Laiatas siis selline teade postkasti.

28. aprill 2011

Jahipidamise lubamine oma maal toogu õiglast tasu ka maaomanikule

Jahipidamisvõimaluste pakkumise uus kord RMK hallatavatel jahimaadel
võimaldab õiglast tasu saada ka jahipiirkonnas asuval eramaaomanikul.

Alates märtsist ei paku RMK enam ise tasulist jahiteenust,
jahipidamisvõimalused kuues jahipiirkonnas müüakse soovijatele aastase
küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Enampakkumist korraldades
eeldame, et RMK kasutuses olevate jahipiirkondade eramaal peetakse jahti
ainult maaomaniku nõusolekul. Sellistel juhtudel tekib maaomanikel selle
eest, et nad oma jahimaad kasutada lubavad, teenimisvõimalus. RMK jagab
maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. See
tähendab, et maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le,
saades sellega osa tulust, mida turg pakub.

Riigimaadest 97% on pikaajaliste lepingutega jahiühenduste kasutuses.
Riigimetsa majandaja RMK kasutuses on 3% jahimaadest ja kasutusluba omatakse
kuues jahipiirkonnas, kokku 155 600 hektaril. Möödunud kolme aasta jooksul
on RMK olulisel määral loobunud jahimaadest, mis asusid eramaadel. Tänaseks
lõpusirgele jõudnud RMK jahindustegevuse ümberkorralduste tulemusel on
eramaade osakaal 23%. Seda seetõttu, et maaomandid on liigendatud ja
seadusega nõutud minimaalses 5000 hektarilises ringpiiris pole võimalik
kõiki eramaid välja arvata.

RMK hallatavate jahipiirkondade eramaade jahindusliku kasutamise nõusolekust
teadaandmiseks palume saata kiri aadressile rmk@rmk.ee, teatades oma nime,
enda kinnistu(te) või katastriüksus(t)e numbri, kontaktandmed, samuti
arveldusarve, kuhu soovite oma maaomandi jahindusliku kasutuse eest tasu
kandmist. Juhul, kui soovite sõlmida jahipidamisvõimaluste
kindlaksmääramiseks omal maal eraldi lepingu ja teie maa asub Kuressaare,
Kilingi-Nõmme või Jäärumetsa jahipiirkondade territooriumil, palume
helistada RMK jahindusspetsialistile UnoVait, tel 513 9604. Juhul, kui
maaomand asub Anguse, Nõva või Väätsa jahipiirkondade territooriumil, on RMK
kontaktisik Lauri Valdur, tel 516 9977.

RMK kavatseb ka ise eramaaomanikega kontakti luua, paljudega on varasemast
ajast olemas maa tasuta kasutamise lepingud, mis tuleb nüüd uuendada.

Juhul, kui eramaaomanik jahipidamise keelab või soovib ise omal maal
väikeulukijahti pidada, tuleks sellest teada anda samadele kontaktisikutele.
Sel juhul nendel maadel jahti ei peeta, samuti ei saa maaomanik siis
enampakkumisest saadud tulust osa.

Tulu arvutatakse järgmiselt: jahipiirkonna pindala jagatakse enampakkumisel
saadud tuluga, mis on siis tulu jahipiirkonna ühe ha kohta. Sellest
lahutatakse maha riigile makstav maa omandivormist sõltumatu jahipiirkonna
kasutusõiguse tasu, mis RMK jahipiirkonniti kõigub 0,126-0,157 eurot ha
kohta, olles keskmisena 0,148 eurot/ha eest.

Suurulukilubade enampakkumise võitjatega sõlmib RMK jahipidamisvõimaluste
kasutamise kokkuleppe, kus nähakse ette tööd ulukite eest hoolitsemisel:
tuleb tagada piisav arv soolakuid ja ulukipõldude korrasolek. Väikekiskjate
(rebane, kährikkoer, metsnugis, mäger) ja arvukuse reguleerimist vajavate
röövlindude (vareslased, kajakalised, kormoranid, hallhaigrud)
küttimiskohustus saab olema kõrgem kui prognoositav Keskkonnaameti poolt
käesoleval aastal kehtestatav üleriigiline soovituslik miinimummaht. Seda
seetõttu, et RMK jahipiirkondades asuvad olulised metsise püsielupaigad ja
väikekiskjate arvukuse vähendamine tagab neile ja teistele lindudele paremad
pesitsemisvõimalused.

