see on olemas trofee näol, mis kodus seinal, kuld muideks ja 150-st ülesse. Aga ehk siis suvel saab targemaks.

Sai nüüd üks sokupoiss ära võetud, päris ilus loom oli. Sarved kolmeharulised, peale keetmist ja pesemist koos koljuga 535 g, harud 23 ja 22,4 cm. Sarved on mõlemad ühesuguse kujuga, ainult vasak on paremast väiksem.
Küsimus asjatundjatele, kaua peab koljut nüüd kuivatama enne valgendamist, et saada head tulemust? Või leidub lõunas mõnda kogenud meistrimeest, kes selle töö korralikult ära teeks? Omal suht vähe kogemust sellega, ei tahaks ilusat trofeed ära rikkuda. Kaalu ja pikkuse poolest võiks ju sarved hindamisele ka viia.

Teil ju tunnustatud mees sellel alal,Aare Jaama oli vist nimi.Kui medali kahtlus siis püüa ikka asjatundjaga tegelda,kerge on muidu medal rikkuda, eriti kui ise asjatundja pole.Küsi Võru klubist.

Aare nagu Valga kanti ikka jääb.... Üks Lõuna-Eesti muidugi kõik.

[quote="] Või leidub lõunas mõnda kogenud meistrimeest, kes selle töö korralikult ära teeks? Omal suht vähe kogemust sellega, ei tahaks ilusat trofeed ära rikkuda. Kaalu ja pikkuse poolest võiks ju sarved hindamisele ka viia.[/quote]


Kiika privasse!

kolm aastat tagasi lastud soku sarvedest mis peale vääristamist kaalusid 560 grammi on tänaseks järgi jäänud 495 grammi!osta apteegist kaks lehte vesinikülihapendi tablette ja lahusta veerandis klaasis vees(sitalt lahustuvad,kogu aeg peab segama)ja pintselda laste värvipintsliga nigu kuivaks tõmbab pintselda jälle,kui ennem valgendamist lased kolju ära kuivada on seda valgeks saada raske!mul omal kõik sarved niimoodi tehtud,kolletama pole veel hakanud ükski.

Korrigeerin oma varasemat postitust sokusarvede trofeehindamisel tehtavate kaalu mahaarvamiste osas. Mahaarvamisi siiski tehakse (erinevalt minu poolt varasemalt väidetust), aga juurdearvamisi enam ei tehta (varem tehti neidki, aga vaidlused läksid liiga suureks).

Normaallõike puhul arvatakse maha 65 grammi (kui lõige on tehtud nii, et poolitab silmakoopa, jättes ninaluud tervikuna sarvedega koos oleva koljuosa külge). Kui sarved on prepareeritud koos koljuga, kuid ilma alumise lõualuuta, siis tehakse mahaarvestus 90 grammi. Kui lõige on tehtud väga lühike (ilma ninaluudeta), siis selletõttu juurdearvamist ei tehta, seega trofee kaotab punktides.

Allikas: K. Roht "Jahitrofeede hindamine" Tallinn 2006

Kuna Eesti asurkonna sokud pidavat olema üpriski massiivse koljuga, siis sellest tuleneb ka soovitus vääristada trofee koos ülalõualuuga. Mahaarvamine 90 grammi vähendavat kolju kaalu vähem, kui lõualuu osa ära saagimine.

BM

Tahaks jälle norida.Kunagi ammu oli sellest juttu ka.Kuhu on jäänud trofeede hindamis tabelid?Muidu on nii,et AK47-me ehitad valmis aga sellega tapetud sokupead hinnata ei oska.Jahipauna sobiksid need tabelid ju hästi.Või mis?

Soeta omale viimane K. Rohu selleteemaline raamat ja muret trofeede hindamisega pole. Ise soetasin selle kokkutulekul ja kiidan väga.

See vastus tähendab vist seda,et siia ei viitsita neid tabeleid üles panna!Aga võiks.

Asi pole mitte viitsimises vaid selles, et minul isiklikult pole selleks hetkel võimalust.

