päris anektoot ta pole kuid nalja saab...


Metsaloomad

Karu oli hoolimatu, lampjalgne ja räpane.
Samas aga ei olnud metsas temast heasüdamlikumat looma.
Aga teised märkasid vaid tema välimust, mille peale Karu väga solvus. Ta püüdis teisi loomi ja peksis neid jalgadega. Sellepärast ülejäänud teda ei armastanudki.
Ehkki ta oli väga heasüdamlik.
Armastas julmi nalju.
Nende naljade eest hakkasid loomad teda veel rohkem vihkama ja peksid.
Jah, raske on ilmas elada headel ja lõbusatel.

Hunt oli ka hoolimatu ja julm.
Ja räpane.
Liskas veel väga kuri ja julm.
Aga loomad ei vihanud teda ja ei peksnud. Sellepärast, et Hunt suri juba varases nooruses. Sest, et Karu sündis enne Hunti.
Jah, hea kui headus võidab kurjust.

Jänes oli ka kuri ja julm.
Ja räpane.
Ja veel oli ta arg.
Sigadusi ei teinud ta kunagi. Sest et kartis. Aga talle anti sellegipoolest peksa.
Sest et kurjus peab alati karistatud saama.

Ka Rähn oli kuri ja julm.
Ta ei peksnud loomi, sest et tal polnud käsi. Sellepärast elas ta oma kurjuse välja puude kallal.
Teda ei pekstud.
Sest et ei ulatatud.
Ükskord muljus langev puu ta surnuks.
Räägitakse, et see oli puu kättemaks.
Peale seda ei julgenud loomad enam kuu aega puude vastu kuseda.
Nad kusesid Jänese peale.
Jänes külmetas, jäi haigeks ja suri ära.
Kõigile oli selge, et selles jamas oli süüdi Rähn.
Aga teda ei puudutud.
Sest ei saadud murdunud puu alt kätte.
Jah, vahel jääb ka kurjus karistuseta.

Mutt oli väike ja pime.
Ta ei olnud kuri.
Ta tegi lihtsalt hästi oma tööd. Tema selle puualuse ära õõnestaski ja puu kukkus Rähnile peale. Sellest ei saanud keegi teada ja sellepärast ei antud talle ka peksa.
Talle anti üldse harva tappa. Tihedamini lihtsalt hirmutati.
Aga teda oli väga raske hirmutada, sest ta oli ju pime ja ei näinud et teda püüti hirmutada. Kui teda ei õnnestunud hirmutada, siis muututsid loomad väga kurvaks.
Ja andsid Karule peksa.
Sest et neil oli väga kurb olla.
Ühekorra tahtis ka Karu Mutti hirmutada. Aga Mutt ei ehmunud. Sest, et Karu oli ta ära tapnud.
Kogemata.
Sest, et Karu oli väga kohmakas.
Ja loomad andsid talle väga kõvasti peksa. Vaatamata sellele, et Karu ütles, et ta tegi nalja.
Halb, kui vahel nalju ei mõisteta.

Rebane oli väga kaval.
Ta võis vabalt keda tahes üle kavaldada.
Kui see õnnestus, siis talle peksa ei antud.
Aga vahel tal ei vedanud.
Ja talle anti peksa.
Peksti kogu metsaga.
Ja siis ei õnnestunud tal enam kedagi üle kavaldada.
Sest on kole raske kedagi üle kavaldada, kui sind pekstakse.

Metssiga oli suur, tugev ja hirmus.
Kõik kartsid teda. Ja teda peksti ainult kogu metsarahvaga.
Või lihsalt loobiti kividega.
Metsseale see ei meeldinud.
Ja ühel ööl peitis ta kõik metsa kivid ära. Selle eest peksti ta korralikult läbi. Rohkem ei peitnud ta kunagi kive.

