Kaks sõpra on jahil ja õnnetuseks tulistab üks sõber kogemata teist jalga.
Haavatu lebab oiates maas, haavast voolab kõvasti verd…
Laskja hakkab kiirabi välja kutsuma, klõbistab ja klõbistab oma mobiilil.
“Ma ei teadnudki, et kiirabil on nii pikk number!” ägab haavatud sõber valudes.
“Tead, sõber, ma otsustasin neile hoopis SMSi saata, tuleb odavam!” vastab sõber asjalikult.

Ei jaksa kõiki lehekülgi uuesti läbi lapata ja äkki on jõudnud juba keegi sama nalja rääkida, kuid proovin.

Et siis 2 sõpra on metsas seenel kui järsku hammustab rästik ühte meest "mehetunnusest". Algab paanika ja teine sõber hellab 112. Sealt tuleb vastus, et nüüd on ainult 2 varianti, kas helistaja peab mürgi välja imema või teine sõber sureb ära. Mees kuulab silmad punnis arsti soovitusi, kui hammustada saanud sõber küsib, et mis doktor ütles. Kõne lõpetanud sõber vastab, et arsti arvates sa kahjuks sured ära!

Jahimehed vestlevad baaris oma vägitegudest. Kes on jahinoaga suure karu vagaseks teinud, kes paljakäsi hundi kinni püüdnud, kes elavandid lontipidi kokku sidunud ja nõnda edasi. Viimaks pöördutakse ühe kaaslase, vana jahimehe poole, kes omaette nurgas istub ja viskit limpsib:
“Miks siis sina mõnda lugu ei jutusta? Ometi oled sa jahti pidanud kõigil mandritel ja su kodu on täis haruldasi jahitrofeesid!”
“Pole nagu midagi erakordset juhtunud – loomadega käsitsi kokku pole ma just läinud, olen neid ikka veidi kaugemalt tulistanud. Ainult üks kord…”
“Noh, noh?” läheb seltskond põnevile. “Mis sul ükskord juhtus?”
“Ei midagi erilist. Olin Indias ja jäin ööseks ühe puu alla laagrisse. Siis hiilis mulle selja tagant juurde tiiger ja jõudis juba nii lähedale, et ma kuklas ta kuuma hingeõhku tundsin. See polnud kuigi meeldiv.”
“Ja mis sa siis tegid?”
“Tõstsin oma jahikuue krae üles ja tukkusin edasi.”

Tigu jookseb metsas. Vastu tuleb karu.
Karu küsib: „Mis sa jooksed, tigu“?
Tigu: „Majanduspolitsei mehed on siin, peab jooksma.“
Karu: „Miks?“
Tigu: „Mul on maja, naisel maja, kõigil lastel maja“.
Karu puistab ka jooksu.
Vastu tuleb kurg.
„Kuhu te jooksete?“
„Jookseme majanduspolitsei eest ära.“
Kurg: „Miks?“
Karu: „Mul on karusnahast kasukas, tervel perel on karusnahast kasukad.“
Kurg paneb ka jooksu.
Vastu tuleb ahv.
„Kuhu te jooksete?“
Kurg: „Jookseme majanduspolitsei eest ära. Ma käin igal aastal terve perega lõunas!“
Ahv lööb käega ja ütleb: „Mul on tagumik paljas, ma ei jookse kuhugi“.

Kolm sõpra – jurist, arst ja politseinik – lähevad jahile.
Neil on kaasas jahikoerad, keda nende peremehed on vastavalt oma ametile välja treeninud.
Esimese pardi laseb arst.
Tema koer toob lastud pardi veest välja, puhastab tal siis haava ja teeb sideme.
Teise pardi laseb jurist.
Tema koer toob pardi veest välja, kitkub sulgedest paljaks ja jagab suled pardipoegade vahel võrdselt ära.
Kolmanda pardi laseb politseinik.
Tema koer toob pardi veest välja, sööb kõik kolm parti ära, lööb ülejäänud kahele koerale hambad turja ja võtab siis kolm nädalat puhkust.

