Ma võin ühe oma tänavuse tipphetke ka avalikuks teha: nimelt järjekordne hirvejaht Hiiumaal, Reigi kandis. Kokku möirgas sel hommikul seal metsatukas kolm pulli, meil õnnestus ühele soliidsele hirvepullile hääle järgi lähedale hiilida, tema aga jõlkus meist sugugi välja tegemata lehma sabas põõsaste vahel ringi. Mingil hetkel lehm tüdines ja tegi vehkat, pull jäi aga pahasena möirgama.
No ja siis ta poseeris ja kõndis vahepeal uusi häälitsusi tehes edasi-tagasi, nagu poleks kedagi teist maailmas olemaski. Mingil hetkel avastas meid, põrnitses, möirgas, põrnitses uuesti, astus paar sammu lähemale ja möirgas jälle...
Kuniks pull oli veel ohutus kauguses (s.o. ca 25-30 meetrit) püüdsin teda telefoniga filmida. Klippe tuli mitu, aga see:
http://www.youtube.com/watch?v=cmZk5CWLC94 tuli neist kõige arusaadavam. Muuseas, videot käivitades tuleks kohe selle alt klikkida lingile "watch in high quality". Mul endal tavakvaliteedis klipp enam isegi ei avane miskipärast.
Et kogu asi on filmitud Nokia N95 mobiiltelefoniga, siis on loomulik, et ega mingit erilist detailsust ega teravust sellest videost oodata ei ole, heli tundub aga üsna okei olevat. Klipi uploadimise ajal mul ühtegi video editori käepärast ei olnud, seetõttu on ka lõpp veniv ja mõttetu.
Lugu lõppes sellega, et lõpuks tuli tegelane ca 15 meetri kaugusele, telefoni toppisin ma tasku ja võtsin püssist kõvemini kinni juba umbes paarikümne meetri pealt
. Möirgas mõned korrad ähvardavalt ja vaatas pahaselt, et ta aga meist sotti ei saanud, siis jalutas uuesti kümmekond meetrit eemale.
Kui me lõpuks pooletunnisest etendusest vaimustununa minema hiilisime, hakkas pull meile krabina peale esialgu veel metsa vahele järgnemagi, ent meid ilmselt ohutuks pidades keeras uuesti lagedale tagasi ja tõi otsekui hüvastijätuks veel mõned võimsad häälitsused esile.
Süda puperdab siiamaani, kui seda hommikut meenutan