Siil oli pisike ja okkaline.
Ta torkis.
Ta ei olnud kuri, vaid lihtsalt torkis. Sellepärast peksti teda ainult kõhtu. Siilile see ei meeldinud ja ta ajas ennast kiilaks. Siis hakati teda peksma nagu kõiki teisigi.
Jah, väga raske on olla samasugune nagu teised.

Skunks oli peaaegu nagu Jänes.
Ainult väga haisev.
Ta lõhnas halvasti.
Teda peksti ainult siis kui ta oli kilekotis. Siis ei olnud hais nii tugev.
Ühekorra oli Skunksil sünnipäev. Ta kutsus kohale kõik loomad, sest oli ahne ja tahtis kingitusi saada. Loomad kinkisid talle uue rohelise kilekoti. Ja peksid kuni teadvusekaotuseni. Ja Skunks lämbus kilekotis ära.
Nii ta maetigi.
Kilekotis.
Väga Kauges Metsas.
Sest et Surnud Skunks haises veel tugevamini. Pärast tulid Väga Kauge Metsa elanikud ja andsid kõigile korraliku keretäie. Sest neile ei meeldinud Surnud Skunksi lõhn.
Jah, naabritega on vaja hästi läbi saada.

Hamster oli ka väga ahne.
Ja rikas.
Kui ta vaid oleks oma rikkusi jaganud, siis poleks teda nii kõvasti pekstud. Aga ta oli väga ahne.
Sellepärast peksti teda kõvasti. Ja ta pidi ikka oma rikkusi jagama.
Ja ta nuttis kibedalt.
Jah, ka rikkad nutavad.


Lõvi oli loomade kuningas.
Ta valitses metsa.
Valitsejaid ei olnud kombeks peksta.
See oli seadus.
Aga loomadel oli poohui.
Nad andsid Lõvile peksa.
Niisama.
Sest seal oli nii kombeks.

Mees läheb pärast naisega hullamist rõdule suitsu tegema. Tagasi tulles kirub hirmsasti, et, "brrr... kurradi kole ilm... hetkei ei hoiaks ka halb peremees oma koera väljas". Naine muigab seepeale, "mõelda vaid, ja minu lollike läks jahile!"

Naine ärkas laupäeva hommikul kell pool viis ja hiilis garaazi. Ta lõikas augud mehe kummikutesse, torkas läbi Niva kummid ja lõi puruks püssi optika. Seejärel hiilis ta tagasi voodisse ja uinus naeratusega. Elada oli tal jäänud veel poolteist tundi.

Kaks sõpra peavad metsas karujahti.
Näevadki karu,tulistavad ja kahjuks ainult haavavad karu.
Karu hakkab mehi taga ajama, esimene mees ronib puu otsa ja karu talle järgi. Sõbergi jookseb puu juurde ja tulistab põmmmmdi karul parema koti alt! Karu ronib edasi. Sõber tulistab põmmmmdi vasaku koti karul alt. Karu ronib edasi. Alumine sõber hüüab, et oota nüüd tulistan karul riista küljest. Puuotsas olev karjub aga vastu, et tulista pähe, tulisat pähe, ma näen karu silmadest, et ta ei tule mind keppima

Millal valetatakse kõige rohkem?”

Pärast valimisi ja pärast jahti.

Salakütt laseb metspardi. Ta nopib parajasti linnult sulgi, kui näeb tulemas metsavahti. Mehike viskab pardi ruttu vette. Metsavaht käratab:
“Mida teie siin teete?!”
“Kas te siis ei näe – ma valvan tema riideid, sellal kui ta ujub!”

Kolm sõpra – jurist, arst ja politseinik – lähevad jahile. Neil on kaasas jahikoerad, keda nende peremehed olid vastavalt oma ametile välja treeninud. Esimese pardi laseb arst. Tema koer toob pardi veest välja, puhastab tal siis haava ja teeb sideme. Teise pardi laseb jurist. Tema koer toob pardi veest välja, kitkub sulgedest paljaks ja jagab suled pardipoegade vahel võrdselt ära. Kolmanda pard laseb politseinik. Tema koer toob pardi veest välja, sööb kõik kolm parti ära, lööb ülejäänud kahele koerale hambad turja ja võtab siis kolm nädalat puhkust

Jänes näeb jahimeest ja jookseb poegade juurde:
“Noh, lapsukesed, toppige oma kõrvad kinni ! Kohe laseb ta mööda ja siis algab selline vandumine, et maa must!”