Lisainfo enampakkumiste kohta alates 3. maist RMK kodulehel http://www.rmk.ee.

Lisainfo:
Kalev Männiste
RMK jahinduse peaspetsialist
Tel 513 9642
e-post kalev.manniste@rmk.ee
http://www.rmk.ee

Ega muud polegi arvata, et nüüd vähemalt "kahinatest" reaalsus saanud.
Aga kujutage nüüd ette situatsiooni, kus eraomanikud tekitaksid ringpiiris jahiseltsi, kuhu jääb ka 23 % riigimaad, täpsemalt RMK hallatavat maad. Ja siis potsataks hoopis nende postkasti vastav kiri. Asendage selles kirjas eraomanik RMK-ga, eramaa riigimaaga ning päris mõnus jutuke tuleb. Naljanumber, et enam ei viitsi leili ka selle tugevama õiguse pärast minna.

Suurulukilubade enampakkumise võitjatega sõlmib RMK jahipidamisvõimaluste
kasutamise kokkuleppe ...

,et ''võite teha puhta platsi'' - nii või ???

Muide neid sõnu saab ja võib kinnitada, just nii öeldi peale üht enampakkumist ühe pakkumise läbiviija poolt võtjale.

Keskmisel lihaveisekasvatajal on talus 100 -150 looma, millest igal aastal turustatakse 30 veist rümbakaaluga 250 kg. Kokkuostuhind keskmiselt 3 eur+km. Kaupluses on põdravorst ja lihaveisevorst samas hinnaklassis (viimane vaata et veel kallimgi). Ei saa mainimata jätta, et sellest lihamüügist küll üks talupere ots otsaga ilma toetuste abita hakkama ei saa. Kõvasti peab seal metsades elajaid olema ja hirmsa hinnaga peab neid loomi müüa, et erametsaomanikud "õiglast tasu" saaksid . Kuidas maksudega on - kui keegi looma eest raha välja käib, saab keegi ju tulu, mis peaks ettevõtluse korral (miskit muud see ju polegi) saadud tulult maksud maksma. Jahimehed ettevõtjateks? Relva, lõksu, hanekuju ostutšekk kuludokumendiks?
Ilmselgelt pole lõpptarbijal-jahituristil kuludokumenti põdra, sea, kitse eest vaja- teda huvitab luba taskus. Näiteks keda huvitab, kas säästumarketi tšekk on rahakoti vahel või kadunud. Hea varimajandusharu?!

Nojah, siin RMK oksjonikorras jahimaade rentimine on üks tasand, mis on renditulu miinus jahipiirkonna kasutusõiguse tasu. Järgijääv jagatakse piirkonna hektaritega, mis siis peaks nigu olema maaomaniku (sh ka eramaalane) renditulu. Hoopis teine tasand on aga see, mis puudutab ulukite jahinduslikku ärakasutamist. No ja vot siin pole võimalik küll selget sotti saada ei arvukusest ega maksundusest lähtuvalt. Vähemalt tänaste süsteemide osas.

Lugedes Sarviku kommentaare uue jahiseaduse väljatöötamise põhjenduste teemaatikas tekkis soov kuulda ka tema kommentaare siinses teemas. Kas oleks see Teil võimalik?

Jahimaade rentimine ja ulukite jahinduslik ärakasutamine on otseses seoses. Andke andeks, kui eksin, või olen inimloomusest valesti aru saanud, aga mida suurem summa välja käiakse, seda enam kannatavad ulukid- ei maksa ju keegi lihtsalt vabas looduses jalutamise eest, või tühja püssiga ringikolamise nimel. Teine variant, et enampakkumise võidab turismijahindusega tegelev ühing, kel suuremad kogemused, teadmised jahiturismist ja löövad teisi soovijaid oma kontaktidega. Kuid ka sel juhul on küsitav õige, aus ja eetiline majandamine.