Asi trofee kaalukaotusega on nüüd katseliselt selgeks tehtud. Oli juhus lasta üle 20 aasta jälle üks medalihõnguliste sarvedega sokk.
Kolme kuuga on trofee kaotanud tõepoolest kaalu 8g.
Nii, et umbes 10g peab arvestama.
Veel üks, juba varasem tähelepanek - ülemäärane keetmine, nii et koonuluu juba eraldumas koljust, vähendab trofee kaalu üsna kõvasti.
Aga üldisemalt on trofee hindamine ikka väga subjektiivne, selle saatus või staatus oleneb väga suurel määral hindajast.

Uuendame natuke teemat. Päeval feeniga rääkides tuli meelde, et peaks oma sarved ka veel üle vaatama.
Viskasin siis köögi kaalule ja kui kaal ei valeta, siis ilma maha arvamisteta 600g ja sarve pikkus kibunast sarve tipuni 27cm

Kuna on olnud taas õnne ja vajadust soku trofee hindamist uurida siis lugesin ka selle teema siin läbi. Baddman kui trofee ekspertide koolitusel osalenu ajab kergelt pada. Algul ta karjub, et "AMMU" ei võeta midagi maha ja siis parandab oma juttu kenasti, et : " Normaallõike puhul arvatakse maha 65 grammi (kui lõige on tehtud nii, et poolitab silmakoopa, jättes ninaluud tervikuna sarvedega koos oleva koljuosa külge)". See ei vasta tõele, sest normaallõike puhul mingit mahaarvestust ei tehta. 65g arvestatakse maha ülalõualuu hammasteta lõike puhul.

Huvitav, mis on oma jutu hilisemas korrigeerimises halba ? Mõtlen peale selle, et ekslik info on sisse sattunud...

K. Rohu 1991. ja 2006. a jahitrofeede raamatud ei hiilga kumbki oma tekstilise selguse ja täpsusega. Sokusarvede kaalu mõõtmise kohapealt vastavalt info siis sõna-sõnalt järgmine:

1991

"Sarvede kaal(g). Enne kui asutakse sarvi kaaluma, tuleb neil lasta kuivada kuni kolm kuud, arvates laskmise momendist, toasoojas ruumis. Lühikese ninaluuga korrektselt tehtud lõike puhul maha- ega juurdearvestusi ei tehta. Mahaarvestusi kaalust tehakse 90 g, kui sarved on prepareeritud koos koljuga, kuid ilma alumiste lõualuudeta. Ilma ülemiste hammasteta tehtud lõike puhul arvatakse maha kuni 65 g. Juurdearvestusi võib teha kuni 20 g piires (joonis 5)".

Juures on ka joonis, mida ma ilmsetel põhjustel siin esitada ei saa. Viimane lause juurdearvestuste kohta kästi kursustel kohe paksu joonega maha kriipsutada. Joonisel aga on ilusti näha normaallõike tegemise koht ja selle ilma hammasteta "-65g" lõike koht.

2006

Joonist juures pole, aga on 3 fotot erineva lõikega sokutrofeedest.

Tekst järgmine:
"Sarvede mass (g). Sarvi hoitakse toasoojas ruumis ning kaalutakse 1 g täpsusega kaalul mitte varem kui kolm kuud pärast laskmist. Lühikese ninaluu ja korrektselt tehtud lõike (lõige poolitab ninakoopa, jättes ninaluud tervikuna sarvedega koos oleva koljuosa külge) puhul maha- ega juurdearvestusi ei tehta. Mahaarvestus tehakse 65-90 g piires. Kui sarved on prepareeritud koos koljuga, kuid ilma alumise lõualuuta, tehakse mahaarvestus 90 g. Ilma ülalõualuu hammasteta tehtud lõike puhul arvestatakse maha 65 g. Kui lõige on tehtud väga lühike (ilma ninaluudeta), juurdearvamist ei tehta."

Minu jaoks ei ole kumbki, ei uus ega vana tekst täiesti üheselt mõistetav ilma autori kommentaarideta ning nähtavasti selle jaoks ongi - ühe põhjusena - koolitusi tarvis, et ühene arusaadavus tekiks. Uuemas versioonis on vähemalt fotod juures ning erinevatest lõigetest näited seeläbi esitatud, mistõttu arusaamine kergem.

BM