Sea kihv

Vahetame muljeid ja kogemusi jahitrofeede valmistamisest ja hooldusest .
Kasutaja avatar
alkapone
Postitusi: 5
Liitunud: P Dets 02, 2007 9:13 pm

Sea kihv

Postitus Postitas alkapone »

Selline küssa siis ,et kuidas sea kihva mõõdetakse ja mitmest cm algavad medalid?
Tasa-tasa kohe tulevad välja!
Kasutaja avatar
Eraser
Postitusi: 400
Liitunud: E Veebr 05, 2007 4:34 pm

Postitus Postitas Eraser »

Ega seda aomult kihva pikkuse järgi võeta, olulised on ka värv, jämmus ja paljud teised asjad. Vaata 2005 aasta Jahiraamatust või oota kuni keegi targem sulle täpsemalt ära seletab,
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Hakkasin siin usinasti Jahiraamatust uurima, et kuidas siis hinnata, juhend kenasti kirjas, aga mida pole, see on siis punktide liitmine ja punktisummad, mis vastavad mingile medalile. Kusagil foorumis on inglise keelne link (Saialõikaja pani üles), kus sama asi kirjas, isegi lihtsamalt kirjutatud, punktide liitmine ka, aga puudusid samuti medalite jaoks vajalikud punktisummad. (Jahiraamatust otsisin üsna pinnapealselt, aga no, ei hakanud silma, vähemalt trofeede all ei leidnud ja lisatabeleid ka mitte). Kui kellelgi trofeede hindamise raamat, andku punktisummad teada, mõõtmine ise on selline -

Alumiste kihvade pikkus (cm). Mõõdetakse mööda kihva välist kumerust. Kui kihvas on praod, siis mõõdetakse kuni praoni. Murdunud kihval mõõdetakse alles jäänud osani. Võetakse kahe kihva keskmine SENTIMEETRITES.

Alumiste kihvade laius (mm). Mõõdetakse kõige laiemast kohast nihikkaliibriga (saab umbkaudu mõõdulindiga ka), ebaloomulikke paksendeid jms arvesse ei võeta. Mõranenud kihvadel tehakse vastav mahaarvestus (seega, harjutage enne kesikute kihvadel, kui võimalus mõnda vääristada). Võetakse kihvade laiuste keskmine MILLIMEETRITES.

Ülemiste kihvade ümbermõõt (cm). Võetakse kõige jämadamast kohast. Mõõdulint peab olema pingule tõmmatud, igast lohkusid sisse ei mõõdeta, anomaalseid väljakasve arvesse ei võeta. Jällegi, kahe kihva keskmine SENTIMEETRITES.

Juurdehindlus.

Alumised kihvad (kuni 2 punkti), mustjaspruuni, peaaegu musta värvuse eest kihvade välisküljel lihvumisjälje juures antakse kummalegi kihvale 0,5 punkti, kokku 1 punkt.
Ringikujulise ja sümeetrilise ihvakumeruse eest (kihvade välispinnal ei ole pikkivagusid), pika lihvumisjälje ja heade kihvaotste eest antakse kummalegi kihvale 0,5 punkti, kokku 1 punn.
Ülemised kihvad (kokku kuni 3 pnt), mustjaspruun, peaaegu must värvus (üks kihv 05, 2 kihva 1 pnt; kihvade vorm 0,5 ja 1, kihvade keerduvus 0.5 ja 1. Kihvade värvust hinnatakse lihvumiskoha juurest, keerdivust hinnatakse shabloonil või laual, otsad peavad ülesse keerduma, sisi on hea, vormi hinnatakse ka shabloonil.

Mahahindlus.

Alumistel kihvadel lihvumisjälg kuni 4 cm (1 kihv 15 pnt, mõlemal siis 3 punni maha)
Lihvumisjälje pikkus alumistel kihvadel 4,1-5 cm, (0,5 ja 1 pnt)
Alumiste kihvade pikkuse, laiuse ja vormi ebavrdsus (kuni 3 pnt)
Ülemisega sama (kuni 3 pnt)
Ülemiste ja alumiste kihvade ebavõõrdsus (kuni 1 pnt).


Üldiselt, natukene subjektiivsust, aga väga oluliselt see asja ei mõjuta, kui on suur kihv, pikkused ja laiused annavad korraliku tulemuse, lihvumisjälg üle 5 cm, siis on lootust. Annaks keegi punktisummad ka teada, oleks abiks. Ise hiljuti mõõtsin ühtesid kihvasid, läksid nüüd kontrolli, aga peaks pronksi andma, loomulikult pole enam meeles, mis mingi medali väärtuseks on.

Vist oli nii ka, et kui alumine kihv on alla 2,5 cm lai, siis medali saamise tõenäosus väike. Kui tabatud loomal on kihva 5 cm vi enam väljas, siis on medalilootus.

Vääristamsel tuleb võtta lõualuud läbi ikka korraliku varuga, et kihva ei lõhuks, need jooksevad ikka pikalt lõua luu sisse. Lisaks, kihva eraldamisel on ka oht vigastada kihva. Seega mingi 2-3 katset pisemate kihvade kallal ei teeks paha.

