Nahkade parkimine.

[Andrus M]

Tundub, et see nahkade parkimise teema on konkurentsitult kõige loetum teema.
Pakun välja ühe lihtsa rebase või mõne muu väikeulukinaha parkimise töökäigu. Selle tühise rebase või kähriku naha parkimise pärast ei ole küll mõtet kodunt kaugemale minna - sellega saab edukalt kodus ka hakkama.
1. Nahk puhastada kaapimise teel rasvast ja kiledest.
2. Nahk pesta sooja vee ja näiteks nõudepesu vahendiga Fairy-ga puhtaks ja loputada.
3. Valmistada pikli lahus - 10l vett, 550-600g keedusoola, 130g äädikhapet (90%) ja soovitusliku iseloomuga on 0,5g formaliini lisamine, panna pestud nahk piklisse . Pinnaletõusmise vältimiseks mingi puust rest peale panna (saab ka ilma hakkama).
Lahuse temperatuur 35C ja pikeldamise aeg 24tundi kuni lõpmatus.
4.Nahk võtta piklist, lahus välja pigistada ja asetada "valmima" kuni 24 tundi.
5. Valmistada parklahus - 10l vett, 350-400g maarjajääd, 500g keedusoola, temperatuur35C
Nahk asetada parklahusesse 24 tunniks, aeg-ajalt segada.
6.Pigistada lahus nahast välja, loputada ja asetada "valmima" 24 tunniks.
7.Nahk asetada kuivama.
8. Veidi niiskele nahale määrida peale sooja, kuni 40C rasvemulsiooni, katta nahk kuivamise vältimiseks kilega ja lasta emulsioonil sisse tõmbuda 6-24 tundi.
Emulsiooni retsept - 300g suvalist toiduõli, 700g vett, 5-10g tavalist pesuseepi, 5-10g nuuskpiiritust.
9.Asetada nahk kuivama.
10.Peaaegu kuivanud nahka venitada erinevates suundades ja muljuda kätega.
11. Kuivanud ja pehme nahk lihvida nr. 80-120 liivapaberiga.

Kui keegi tahab põhjalikumalt tutvuda naha tehnoloogiaga, siis kasutage privaatsõnumit.
Julget pealehakkamist!

[kakuke]

Ainult üks küsimus tekkis mul, kust kohast saada maarjajääd?

[rajaleidja]

Netis kolades ja maarjajääd otsides komistasin ühe parkimise lehele. Seal juttu küll lambanahkade parkimisest, aga vast abiks ka metslooma nahkade parkimisel: http://www.lambawark.ee/index.php?optio ... &Itemid=63

Kust maarjajääd saada, seda ikka veel ei leidnud

[rajaleidja]

Ainult üks küsimus tekkis mul, kust kohast saada maarjajääd?

Kakuke. Tee ise. See ju imelihtne.
Wikipedia ütleb: Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit.

[kaliiber]

Ainult üks küsimus tekkis mul, kust kohast saada maarjajääd?

Ise olen toonud Egiptusest kui seal puhkama juhtun ja kodused varud otsa on saanud. Seal iga nurgapeal suurtest korvidest müüakse rusikasuuruseid kamakaid.

[kakuke]

Ainult üks küsimus tekkis mul, kust kohast saada maarjajääd?

Kakuke. Tee ise. See ju imelihtne.
Wikipedia ütleb: Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraat ehk kaaliumalumiiniumsulfaatdodekahüdraat ehk alumiiniumkaaliummaarjas (aktsepteeritud lühendnimetus alumiiniumkaaliumsulfaat; triviaalnimetused maarjajää, mineraalina maarjas, varem alaun, keemiline valem AlK(SO4)2·12H2O, ka K2SO4·Al2(SO4)3·24H2O) on alumiiniumkaaliumsulfaadi kristallhüdraat.
Alumiiniumkaaliumsulfaatdodekahüdraadi saamiseks kuumutatakse nõrgalt põletatud, võimalikult rauavaba savi 50-protsendises väävelhappelahuses. Eraldub ränihape ning moodustub alumiiniumsulfaat. Lahust lahjendatakse veega ning eemaldatakse lahustumatu ränihape. Lisatakse kaaliumsulfaati või ka kaaliumkloriidi. Eraldub valge pulbrina "maarjajahu", mis puhastatakse ümberkristalliseerimise teel kuumast veest välja ja muudetakse suurteks kristallideks. Tooraineks sobivad ka boksiit ja krüoliit.

