Vanaisaga juhtus ammu-ammu... Ega ta jahimees ei olnud, lihtsalt maamees oli. Ja kartulipõld oli tal ka. Aga sead vanad sindrinahad tahtsid vanainimese tööd ja talvist leiba vägisi nahka pista ja muudkui ründasid iga ööse põldu. Vanaisal ei jäänudki muud üle kui hakkas passimas käima. Aga siga on kaval! Ei tulnud! Aga ühel ööl, siis kui vanaisa ambad laiali magas - siis tulid, kambakesi kohe. Vanaisa kuulis läbi une irmsat matsutamist ja muid hääli põllu poolt ja kargas voodist! Ja nii nagu ta oli - pikad valged susped jalas ja muidu puha paljas - rabas kapist püssi ja padruniud ja - õkva põllu poole joostes. Jõudis kohale ja andis kahest rauast - notsu kohe sirakil . Aga vanaisa ei lnud jahimees - mis saab edasi!? Ajas vanaema ka üles ja käratas: "eit, ma lasin sea maha, pane vesi tulele - vaja karva akata võtma!"
Päriselt juhtunud lugu ja muide - pardi haavlitega nr 5-ga lasi!! (nagu hiljem selgus...)

See on hea lugu, vanal vedas, et nende viiestega vanale kuldile ei kõrvetanud, muidu oleks vist temal hakatud karva võtma

Vanasõna ütleb:
"Kui kartul üles võetud, siis nälg nuusutagu p***et."

Mulle rääkis naabrimees kuidas tema kadund äi Läänemaal metsavahikordonis talvel jänest lasi, kes õunapuukoort söömas käis.

Vanapapil süda täis, võttis kaheraudse ja asuniku ligi, jäi kuuvalgel ööl kööki akna taha jänest passima. Tegi õhuakna lahti, rüüpas asunikku, jäi tukkuma. Ärkab öösse üles, vaatab jänes sööbki õunapuud. Eks silm hägune, püss pihku pauk ära, suur klaasiklirin ja eide sõim hakkasid pihta. Tuulehoog õhuakna kinni lükanud, klaas puru, jänes naerab metsaall ja eit sõimab.

Irw, mulle väga meeldis!!

Et siis paneelmajade juures, kohal jm hirmus palju kajakaid (seal kus ma elan). Ja üks eriti suur kajakas istub katusel. All on hunnik lapsi ja arutelu järgmine -
"See on hani"
"Ei ole hani, haned ei lenda"
"No, siis peab see järelikult part olema"

nu lugu järgmine...
juhtus see aastaid 4-5 tagasi..
läksime seajahti ja kuna muud ei leidnud hakkasime ajama 1 kulti...
jälgede järgi mitte just suur..läksime siis teise ajumehega mööda jälgi kui järsku koer sea pesapealt ülesse ajas.me olime umbes 20 meetrit .kuna meil püsse pold siis meil pold muud teha kui karjuda et too liikuma hakkaks
kui siga vaatas meie poole ja teinud väljagi.egas meil muud üle jäänud kui puu otsa ronid.(ei ma siiani aru saa kuidas ma sinna sain kuna puu oli suht peenike ja oksavaba,aga seal ma olin)
kui olime seal nii 10 minutit olnud ja sega tõtt vaadanud jõudis sinna ka püssimees kes oli kuulnud meie karjumist.tegi täpse lasu ja loom oli käes.
hiljem lahkamise juures sai selgeks,et keegi oli teda kunagi varem kardeziga last.sellepärast too nii julge loom oligi

see toimus ajal kui meil olid ausees veel metsavahid ja neil olid ameti 2raudsed oli see siis palga päev või lihtsalt väike joorup naabri mehega ,kartulipõld oli tal igatahes otse köögiakna all ja nagu alati läheb lõbus olemine kiiresti ja oligi öö käes kui metsavaht teeb lauataga silmad lahti ja näeb kesidike akna taga ja nagu korralikul ametnikul alati on ka riist käepärast paugud sisse ja kõmaki ja mis sa ütled eit oli akna puhtaks pest et ei saanud arugi et klaas ees,see oli viimane aasta kui põld oli maja ligidal

See toimus ajal, kui meil olid au sees veel kirjavahemärgid. Lause algas suure algustähega ja polnud neli rida pikk.

Käesolevaga juhin Teie tähelepanu järgmisele asjaolule:

Esiteks: et mitte akadeemilist seltskonda tulevikus solvata, suvatsete ehk meile tsuksidele avaldada siin oma tiitel.
Von, Herr, Härra, Sir, ibn, oglõ...

Vististi valmistatakse vastavat väljaannet Vabariigi Valitsusele vormikohaselt viimistletuna (võiduvõimalust vaagides) veebi võistlusele!

Eto nitsego, et ma kõiki sõnu V- tähega alustasin?

Kui ikka obune on obune- siis ta obuseks ka jääb!

Ära ole nii vaenulik, Kakuke, näed ju isegi täpsemalt uurimisel, et andrusel lausa üks koma oli tekstis sees

BM

Mehed, ärge tehke liiga! Ma lugesin kaks koma kokku.

Üks koma ei lähe arvesse sest see oli 1/4 ,,kartulipõld" - hm- ust? ast? ist?
ah, käänake see lõpp ise õigeks.