused on ju olemas,tuleb ainult neid täita /maksud maksta! Samuti on enamus maaomanike ,kes jahindusest huvitunud juba täna jahiseltside liikmed ja seega jahinduses kaasarääkijad! Vaja on vaid välja selgitada mitu(kümmend) maaomaniku ei pea võimalikuks jahindusorganisatsioonidega koostööd teha ja miks,eelistades oma jahimõisade rajamist ,et seal siis salamahti /omatahtsi jahindust "arendada" Valimised on ukse ees ja küll tahaks loota ,et jahimehed pole unustanud kes neil kaela kahekorra püüab keerata!

Täna leidsin postkastist igatahes sellise valimisreklaami, kus ühel küljel vilja söödaautomaati kallav kandidaat ja teisel küljel tekst, mis algab sõnadega "Hea jahimees. Kindlasti oled kuulnud ja lugenud jutte jahinduse hukust meie maal,selle põhjuseks on Riigikogus hetkel kalevi all olev uus jahiseadus. Me seisame silmitsi seaduse taga lasuva hukatusliku sisuga ..." ja lõpeb sõnadega "Teeme koos mõistliku jahiseaduse ...". Muust programmist kui jahiseadusest sel lehel juttu pole.
Poliitikud on jahimehed üles leidnud!

Selle mõtteni olen tegelikult ise ka isekeskis jõudnud, et mis oleks, kui jahist saaks välja rookida äri poole.

Aga oled ka sellele mõelnud, mis juhtub, kui seda tõemeeli üritama hakata?
Selles teemas on ilusti välja tulnud, miks tänane jahipraktika (mitte niivõrd seaduandlus) hea pole ning miks uus veel hullem oleks. Uus oleks lihtsalt tänase jahiäri jämedama otsa andnud teisele seltskonnale. Vahe selles, et seeläbi oleks lõhutud olemasolev süsteem kiiremini laiali.
Taas tirin paralleeli metsandusest. Miks ikkagi metsakasutus saavutas kiiresti ja ilma suurte tõrgeteta suhteliselt piirideta kasutuse (ilma, et Eestis oma metsatööstus oleks juured alla saanud)? Olemas olid kõik vajalikud seadused, kontrollmehhanismid ja reeglid. Kombiti piire ja tänaseks on neid "nihutatud" põhimõtteliselt sinnani, kus seaduslikult võib raiepotentsiaali ammendada. Nimetan seda nähtust ühiskondlikuks kokkuleppeks. Kes sellele vastu olid? Justkui kkinspektorid ainult, kuid kohtus enamasti võit nende poolele ei jäänud. Ülejäänud olid toimuvaga nõus või lihtsalt saadi ühel või teisel moel kasu.
Jahinduses tegelikult mõningase reservatsiooniga sarnane olukord.

Siin pole midagi mõelda või oletada. Paar posti eest poolt võib juba lugeda, kuidas vaja ikka notsudele vilja osta ja mida kõike muud veel vaja oleks.

Parandan ennast siis nats....keelustada tuleks ulukiliha ja ulukiliha saaduste ost-müük.

ma ei tea kas see oleks arukas mõte.....
*reaalset kontrolli on sellele väga raske teostada/korraldada
*pärast seda on näiteks lihatööstustel ka suitsuvorsti teenustööna jahimeestele tegemine probleemne

arukam oleks seadusega määratleda et jahikorraldaja/jahiselts ei tohi olla kasumittaotlev äriühing vaid mtü või sihtasutus....mis täidab sama eesmärgi

tsiteerin:arukam oleks seadusega määratleda et jahikorraldaja/jahiselts ei tohi olla kasumittaotlev äriühing vaid mtü või sihtasutus....mis täidab sama eesmärgi


Siit kohe küsimus- kas MTÜ ei või olla kasumis?
Minu selts on MTÜ ja põtrade müügist oleme ehitanud jahimaja, lasketiiru. Külalisjahiga aga ei tegele. Ja kohe on kõrval (endistel RMK jahimajandi maadel) samasugune jahiselt, kes tegeleb puhtalt kommertsiga olles kah MTÜ. Osad maaomanikest jahimehed, kes sinna "pudrumägede lootuses" läksid juba vaikselt niutsuvad- meid "suurde jahti " ei kutsutagi Saavad oma põrsa loa ja olgu rahul. See aga nende oma valik

Aivaroo võttis sõnad suust. Just, tänagi paljud MTÜ varjus teevad vägagi kasumlikku jähiäri.