Naabrid omavahel:
“Miks te selle jänese tapsite, kui te pole jahiseltsi liige?”
“Aga miks ta minu aias kapsast sõi, kui ta pole mu perekonna liige?”

”Isa, kas sa jäneseid kardad?” küsib Juku.
“Ei pojake,” vastab isa. “Aga miks sa seda küsid?”
“Sest sa võtad metsa minnes alati koera ja püssi kaasa.”

alternatiivse verisiooni korral oleks vastus "Enne valimisi ja pärast jahti"

Mees läheb hambaarsti juurde ja palub endal kuus hammast välja tõmmata. Kui see töö on tehtud, tõuseb patsient toolilt, endal otsaesine higist leemendamas.
“Kas ma tegin teile haiget?” muretseb arst.
“Oh ei. Ma olen elus üldse vaid kaks korda valu kannatanud. Korra jahil tundsin, et pean põõsa taha kükitama. Aga keegi oli sinna rebaserauad pannud. Ja need ei haaranud muud kui... te mõistate...”
“Ja millal oli teine kord?” küsib arst.
"Kohe pärast esimest. Ma kargasin siis vähemalt meetri kõrgusele, kuid rebaserauad olid maas kinni vaid poolemeetrise ketijupiga.”

Jahimees kirjutatakse haiglast välja. Tänutäheks hea hoolitsuse eest lubab ta saata haiglapersonalile oma esimese saagi. Mees peabki sõna. Juba järgmisel laupäeval tuuakse haiglasse kaks läbilastud kintsudega metsavahti.

Vana jahimees räägib kuulajaile sellest, kui kaval on rebane.
“Minu meelest pole maailmas kavalamat elukat olemaski. Mõni aeg tagasi läksin ma mööda rebasejälgi ja kui ma ta lõpuks maha lasksin, tuli välja, et see oli koer.”

Kolm jahimeest on uduse ilmaga metsas. Nad hargnevad ja hakkavad tihedas udus edasi liikuma, orienteerudes üksnes oksteragina järgi.
Esimene mees tulistab.
“Kes püssi ette jäi?” hüüavad teised. “Ma ei näe siin udu sees hästi, aga karvade järgi otsustades hunt!” vastab mees.
Veidi hiljem paugub järgmise mehe püss.
“Kelle maha lasid?” küsivad teised.
“Ei näe siin udu sees hästi, aga sulgede järgi otsustades metsis!” vastab teine mees.
Natuke hiljem tulistab ka kolmas mees.
“Noh, kelle kätte said?” uurivad teised.
Ei näe siin udu sees hästi, aga paberite järgi otsustades metsavaht!” vastab kolmas mees.


Jahimees kõnnib metsas. Käib ja käib, kuni järsku näeb, et taevas lööb korraks imelikult heledaks. Jahimees kehitab selle peale õlgu ja astub edasi. Äkitselt roomab ühest põõsast talle tee peale ette mingi roheline olevus. Olevus kergitab end ja häälitseb: “Hrrhniuu.” Mees jääb talle rumala näoga otsa vaatama. Olevus häälitseb seepeale juba pahasemalt: “Hrrrhniuuu!”. Jahimees kehitab õlgu ja küsib:
“Vabandage, aga kas arusaadavamalt ei saaks?”
Olevus ütleb selle peale juba hoopis vihaselt: “HRRRHNIUUU!!!”
Mees laiutab käsi ja ütleb:
"No kohe mitte midagi ei taipa...”
Selle peale röögatab olevus maruvihaselt:
“No põrgut, mees, kas sa siis ikka veel aru ei saa, et ma olen tulnukas!??”