Ainuke õige majandamine ühe aasta jooksul saabki ju olla -võtta kõik mis võtta annab!
Ja just nii tehaksegi! Praeguseks on neist majanditest juba ammu kõik jäägrid koondatud ja mingit söötmist ei toimu ,jaht aga on kohe ,kohe algamas.Praegu oleks ainuke õige asi ümbritsevatel jahtkondadel söötadega sead oma maadele meelitada.Muidugi siis peaks piilukaamerad ka ülesse settima ,et oleks näha ,kes siis repellente tulevad söötadele külvama,et sigu endile tagasi saada.

http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/ma ... d=45227123

täpsem info on ehk siin

http://www.rmk.ee/teemad/jaht/jahilubad ... d-ja-lisad

Uue kontseptsiooni kohaselt moodustab või muudab jahipiirkonna piire ka edaspidi riik (st üldjuhul jäävad alles praegused jahipiirkonnad), kuid jahirentniku otsustavad riigi asemel maaomanikud. Täpsem skeem näeb välja selline, et kui 2/3 ulatuses jahipiirkonna pindalast on maaomanikud saavutatud ühise kokkulepe senise jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks, siis riik peatab kehtiva jahipiirkonna kasutusõiguse loa ja väljastab uue loa maaomanike valitud jahindusorganisatsioonile. Lisaks sellele on jahimehel, kes omab maaomandit, edaspidi õigus küttida väikeulukeid omandi suurusest sõltumata. Täna kehtiv 20 hektari piirang on selgelt meelevaldne ja sellel puudub igasugune seos looduskaitseliste eesmärkidega. Seega saame uues jahiseaduses õigustatult sätestada, et jahiõigus kuulub maaomanikule, ehkki see on rohkem piiratud kui näiteks meie lähinaabritel. Esiteks on meie jahipiirkonnad väga suured (minimaalselt 5000 ha) ja jahipiirkonna piirid ei kulge maaomanike soovide kohaselt maaomandi piire järgivalt.

Mõista-mõista, kust on väljavõte ja võrdle antud temaatika ideedega?

Asja iva on selles,et tehakse propagandat uuele jahiseadusele.Maaomanikele hõigatakse välja,et jahindus on suur tulu allikas ning sellest peaks ka nemad osa saama.Võite kindlad olla,et järgmisel aastal tahavad igas jahipiirkonnas maaomanikud raha saada.Nad paraku ei tea,et jätkusuutlikkus ja tulu ei käi jahinduses kokku.

Rohkem on see suund võetud rikkama kontingendi ehk ostujõulisema kontingendi tarbeks, sest olid ju Kalev Männiste sõnadki sellised: „Pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada,“
On ju ammu kõlanud väiteid (ka meie endi seast valitud isikute suust), et jahindusest tuleb välja tõrjuda maksujõuetute, vigisejate ja vanameeste kontingent ja selle pärast just tuleb tõsta ressursimaks kasvõi kümne või enama kordseks.

Nii et ... huvitav oleks näha oksjonist osavõtjate nimekirju ja ka neid nimesid, kes võitsid, et pilt ''adekvaatsemaks'' osutuks. Seda küll mitte igal juhtumil, sest on elulisi näiteid sellest, et saab ka teistest riikidest pärit jahimehi sinna möllida, jahti peavad ikka ühed ja samad näod ...

Aga kahtlemata on suund sinna uue jahiseaduse rahalise külje poole võetud, see on samuti selge, et oluliseks suuna andjaks on RMK.

Kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Siit ja sealt on tulnud selgeid sõnumeid stiilis "teistele ka oma armastatut ja hoitut ei jäta" . Need väljendid käivad samahästi ka uue jahiseaduse kohta. See on rahvasuu, mis ei valeta. Küll siis võetakse kuulda teadurite ja EU hädakisa ulukite nullilaskmise tõttu. Siis näevad , kui palju rahakotti alles jääb, kui lõpuks ei ole enam jahimehi, kuna pole midagi jahtida ja jäänud vaid kiskjad, kelle tekitatud kahjud kariloomades maksab kah natuke

hm, oskad Sa täpsustada v. viidata? kasvõi privas?

Siin ma Välek sinuga küll ei nõustu. Meie vennikeste mentaliteet oli ja on siiani- peale meid tulgu või veeuputus. Mitte keegi mitte mingisugust vastutust tagajärgede eest ei kanna- karjutakse küll, reaalsus on aga teine. Selleks ajaks kui kõik ulukid loojakarja on läinud on juba platsis uus valitsus ja see ajab kõik jälle eelmise kaela. EU ees aga öeldakse lihtsalt - ups valearvestus oli
Kiskjate arvukus aga teadupärast on otseses sõltuvuses saakloomade olemasoluga.
Võta kasvõi ilvese arvukus-otsese sõltuvuses kitsede kui põhilise ninaesise arvukusega.
Selles metsas kus kitse ei ole ei ole ka ilvest. Karmidel talvedel too eriti hästi näha- süüakse üks mets kitsest tühjaks ja siis minnakse teise metsa edasi.