Tegelikult on veel kohti kust koorida annab ja selle peale pole paljud tulnudki. Millist röögatut kahju tekitavad maamanikele ettevõtjad kes kasutavad energia tootmiseks jõevett. Mitme omaniku maad läbivatest kraavidest ja ojadest see vesi kokku on kogunenud mida nüüd üks kurivaim omakasuks tarvitab ja ei maksa sentigi maaomanikele kelle maale see vesi sademetena on langenud ja sealt jõkke voolanud.

Pole just päris mitte seda pindalatoetuse moodi asja vaid on tegelikult suht iga liigutuse tarbeks toetus olemas, va lageraie. Kui endal vaid nuppu ja viitsimist taotlemisega tegeleda. Aia ehitamiseks on toetus, on toetus repellentide tarbeks istutamiseks jne.
See jahimeeste seadusekuulekuses kahtlemine on natuke naljakas asi. Mitte, et jahimehed kullatükid oleks, aga enne tuleb enda silmas ennekõike palki näha, kui teiste silmas pindu nokkima minna. See teada tundud asi, kui sõnakuulelikult metsaomanikud ise kinni peavad veokitele kehtestatud massipiirangutest või siis kuidas puidu müügist alati riigikassasse makse laekub. Jahimees maksab sama hoolikalt ressursimaksu riigile, kui maaomanik maamaksu. Selles mõttes oli ajaleheartikli kirjutis sulaselge demagoogia.

Margus Puust – Eesti Jahimeeste Selts :

Praeguse eelnõu juures on kõige suuremaks probleemiks jahimeeste teadmatus, kui kalliks muutub edaspidi jahindus. ...

EJS ei saa sellele seaduse eelnõule alla kirjutada, kuna jahipidamise maksumus jahimehele läheb liiga suureks.

''Toetused'' stiilis - ''võta kõik mis saad ja natuke rohkemgi ja ära anna midagi tagasi''
Põhjendad kahjustustega ja muiduleiva sööjate jahimeestega

Lisasin pisut hiljem siia veel ühe mõtlemapaneva artikli http://www.e24.ee/?id=266704

Ikka vahest trehvan lugema ja sahtel kukub lahti - seekord unustasin kinni lükata

Kas tõesti pole midagi öelda peale lahmiva kriitika?

Lapse kombel jonnida, ei taha, ei taha uut jahiseadust, pole just kuigi arukas mis?

Maaomanik on paljude kommijate jaoks lausa kurjuse kehastus-deemon ise! Nagu polekski ühtki neist elusalt näinud. Sama lihast ja luust inimene, ajab omi asju, mõtleb ja arutleb. Ja seisab oma huvide eest. Mõni neist siinsamas teie seas.

Kas poleks mõistlik maaomanikuga hästi läbi saada, selleks, et oma hobile kindlamat tulevikku luua? Igal pool, kus jahiga asjad korras, aetakse asju maaomanikuga koostöös. Kuidas see jätkusuutlikult teisti võimalik oleks? Ühine huvi mitmekordistab tulemust, erinevad huvid ei lase millelgi edeneda, ei jahindusel ega maaettevõtlusel.

Jutt on sul jumala õige aga sellised artiklid mida erametsaliit ajakirjandusse kuhjaga paisanud on küll täielik pulli s...

Ja siiani pole keegi rääkinud mingitest konkreetsetest numbritest.MIKS????

Lubasin küll, et siia teemasse rohkem ei postita, aga ...
Kulla mees, nii maaomaniku vaenulikku jahiseadust, mis mõne üksiku kokkuleppe tagajärjel laseb sadadest maaomanikest "teerulliga" üle sõita, pole enne nähtud.
Nii et siin meile silme ette manada lihast ja luust, mõtlevat ja arutlevat maaomanikku on ikka väga küüniline.

vaadake alati on asi kõigile selge kui võrrelda olukordi autondusega

hetkel soovib/loodab maaomanik et kui tema maid läbib autostraada (kõnnib uluk) siis:

1. võiks ta automaatselt saada autojuhiload (jahitunnistuse)
2. võiks tal olla soovi korral õigus liiklus seisata (otsustada jahikeelu)
3. võiks tal õigus kiirus- jms.piiranguid kehtestada ( otsustada laskelimiit)
4. võiks tal õigus olla määrata läbivate sõidukite tüüpe ...näit. lubatud ainult mersudele (otsustada jahiseltskonna sobivuse üle)
4. võiks tal olla õigus kehtestada kütuseaktsiisi suurus mis siis otse talle laekuks (otsustada temale laekuva resursimaksu suurus)


nii lihtne see ongi....varsti tuleb autod (püssid) maha müüa või autostraada (mets/põld)ära osta....elementaarne....

Kuidas saab teerulliga üle sõita? Palun selgita pisut! Sa kaitsed siis hoopis maaomanikke! ecce homo!

Millistest konkreetsetest numbritest? Millest jutt?

Püha jumal, enamus jahimehi on maaomanikud, mis siin näha on.

Mart, ma ei saanud vastust!

Ei ole tont tavaline talumetsaomanik kes omab paari, paarikümmet või paarisada hektarit maad, nendega on ilmselt ka tulevikus kõik korras. Seadus on ju "määritrud" nende suurte metsafirmade omanike poolt kes on pool Eestimaad kokku ostnud ja sealt ka tulu lõiganud. Imelik, et nad metsa kokku ostes ei teadnud, et seal võib ulukeid leiduda ja nad neid seal ka taluma peavad. Vaevalt, et üks talumetsa omanik hakkab RMK maadele parimat pakkumist tegema ja siis nende maade peal jahti korraldama. Tean siin kohapeal ettevõtjat kellel nõutav metsamaa kogus oli juba aastaid tagasi olemas aga RMK maad jäid vahele ning kinnistud ei asunud ringpiiris, juba siis oli tma väljaöeldud tahe, et jahimaad tulevad tema alluvusse ning ta ise otsustab millal ja kes ning mis hinnaga. Siis temal see läbi ei läinud aga oli kindel, et olukord muutub varsti tema kasuks, no ja mida näeme, täiesti juhuslikult muutubki. Küll neist väikestest maaomanikest suured ettevõtjad ikka selle teerulliga üle sõidavad ja selles ma ei kahtle, teades Eesti ärieetikat.
Ilmselt tuleb leida neile SUURTELE uus nimi edaspidise arutelu käigus nimetamiseks, et päris metsaomanikke mitte asjatult solvata.