Jahimees kõnnib metsas, märkab mingit puuõõnsust ja ütleb: “Tsuhh, tsuhh.”
Vastu kostab samuti: “Tsuhh, tsuhh.”
Jahimees paneb püssi palge ja tulistab. Midagi ei kosta. Mees pistab käe puuõõnsusesse, tõmbab välja jänese ja pistab kotti. Ta läheb edasi ja näeb mingit pisikest avaust. Mees hüüab: “Tsuhh, tsuhh.”
Vastu kostab samuti: “Tsuhh, tsuhh.”
Mees tulistab urgu. Midagi ei ole kuulda. Pistab käe õõnsusesse ja võtab välja rebase. Jahimees kõnnib edasi ja näeb ühte õige suurt koobast. Läheb sisse ja karjub: “Tsuhh, tsuhh.”
Vastu kostab: “Tsuhh, tsuhh.”
Mees võtab püssi ja laseb. Vastu kostab jälle: “Tsuhh, tsuhh,” aga seekord valjemalt. Siis paneb mees püssi jälle palge ja... järgmisest lehest võib lugeda, et üks jahimees jäi rongi alla.

Jahimees ööbib metsas ja öösel poeb talle nastik püksi sooja. Hommikul läheb jahimees pissile ja sikutab pika kohmitsemise peale nastiku püksiaugust välja. Ootab mõnda aega ja küsib siis:
“Kas hakkame pissile ka või susiseme edasi?”

Kõnnib morn jahimees, püss käes, mööda tänavat. Tuttav pärima:
"Ja kuhu siis minek, vareseid laskma?"
"Lähen ämma sünnipäevale! Sai talle nagu kõrvarõngad ostetud!"
"Ja milleks sul siis püss kaasas on?"
"Vaja ju kõrvalestadesse augud ka teha!

Kavandatakse väljasõitu jahile ja kõik jahimehed on kohal. Korraldaja räägib:
"Homme kell 8.00 on väljasõit bussiga ja igaüks võtab kaasa püssi, koerad ja pudeli viina."
Kohe kostub jahimeeste seast hõige, et miks mitte kaks pudelit viina? Korraldaja seletama, et üks aasta oli kaks pudelit viina igal mehel kaasas ja siis juhtus, et üks jahimees lasi koera kogemata maha. Tehakse ettepanek koerad maha jätta. Kõik on loomulikult nõus.
"Et siis homme on väljasõit bussiga kell 8.00 ja igaüks võtab kaasa püssi ja kaks pudelit viina."
Jälle kostub rahva seast hõige, et miks mitte siis juba kolm pudelit viina?
Korraldaja seletab jälle ühe aasta juhtumuse, kuidas oli kolm pudelit viina kaasas ja üks jahimees lasi kogemata teise jahimehe maha. Tehakse ettepanek püssid koju jätta ja loomulikult jälle kõik nõus. Korraldaja:
"Siis - homme kell kaheksa on väljasõit bussiga ja iga mats võtab kaasa kolm pudelit viina."
Tehakse järgmine ettepanek,et siis võiks üldse juba neli pudelit viina kaasa võtta. Korraldaja üritab meestele selgeks teha, et ka seda on juhtunud, et neli pudelit on võetud ja siis murdis üks mees bussist väljudes ning kusele minnes oma jalaluu ära.
Lõplik otsus: Homme kell 8.00 väljub buss, iga mees võtab kaasa neli pudelit viina ja keegi bussist välja ei lähe.

a selline jutt ka sis et:
Küsitakse tsuksilt mis on kõige suurem kiskja...tsuks sis mõtleb ja mõtleb ning lõpuks ütleb "deltaplaan muidugi". "kuule tsuks deltaplaan ei ole ju mingi kiskja" "mis ta sis ei ole kolm korda pidin laskma enne kui inimesest lahti laskis"