Talv.
Metsik tuisk.
Külmavõetud jänes otsib meeleheitlikult metsas süüa.
Äkki näeb ta ühel lagendikul lumemeest, kellele keegi naljanina on porgandi ülemise palli asemel alumisse torganud.
Jänes kalpsab lähemale ja jääb mõtlikult vaatama.
“Noh, mis on – põlgad ära või?” küsib lumemees.

pole küll jahinali aga...

Väljas hirmus lumetuisk ning blondiin hääletab linnast maale. Noormees bemariga võtab sa siis peale ning asuvad teele. Mõne ajapärast jäävad aga lumehange kinni. Bemarimees lööb kaks kätt vastu rooli "hakkab see kepp jälle peale". Blondiin siis mõtleb, et kui kepp siis kepp ning hakkab püksinööpe lahti tegema. Mees teeb ukse lahti ja hakkab autost välja minema.
"Kuhu nüüd?" küsib blondiin.
"Lähen panen kummile ketid peale"
"oot oot kas kuidagi teisiti ei saaks ve?"
"no muidu me nussime siin hommikuni!"

Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!"

"Kas seda anekdooti tead, kuidas rebane üle piiri läks?"
"Ei."
"Sa ei saagi teada, ta nii vaikselt läks."

Kohtuvad tigu ja kits.
Kits märkab teo kaelas säravat ordenit ja küsib, mille eest nii aeglane olend küll autasu ära teenis.
"Roomama peab, mitte mökitama!" nähvab tigu vastuseks.

Hunt peatab metsas Punamütsikese:
„Kuule, sul on korvis pirukad, eks? Äkki annad mõne mullegi?“
„Hea küll, hunt – söö!“
Hunt sööb pirukad ära ja vajub samas kokku. Punamütsike võtab taskust mobiili:
„Halloo! Ema, ta sõi kõik pirukad ära. Jah, surnud mis surnud. Ei, korralik suur hunt, karv läigib ja puha, kindlasti annab kaks mütsi välja!“

Tsaaripoeg Ivan jalutab metsas ja näeb konna.
Konn kõnetab teda inimkeeles:
“Suudle mind, oo kena noormees! Siis muutun ma imekauniks printsessiks ja saan heameelega sinu naiseks!”
Ivan suudlebki konna ja see muutub tõepoolest kauniks neiuks!
Ivan sööstab teda suudlema ja kallistama, üks asi viib teiseni… ja asi lõppeb seksiga.
Pärast seksi paneb Ivan end riidesse ja hakkab kodu poole astuma.
“Kuhu nüüd, Ivan?” hüüab kaunitar ahastades. “Aga pulmad???”
Selle peale Ivan vihastab ja virutab neiule kõrvakiilu, mille peale muutub kaunitar tagasi konnaks!
Ivan vaatab konna, sügab kukalt, pistab ta siis taskusse ja pomiseb:
“Väga mugav elukas ikkagi!"

Teine lugu viimasest teemast.

Jalutab prints metsas ning näeb rajal konna. See paluma:
"Oo suudle mind, kaunis prints, siis muutun imekauniks printsessiks ja olen igavesti sinu naine!"
Prints vaatab konna mõtlikul pilgul veidi aega ja pistab tolle siis taskusse. Konn kisama: "Mis siis nüüd, miks sa mind ei suudle? Suudle nüüd, suudle siis ometi!!!"
Prints muheleb ja vastab: "Ah tead, ilusaid tüdrukuid on terve ilm täis, aga rääkivat konna pole kellelgi!"

Austraalia farmer läheb oma krundil asuva tiigi juurde ja näeb, et selles ujuvad paljad neiud. Jääb neid jõllitama.

"Kao minema, mis sa vahid siin! Me ei tule enne välja, kui oled läinud!"

"Õige mul teiega asja! Ma tulin oma krokodilli söötma..."