kakuke kirjutas:Ainult üks küsimus tekkis mul, kust kohast saada maarjajääd?
Kakuke. Tee ise. See ju imelihtne. Wikipedia ütleb: Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat. Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit.
Kas ma sain õieti aru,et ostes Inglest http://www.ingle.ee/?pid=4 alumiiniumsulfaati ja kaaliumkloriidi(kaaliumsulfaati Ingle ei paku),saab neist segades parklahusesse maarjajää?
Peab ikka palju vaba aega ja tahtmist olema, et ise parkalit mängida. Keemia + muu vajaliku hankimine on paras peavalu ja kulukam, kui kusagil vabrikus lasta oskajatel parkida. Kevade poole viisin väljaspool Eestit lastud hirve Jõgevale parkida, sarved lasin tuttaval trofeeks teha, kaaluga jäin rahule Nahk tuli ka korralik, olen rahul. Õnn kaasa!
ribi kirjutas: Postituse pealkiri: Re: Nahkade parkimine. Peab ikka palju vaba aega ja tahtmist olema, et ise parkalit mängida. Keemia + muu vajaliku hankimine on paras peavalu ja kulukam, kui kusagil vabrikus lasta oskajatel parkida.
Peab ikka palju vaba aega ja tahtmist olema, et ise üldse midagi teha. Palju lihtsam on ju kõike tellida või osta - ei mingit peavalu ja kvaliteet on ka reeglina parem. Mida aga ei ole ja ei saagi olema, on isetegemisrõõm ja teadmine et ka mina suudan midagi ise teha, juurde õppida .
Kas kellelgi on kogemusi põdra naha parkimisega? A&O on tõenäoliselt sama mis kõigil nahkadel, kuid mis võivad olla eesseisvad raskused suure naha parkimisel?
Kuulaks mõne kogenud mehe õpetussõnu, sooviks sellel jahihooajal ise mõne põdra naha ära parkida.
loom kirjutas:Kas kellelgi on kogemusi põdra naha parkimisega? A&O on tõenäoliselt sama mis kõigil nahkadel, kuid mis võivad olla eesseisvad raskused suure naha parkimisel?
Kuulaks mõne kogenud mehe õpetussõnu, sooviks sellel jahihooajal ise mõne põdra naha ära parkida.
Suuremate ja eriti paksemate nahkade puhul võib komistuskiviks osutuda õlitamine. Need isetehtud emulsioonid , mis sobivad edukalt õhukeste nahkade puhul, ei tarvitse paksu naha sügavamate kiudude vahele jõuda ja selletõttu võib nahk kangeks jääda. Sellisel puhul on soovitav mitmekordne õlitamine (ikka kuuma emulsiooniga) või kasutada tööstuslikke emulsioone.
Suvel ja sügisel jäävad teedel autode alla paljud noored ja muidu ettevaatamatud loomad. Enamasti nende nahk võib küll autolöögist kuskilt veidi katki olla, aga enamus nahka on terve, viga ainult selles, et karusnahana kasutamiseks ei kõlba. Tihti saadakse talvel jahil ka selliseid rebaseid ja kährikuid ,kelle nahk karusnahaks parkimiseks ei kõlba. Pakun välja ühe võimaliku lahenduse kuidas ka selline nahk väärtustada. 1. Toimida nii nagu on öeldud selle teema üheksanda lehekülje 1. ja 2. punktis. 2. Kolmanda punkti õpetusest erinevalt jätta ära formaliin ja soola kogus vähendada 45 grammile liitrile veele. Sellises lahuses hakkavad arenema sellised bakterid, kes halba lõhna tekitamata võtavad paari-kolme päevaga karva nii lahti, et seda on väga kerge lihtsalt käega maha lükata. Kaabitsat kasutada ei soovita - see võib väga kergesti kriimustada epitermise kihti. Samaaegselt toimub lahuses ka naha pikeldamine. 3. Karvadest puhastatud nahk kilekotti ja ööpäevaks valmima. Korjata noort paju koort, asetada koor ilma kokkusurumiseta potti (ääreni) valada peale vesi ja keeta 30min. Lahus kurnata ja lisada soola 55-60g/ 1liitrile lahusele. Valminud nahad asetada "käesooja" lahusesse, arvestusega, et ühele rebasenaha suurusele nahale kulub 3-5 liitrit lahust. Segada nahku aeg-ajalt (korra päevas), vältida nahkade pinnalekerkimist ja parkida nii umbes nädalapäevad. 4. Nahast suurem osa lahust välja pigistada või tsentrifuugida, kilekotti ja ööpäevaks valmima. 5.Edasi toimub kogu protsess juba nii nagu on öeldud selle teema üheksandal leheküljel alates seitsmendast punktist. Vaibana kooritud nahka on soovitav nii kuivatada kui ka õlitada nii et, pingutame ja naelutame naha 3-4cm pikkuste naeltega mingile plaadile, kergitame naha naelapeade lähedale, et õhk saaks nahka kuivatama ka teiselt poolt. Kui nahk on kuivanud, siis tuleks mälvapool liivapaberiga lihvida. Mina kasutan selleks relakat, millele on kinnitatud liivapaberilamellidega (nr.60-80) ketas (ketta välimine serv peaks olema ümardatud). Lihvin enne kui naha naelte otsast maha võtan. Kuivanud naha värv on õrnlillakas pruuni tooniga. Kui on soov tumedama naha järgi, siis lisame pajukoore sekka ka lepa koort (10-15%), siis muutub nahk sõltuvalt koguses tumepruuniks. Lõpptulemusena saame naha mis paneb enamusel nahkehistöötegijatel silma särama (proovitud) Sellisest nahast saab edukalt valmistada kõiksugu ehteid (käevõrusid, kaelaehteid , kõrvarõngaid jne.) Kui pakkuda veel lisaks kopra, kitse või mõne muu looma hambaid või pardi läikivaid sulgi, siis viime nahakunstniku päris õnne tipule.
On kellelgi täpset retseptide ja protseduuri kirjeldust kroom- ja taimse segapargi kohta, seda nii sileda kui karvase naha saamiseks?
Naha parkimisel on üheks tähtsaks etapiks lihvimine. Suurema looma puhul tundub see igavesti suur töö olevat - nahk ise suur ja tavaliselt ka paks. Kuidas selle relakaga lastes orienteeruda, et liiga palju ei võtaks ja ka mitte liiga vähe ning kui ebaühtlaseks paksus jääb (relakaga tundub üpris raske olevat väga ühtlaselt lihvida - või on see vaid minu oletus)?
Igasugused nubuk, seemis jt. nahad saadakse ka erinevalt poolt ja erineva paksusega nahaks lihvimise teel. On kellelgi selles osas kogemusi?
Relaka ja lihvkettaga lihvimise eesmärk on saada mälvapoolt enamvähem sile nahk. Mõningal määral võib seda meetodit kasutada ka naha paksemate kohtade õhendamiseks. Kui on eesmärgiks saada nahk korektselt ühepaksuseks, siis selleks on ammugi leiutatud spetsiaalsed masinad ja relakaga neid ei asenda.
tohoh? mis ajast? pole küll hiljuti kasutanud Elpise teeneid, ent vanad pettumused on veel meeles. enamik mu tuttavaid tartlasi viivad nahad Jõgevale Skineksisse.
Nahk tuli ka korralik, olen rahul. 
