Sarvede puhastamine (teemast sokk ja laiemalt parasiitidest)

[kakuke]

Keetma peaks nägu sülti. Kõva tulega keema ja siis vaikse tulega ja vahtu peab kogu aeg korjama. 20-35 minutit ja siis on nina juur lahti keenud. (siin on nüüd küll natuke kogemust vaja, sest ei tohi koljut „pehmeks“ keeta) Seejärel kohene vee vahetus ja ...

Vot seda tahaks ma küll näha, kuidas 20-35 min liha pehmeks keeb, et see pea küljest eraldub. Ausalt! Trofeeloom pole ju mingi tatipulk, vaid kõrges eas härra.

[Feen]

Ja sülti keedetakse ka enamasti 3-4 tundi ikka, et liim lahti keeks.

[MARLIN 444]

See süldi jutt selle pärast, et kogu aeg riisud vahu ja rasva pealt ära. See ei tohi sisse keeda. Peale keetmist lased päev paar seista vees ja siis koljut puhastama. Nii palju ei tohi kunagi keeta, et liha küljest eraldub. Igasugune sarv väärib vääristamist.
See on üks võimalustest mille välja pakkusin. Eks igal mehel omad nipid. Tähtis on korralik lõpptulemus.

[Felis Lynx]

Mökitaks niipalju vahele, et oma kogemus ütleb- kui vesi ennem korralikult keeb ja paned nülitud pea sisse, siis tunni-pooleteisega saan hakkama. Pealt seda pistan keedetud pea kohe külma vette, lasen veidi jahtuda ( et kuumalt puhastades ei tekiks kolju kiiret kuivamist ) ja läheb nikerdamiseks. Kui kohe ei jõua, või ei viitsi korralikult ära puhastada jätan sammuti külma veega seisma.

[Kellamees]

Kuna tegemist on esimese vääristamisega mida proovisin teha täiskoljule, siis ei pretendeeri ainutõe esitamisele vaid kirjeldan kogemust. Kasutasin MARLIN 444 mugandatud "süldiretsepti" ja survepesurit.
Vees leotasin pead ~38 tundi. Vett vahetasin 3x. Kuna leotades tuli veel külge jäänud nahaserv lahti, siis viisin läbi veel ühe puhastamise noaga (suur abi oli tugevast tuulest, mis haisu eemale viis). Keetmine kestis 1h (lisasin Fairi-t) ja peale seda panin seisma kaheks päevaks. Puhastamisel (pesuriga) selgus, et osa liha oli kõvasti kolba küljes kinni ja nina kõhre ei olnud lahti keenud. Seega peale puhastamist tegin veel ühe tunnise keetmise. Asjast oli abi ning ka viimased kõhre ja lihakribalad tulid lahti.
Survepesur tegi suurema töö, kuid nägin vaeva just aju kätte saamisega. Pesur on Kärcer K4.98 M ja annab veesurvet 12MPa-d. Selle jõuga lõi mõned peenemad luud minema, kuid samas hoidis hulgaliselt käetöövaeva kokku.

Siit endale kogemus: järgmine kord keedan kohe, madalal tulel, ~2h järjest.
Ei osanud leida suurt vahet puhastamistel, mis said tehtud kohe peale keetmist või peale 2 ööp seismist. Seega jätan selle osa järgmisel korral vahele.
Võrdlesin kolba värvi oma eelnevate kätetöödega ja ei leidnud mingit vahet kolba värvis. Seega ei saa ka aru eelneva leotamise efektist. Plaanis on ka see vahele jätta.
Häirima jäi aju kätte saamine. Proovisin enne ja pärast keetmist seda sorkida, kuid oli hirmus tülikas ja vaevanõudev . Mitte, et ma nüüd tööd pelgaks aga kui kellegil on veel mõni hea idee just aju kättesaamise osas oleksin valmis õppima teiste kogemusest.

[vallo]

Mina olen ajud ka pesuriga välja võtnud. Nagu eelpool mainisin - sarvipidi maasse ja siis pesuri otsik kukamulgust sisse ja tuld (vett). Plöga mis välja pritsib võib määrida. Ajukestad nokid pärast konksukesega välja.

[Ahto Kattai]

Lõhu kruvikeeraja v mõne muu peitli v oraga ära vahesein ,mis aju ja nina eraldab,seda siis ettevaatlikult ,et nina luud kolju küllest lahti ei kanguta. (ühenda ninakoobas ja ajukoobas)Eemaldada võid ka kõik kõhreluud,mis nina koopas.Ühesõnaga seest roogi kõik välja. Kolju hoidmist külmas vees ei soovita vahele jätta.Piisab kui hoida vees üks öögi. Vesi imab vere välja ja valgendada pärast hõlbum!
kivi kotti!

[Jack]

Küll saab ikka mõne lihtsa asja keeruliseks ajada. Mina isiklikult keedan sarved ära (mõtlen kolju osa) 1-2 tundi. Vett ma keetmise juures ei vaheta kordagi. Peale keetmist, kui on aega lasen samas vees jahtuda, (vahel ka kohe) survepesuriga puhtaks ja seejärel 50 % vesinikuga üle. Vajadusel vesinikuga ka teistkordselt üle. Tulemuseks säravvalge kolp. Nii lihtne see ongi.