Tõnno.
Ma nagu olen siin kirjutanud, et olen maade ja metsade omanik, olen tegelenud metsa ülestöötamise ja metsa istutamise ja kultuurihooldusega väga pika aja kestel, alates lapsepõlvest ehk siis kooliajast saati, sest kasvasin üles metskonnas, taat oli metsaülem. Olen näinud seda elu päris sügavuti ja omal käel kõik läbi teinud ka jahikogemused on pikaajalised.
Metsa ülestöötamise ja metsa taastamise istutamise ja nende palju kära põhjustanud kahjustustega olen väga lähedalt isiklikes suhetes. See kõik on kirjas siinsamas foorumis.
Seadusest...
Näiliselt antakse maaomanikule antud seaduse projektiga suured õigused ja maaomanik pimestatuna oma õigustest taob esialgu vastu rindu kahjustuste trummi. Kuid uuri lähemalt, milliseid koormisi paneb see uus säädus jahimehest maa ja metsaomanikule. Kindlasti tõuseb ressursimaks ütleme a-la 10 korda. See tähendab seda, et otseselt pean ma välja käima ca 10 korda suurema summaomast taskust - ehk siis 1700 krooni asemel 17000 krooni. Lisaks sellele on jooksvad kulutused ulukihooldesse pandava raha näol.
Liigume veel seaduses süvitsi. Vaatamata suurtele õigustele lisab seadus ka kaudselt ja otseselt maaomanikule-metsaomanikule ka vastutust. See vastutus on mõõdetav rahaliste kohustustega justnimelt omaniku taskust võetava raha näol. Esialgu seda küll ei paista. Kuid omanik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis on vajalikud tema omandi kaitsel. Kasutama repelente, see maksab ja mitte vähe, piirama kultuuri aiaga, see samuti maksab...
Jätkata võib selle omavastutse seaduslikult peale surutud kohustuste hulgaga veel kaua. Kuid peamine pole see, vaid hoopis see, et meid surutakse vägisi sisse valdkonda, mis rakendab meid varsti ajaliselt sedavõrd, et meil polegi võimalik muuga enam tegeleda, kui kirjutada projekte rahade-toetuste saamiseks. Sisuliselt suunatakse meid ja sunnitakse kerjama toetusraha ja tekitatakse kunstlikult abituse seisund ehk kerjuse seisund, kruvides hindu ja makse ja lisades aina uusi kohustusi nii otseseid kui kaudseid.
Reaalselt selliste maksukoormiste lisandudes loobuvad paljud tänu kulutuste kasvule jahipidamisest üldse, mis tähendab ju seda, et minu kui maa ja metsaomaniku maksukoormus ja ulukihooldele tehtavate kulutuste määr kasvab veelgi ja nimelt kordades. Ja ma kohe mitte ei usu, et meil siin hakkab käima miljonäridest jahituriste ülisuurte hordide kaupa jahti pidamas ja meie kulutusi kinni maksmas - ammuks meid siin ära elatamas nagu paljud siin riigis suurte omanikena mõtlevad ja unistavad. Reaalne elu näitab hoopis teist külge.

Kas puhub juba klaariks või jätkan veel ...

To uugamets:
Et su kulutused tõusevad 10 korda on puhtalt oletuslik, ega põhine faktidel.
Ressursimaks ei saa kohe kindlasti tõusta, sest see kaob üldse. Kuna lepinguvabadus jääb kehtima, ei ole sa ka tulevikus sunnitud sõlmima üle jõu käivat lepingut. Rahaline rendileping tulevikus (nagu ka täna võimalik on) sõlmitakse (kui üldse) tasemel, mida lepingupooled aktsepteerivad.

Kahjustuste võimaliku kompenseerimise juures peab rõhutama, et kompensatsioon kehtestavate reeglite järgi on viimane võimalus, kui pooled ei suuda teisiti kokku leppida. Esialgu välja pakutud maaomaniku 30% omavastutuse määr ja kompensatsiooni 1000kr ülempiir hektari kohta teevad kompenseerimise liigagi leebeks. Ehk siis tõsiselt oma metsa või põllule investeerinud ettevõtja jaoks tühiselt väikeseks. Saksamaal, kehtib ulukikahjustuste osas jahirentnikul nn kõrgendatud tsiviilvastutus, ehk teisisõnu, rentnik vastutab kõigi kahjustuste eest olenemata ta enda või rendileandja tegevusest/tegevusetusest. Ka meil ei hakata muide eeldama, et midagi peab olema kahjustuste vältimiseks tehtud. Võimatu on hinnata ja mõõta, kas tehtu oli piisav ja asjakohane. Ette antud tingimuste korral mõistlik omanik ja jahimees teeb, mis mõistlik. Ja mõistlik pole näiteks kõik metsanoorendikud tarastada.

Saan aru, et privileege on raske käest anda, kuid õiguste ja kohustuste õiglase jaotuse tekkimiseks osapoolte vahel on muutusi vaja. Aus ja väärikas jahimees annab sellest vähemalt sisimas aru, ning mõtleb kaasa.