Isiklik soovitus, kui kihvad keedetud ja veega koos maha jahutatud, puhastage kergelt need ning pange vatti sisse, kallake vesi ka otsa ja pange tervesse (pisikesse) kilekotti. Nii on tagatud niiskus, ja ei juhtu seda, et 2 päeva pärast avastate oma kuldmedaliväärse kihva otsani pragunenud olevat. Täita tasub valge EPOga, natuke või rohkem natuke vähem kõvendist sisse kui mingiks remonditööks panna tuleb.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
skog
Postitusi: 150
Liitunud: R Mär 30, 2007 12:28 pm

Postitus Postitas skog »

Üks vana jahimees ei soovitanud epoga jamada, selle asemel valada vaha täis.
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Postitus Postitas Feen »

Seni kuni vanad jahimehed "nõu" annavad, jään ma skeptiliseks. St, ma igasuguseid lugusid kuulnud, kuidas haavlitega parem põrsast lasta, lihakeha tükeldamiseks parim vahend kirves, lisaks veel hulk teisi nõkse, mis iseenesest ju töötavad. Loomulikult, õppimiseks kõlbulikku leidub nende ivade seas palju, aga siis peab ise piisavalt tark olema, et eristada kvaliteeti lihtsalt vanakooli tarkusest,

Seega kihvade puhul tasuks vaadata, millega profid teevad, millega näitusele ilmunud kihvad täidetud on ja kuidas tehtud. Mitte, et vaha halb oleks ja epo hea, aga ma olen näinud vahaga tehtuid, katki läinud kihvasid, samas väga suures osas kasutatakse valget epot ja pole häda miskit. Endal ka valge epo, siiani kenasti pidanud ja tundub, et jäävadki pidama. Ja jamamist on vähe, segad kokku, nõristad kihva täis, vaatad, et õhk välja pääseks, hiljem paned natuke veel epot lisaks, sest mingi kogus õhku tuleb hiljem välja. Üldiselt, väga lihtne tegemine.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kasutaja avatar
annaliisa
Postitusi: 407
Liitunud: P Okt 14, 2007 8:53 pm

Postitus Postitas annaliisa »

aga kas küünlarasvaga ka täidetakse ju??
Vegetarian is an old indian word for bad hunter.
tony
Postitusi: 1148
Liitunud: P Dets 26, 2004 1:41 pm

Postitus Postitas tony »

Ühed kihvad sai tehtud vahaga (küünlarasvaga). Lõhki kuivasid.
Joosep Käba
Postitusi: 1354
Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am

Postitus Postitas Joosep Käba »

Kihvad rasvatustatakse seestpoolt. Atsetooni, lahusti või muu sellise huinaaga.
Valatakse täis valget EPO-t(te kas seda musta enam ongi) ja mott.
Liim hoiab seda kihva koos. Missa sellest vahast sinna sisse kallad, sama kui nätsu topiks sisse.
. Siin foorumis pikk jutt spetside kirjutet.
skog
Postitusi: 150
Liitunud: R Mär 30, 2007 12:28 pm

Postitus Postitas skog »

Eks see ongi see koht kus tõde välja peab kooruma. Mul endal kogemused selle koha peal absoluutselt puuduvad. Kui valge epo on hea, siis pole mul selle vastu midagi, las ta olla edasi. Mulle tundus usaldusväärne info mehe käest kes on 80 aastat vana ja oma elu kooksul palju kihvasid seinale pannud. Eriti usaldusväärseks tegi tõik, et tal olevat epoga just lõhki läinud ja vahaga jäi pidama. Samas tuleb tähelepanu pöörata ka ilmselt sellele, et tema võis ju kasutada pruuni epot. Aga see selleks, hea lahendus on valge epo näol leitud. Ja see see info tasub kõrvataha panna. Tänud.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

aga kas keegi on proovinud tänapäevaseid vahendeid, näiteks mingi silikoniga täis valada. Peaks nagu mingi niiskuse sees hoidma, ava tahkub ära ja välja ei jookse. Lihtsalt tuli selline mõte. :oops:
rajaleidja
Postitusi: 2633
Liitunud: R Okt 03, 2003 9:50 pm

Postitus Postitas rajaleidja »

silikooni kasutamisest olen isegi kuulnud, aga ise pole katsetanud. enda omad jõudsid enne millegiga täis toppimist lõhki kuivada :cry:
lendorav
Postitusi: 163
Liitunud: E Mär 27, 2006 6:58 pm

Postitus Postitas lendorav »

Mina hoidsin kihvasid toiduõli sees mingi aeg, siis kuivatasin ja valasin valget epot täis siiani ca 2a pole lõhki kuivanud.
Silikoon annab muidugi ka kogu ja vormi juurde nii, et silmal ilusam vaadata. :wink:
Kasutaja avatar
Eraser
Postitusi: 400
Liitunud: E Veebr 05, 2007 4:34 pm

Postitus Postitas Eraser »

Mart kirjutas:aga kas keegi on proovinud tänapäevaseid vahendeid, näiteks mingi silikoniga täis valada. Peaks nagu mingi niiskuse sees hoidma, ava tahkub ära ja välja ei jookse. Lihtsalt tuli selline mõte. :oops:



Proovitud, said nädala aega seista ja olid lõhki. Ei teagi, kas meie või siis siu viga aga nii läks. Siimaale on kõik soovitanud saepurupulbri seguga epot.
Kasutaja avatar
sooviku
Postitusi: 2291
Liitunud: R Nov 19, 2004 7:22 pm

Postitus Postitas sooviku »

Miks saepurupulbriga EPO?Kas selleks,et liimi vähem kuluks või on mõni muu põhjendus?
tony
Postitusi: 1148
Liitunud: P Dets 26, 2004 1:41 pm

Postitus Postitas tony »

Ise teen sedasi:kui kihvad keedetud, siis jätan nad samasse vette kuni maha jahtuvad.Seejärel pesen puhtaks ja siis umbes kaheks nädalaks toiduõlisse.Peale seda pesen kihvad seest atsetooni vmt puhtaks ja valan valget epot täis.
Vasta