Krt, oleks ma teadnud, et see lihtsam, kui postituse tegemine, poleks nii tühiste küsimustega foorumlasi vaevanudki.

[sooviku]

Selle tühise rebase või kähriku naha parkimise pärast ei ole küll mõtet kodunt kaugemale minna - sellega saab edukalt kodus ka hakkama.

Istun praegu kodus ja ootan,et keegi tooks mulle ühe pikli,90%äädikhapet,formaliini,nuuskpiiritust ja loomulikult ka nats maarjajääd .Mis see parkimine siis ära ei ole .

[Andrus M]

Selleks ,et kemikaalid kätte saada, tuleks "luubi" alla võtta erinevad keemialaod ja hulgimüüjad.
Neid võib netist päris hulga leida. Suurema koguse ostmisel saate loomulikult odavamalt.
Kõige kallim on kilokaupa ostmine. Mingi neli aastat tagasi, formalini otsides, tuli 40 liitrine kanister ära osta, olgugi, et tarvis läheb teda tavaliselt sõrmkübaratäis korraga. Kui Pärnusse juhtute, siis seda võite minu käest saada, samuti ka on mul maarjajääd veidi üle. Nuuskpiiritust on samuti väga vähe vaja ja seda on igas apteegis müügil. Hea tahtmise juures on kõik asjad üsna hõlpsalt hangitavad.
Seda antud parkimistehnoloogiat kasutades tulevad väikeulukinahad , samuti küülikud, väga pehmed ja hästi õmmeldavad. Kopra nahaga vaid ei tarvitse kõik nii libedalt minna, see on lihtsalt paksuvõitu ja nõuab lisateadmisi. Praegu mul siin kaks ilvest lõpetavad kuivamist, nahk (mälvapoolt ) nagu flanellriie.

[vallo]

Tekib ainult tagasihoidlik küsimus- midamoodi toimetab nahasse jäänud maarjajää seal edasi? Mina tean vastust, -närib aga nahka vaikselt edasi kuni see muutub kollakaks ja rabedaks . Kui märjaks saab läheb asi üsna halvaks.

[kakuke]

Tänapäeval siis parkalid enam valdavalt ei kasuta maarjajääd?

[Andrus M]

Kui nahk muutub kollaseks pika aja möödudes ja muutub rabedaks, siis ei ole selles süüdi maarjajää, vaid pikkel. Kui piklis kasutatakse orgaaniliste hapete asemel anorgaanilisi (soolhape, väävelhape), siis neid ei ole täielikult võimalik välja pesta ega neutraliseerida. Mingi osa jääb alati sisse ja see hakkab pika aja jooksul nahka kahjustama. (Jõgeval kasutatakse näiteks nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi happeid piklis seguna.)
Orgaanilisi happeid kasutades (äädikhape, sipelghape,piimhape jne.) selliseid probleeme ei ole . Pärast nendega töötlemist ei ole vajalik neutraliseeriminegi, mis on kindlasti vajalik anorgaaniliste hapetega töötlemise järel. Maarjajää miinuseks on, et ta ei kinnitu nahakiule jäädavalt, nagu näiteks kroom, ja on pika aja jooksul veega väljapestav, mille tagajärel muutub nahk tasapisi jäigemaks.
Maarjajääga parkimine on lihtsaim ja mürgivabam mineraalparkimisviis. Kui Pargitud nahast just ujumispükse teha ei soovita, siis ei ole tal häda midagi.
Loomulikult on peale mineraalparkainete olemas nii looduslikud, kui ka sünteetilised parkained.
Igal ühel oma miinused ja plussid - kas on siis protsess väga keeruline või väga mürgine.

[Kolbakütt]

A/S Ingle Raplamaal Inglistes - tel, 4890190,kogu keemia valik seal olemas.

[TOZike]

Küsimus selline, et kui lasta lihal laagerduda naha all mõnda aega, kas siis nahk on ka parkimiskõlbulik?

[Andrus M]

Mis neist laagerdand korjustest ikka koorida?
Põhimõtteliselt on muidugi võimalik, ainult et kas on mõtet sellist vaeva näha ja riskida ,et lõpuks ikka on tulemus aia taha läinud.

[kakuke]

Ei saa AndrusM jutust aru. Ulukit ikka laagerdatakse. Ma ise kulti nii laagerdanud ja hiljem selle naha parki saatnud. Kena asi tuli välja. Samas muude asjadega vist ei julgeks nii teha.