Kuldi kihvade kätte saamine

[jahe]

Ise olen teinud nii,eraldan saagides peast alumise ja ülemise lõualuu ikka nii ,et paari cm kihvadest maha ei sae seejärel keema,umbes tund keetmist,kui kihvad sinna 20cm lähedale,siis saab suht lihtsalt kätte,painutan natuke kihva kõveruse suunas ja surun nagu vähe lõualuu sisse,seejärel tõmban tagasi ja ongi käes,ülemised tulevad samamoodi,siis kihvad keeduvette ja lasen maha jahtuda,väiksemate kihvadega vähe rohkem nokitsemist,muuseas minule teadaolevalt on ka 17cm pikkused kihvad kulla saanud.

[AndresR]

Ma neid hinnata ei lasknud ja ega ma tegelt teagi kes üldse kihvasid hindab:( Aga usun et mingit medalit nad väärt ei olnud,kuna ülemisel kihval oli ots katkine ja suht tume

[tarmo]

Muidugi õues keetmine kõige lihtsam,kel võimalus siis ikka tünnile tuli alla pead sisse ja valmis.

[jorr]

Ise ostsin sellise plekist lastepesuvanni(põdra pea jaoks) ja aias krilliasemel oli täitsa hea keeta.Kuldikihvad aga saab Jahe tegutsemise moodi kätte hästi,aint ettevaatust,nii saagides, keetes,kui ka kangutades.Kümneline pott ajab asja ilusti ära ja kui väga suured kihvad pole(õppimise mõttes) siis saab ka viieliitrisega hakkama,oleneb kui kaugelt saagi näitad.

[Feen]

Tume kihva värvus on positiivne nähtus. Selle eest võib isegi punkte juurde saada. Mingis osas arvutatakse subjektiivseid punkte lisaks (värvus, sümeetrilisus), või võetakse maha (lihvumisjälje pikkus nt). Kui ülemine kihv murdunud, pole vahet, sellel läheb õmbermõõtu tarvis. Oluline on alumise kihva pikkus, väga oluline laius. Kui mõra sisse kuivab, on pahasti. Natuke olulisi punkte võib kaduma minna kui mõni alumine lihvumisjälg on murdunud selliselt, et see alla 5 cm on. Ma pole kindel, aga vist sai kusagile kirja ka kuldi kihvade hindamise juhend. Kui ei avasta siit ja huvi, saada privas, et huvi, ma saan ehk abiks olla (kihva hindamine päris lihtne).

[AndresR]

Iseenesest mul hindamise vastu pole küll midagi,aga kas pole mitte juba liiga hilja? Mul on juba liimi täis ja alusele ka liimitud! Aluselt saaksin muidugi lahti,aga kas seda enam arvestatakse?

[AndresR]

No ongi käes Niikui ma noa kihva ja aluse vahele sain käis krõps ja kihv katki krt... Eks teinekord siis targem.Aga proovisin siiski mingeid mõõte saada,ehk on nendest abi.Esmalt siis ülemine kihv: sisemine kaar 76mm, alumine kaar 132 mm,lihvitud osa pikkus 64mm,lihvitud osa laius 18mm,lihvitud osa on pruun ja otsast tükk ära ja musta värvi.Alumine kihv:sisemine kaar 159mm,alumine kaar 200mm,lihvitud osa 72mm ,lihvitud osa laius 16mm,ümbermõõt 70mm,värvus on valge. Mõõdud võtsin kõige laiematest ja paksematest kohtadest.Kas nendest on abi?

[Feen]

Vaja on:

1. Alumise kihva pikkus, välisküljest, mõlema oma, cm
2. Alumise kihva laius, tagumises osas, kõige laiemast kohast (mm), mõlema oma.
3. Ülemise kihva ümbermõõt (cm), kõige jämedamast kohast, mõõdulint kihva ümber pingul (igasugused lohud sisse ei lähe).

4. Alumise kihva lihvumisjälje pikkus alumiste ja üleiste kihvade sobivus jms.
5. Ülemise kihva värvus, vorm ja keerduvus (kokku 3 p, kui seda vaadata ei oska, saab umbes oletada muude tulemuste järgi, et kas on mõtet hakata neid punkte arvutama või mitte).

nii, et 1-3 olulised, pnt 4. lihvumisjälje pikkus abiks, siis annab letada. Aga kui kihv õranes, siis n see paha, hindamisel mõõdetakse pikkust kuni mõrani ja sealt võib vabalt ka 10 cm kaduma minna.

Punktide arvestamise kohta on kindlasti kusagil tabel (foorumis), kui mitte paaris kohas. Ja kuldi kihvasid üldiselt ei ole hea mõte alusele liimida. Ma ise täitsin kihvad valge epoga... ei kujuta ettegi, et kui alusele liimiks ja siis kangutama hakkaks, võiks kihv praguneda. Mingi täitmise praak on arvatavasti. Seega, vaata siin mõned ideed üle, et mis ja kuidas, ning katseta kesikute peal ka, kui võimalus.

Ps. 20 cm kogupikkus on päris hea tulemus, laiust oleks päris hea teada (lihvumisjälje laiusega pole midagi peale hakata hindamise juures).

PPs. Mõõtsin huvi pärast oma napilt prksihõngulised kihvad ära, ja nende lihvumisjälje laius on 14 mm.

[AndresR]

alumise kihva laius tundub 27mm olevat.Paistab et oleksin ikka pidanud hinnata lasta,lõhnab vist ikka medali järgi krt...

[Feen]

Lihtne arvutus -

alumise pikkuste keskmine (cm) 20 + alumiste laius (mm) x 3 = 81 + ülemiste ümbermõõt (cm) 7+7 = 115 punkti, mis on hõbemedali alampiir (võimalik, et kuivades mõni mõõt väheneb jms, seega, tugev pronks). Juurdehindlus, kui ikka värvi on, võib saada punkti-kaks juurde, vorm, keerduvus ja värv ülemistel kokku kuni 3 p... sealt võib paar punkti ikka tulla. Maha, arvestades, et sul nad sarnased, siis väga minna ei tohiks, lihvumisälg on ka päris pikk. Seega, hõbemedal oleks võinud ära tulla.

Nüüd, kui pragu nt 10 cm, siis kohe pikkuse arvutus.. (20+10)/2 = 15... kaotasid sel juhul nt 5 punkti, mis viib min tulemuse 110, see on pronksi alampiir. Kui kihvad on halvasti tehtud (mida võib karta, kui 1 kihv nii lihtsalt mõranes), siis pole välistatud teise kihva mõranemine ka.

Asja moraal, kesikute kihvasid on ka hea vääristada, mina sain sealt omad vitsad kätte, nüüd pole muret olnud, et miski kusagilt praguneks või ära lõhuks.

[AndresR]

Tänud sulle õpetuse eest!

[halfling]

pakun ka välja et luude (kolude ja muude) tükeldamiseks sobib kõige paremini peene hambaga saag- säilitad kontrolli ja olenevalt asukohast ei lenda kondikilde ka 5 meetri raadiuses laiali.

[kakuke]

Ise sain viimased kihvad kätte lõualuust sedasi, et liigutasin kihvad lõualuus liikuma ja surusin sisse. Peale seda võtsin terava ja pika mokaga näpitsad ning hakkasin luud ära näkitsema. Väga kergelt sai sedasi kätte.