[sooviku]

Õige,Jack!Mis teha,kui mõnele meeldib oma elu keerulisemaks ajada.Ma siin taastasin just üht vana hundikoljut.Oli küll kunagi puhtaks keedetud aga mitte valgendatud.Naine ei lubanud teda tuppa kapi peale panna ja nii ta seisis kümmekond aastat kuuri all.Nüüd panin selle kondi uuesti keema ja harjasin puhtaks.Siis lõhkusin hunniku vesinikutablette veeklaasi ja valgendasin kolju ära.Sai nagu uus.Eit ka aastatega pehmemaks muutunud nii,et võisin ta tuppa teiste luude kõrvale panna.Kõlbab vist isegi näitusele saata,annab hõbedamõõdud välja.

[Kellamees]

Nüüdseks on soku kolju jõudnud seista ligi 2 nädalat ja võrreldes eelnevate töödega on selgelt nähtav tooni vahe. See mida on leotatud on heledam. Nii siis, järgmist koljut leotan külmas vees enne keetma hakkamist.

[kakuke]

Panin eile enda sokupea nülituna sipelgapessa (sarved pakkisin toidukilesse). Enne eemaldasin ajud ja leotasin ka. Eks elame näeme, et mis sellest asjast välja tuleb. Tegin mõned pildid ka ja kui võimalus avaneb siis riputan ülesse.

[kaalikas]

ma panin ka ükskord sipelgapessa,igatahes järgmine päev oli kadunud(sipelgad vaevalt ära sõid)aga rebased tunnevad haiglast huvi igasuguste koljude vastu,se on kindel,nii et Kakuke seo trossiga kinni ka !!!!!!!!!!!!!!!!!!

[kakuke]

See võimalus on läinud. Mina Tartus, aga sarved koljuga Võrumaal pärapõrgus.
Nagu ma ütlesin, et elame näeme ja sedasi peaks saama ka tõestatud väide, et kas metsaelukad suudavad selle korralikust sipelgapesast minema viia või ei. Kui ma nad sinna panin siis olin endale selgelt teadvustanud võimalusest, et neid enam kunagi ei näe.

[jorr]

Jah,ise seda sipelga varianti sellepärast ei kasutagi,et sarv võib jalutama minna.Aga ka kodus oli selline lugu et sõber lasi ilusa soku ja tegime siis kodus puhastust.Siis võis koljut veel lõigata ja oli põhiliselt kolm moodust,et kuidas?Meie valisime selle mis jättis kõige rohkem koljut külge(ninamiku tipuni) ja puhastasime suurema osa sodi küljest ära ja ajust tegime praadi(on super,kui teha oskad) ning nahast võtsime ilusti kolju puhtaks.Kahekesi seda parem ka nikerdada sest üks hoiab ja abistab.Käisime mõlemad korraks toas käsi pesemas ja kui kuuri alla tagasi tulime,polnud sarvi enam kuskil.Tegime kapitaalset otsimist aga mis läinud see läinud.Kadunud isa leidis teine päev koplist heina niites kätte ja oli hagijal üle töödeldud(ilus kolmeline sarv) nii,et vajas veel üht lõikust ning jättis nüüd koljut minikaalselt külge.Aga metsas olen kasutanud peale sipelkate käest kadunuks jäänud sarvi ka teist moodust,läheb kauem aega aga tulemus on korralik ja ikka traadi või trossiga kinni pannud.Muide, ega rebane päeval sipelgapesale ligi tule aga öösi sipelgas magab .

[Ats]

Jah,ise seda sipelga varianti sellepärast ei kasutagi,et sarv võib jalutama minna.Aga ka kodus oli selline lugu et sõber lasi ilusa soku ja tegime siis kodus puhastust.Siis võis koljut veel lõigata ja oli põhiliselt kolm moodust,et kuidas?Meie valisime selle mis jättis kõige rohkem koljut külge(ninamiku tipuni) ja puhastasime suurema osa sodi küljest ära ja ajust tegime praadi(on super,kui teha oskad) ning nahast võtsime ilusti kolju puhtaks.Kahekesi seda parem ka nikerdada sest üks hoiab ja abistab.Käisime mõlemad korraks toas käsi pesemas ja kui kuuri alla tagasi tulime,polnud sarvi enam kuskil.Tegime kapitaalset otsimist aga mis läinud see läinud.Kadunud isa leidis teine päev koplist heina niites kätte ja oli hagijal üle töödeldud(ilus kolmeline sarv) nii,et vajas veel üht lõikust ning jättis nüüd koljut minikaalselt külge.Aga metsas olen kasutanud peale sipelkate käest kadunuks jäänud sarvi ka teist moodust,läheb kauem aega aga tulemus on korralik ja ikka traadi või trossiga kinni pannud.Muide, ega rebane päeval sipelgapesale ligi tule aga öösi sipelgas magab .

Sipelgas ei maga