Rääkis siis sellise loo- jaanuaris läks pukki siga passima, külma parajalt -15 ja pani selga vatipüksid ja puhvaika. kaasas ka väike asunik. Istub kukuitab-vaikne sigu ei kusagil-laseb oma asunikku ja viskab vilka ette. Ei tundnudki kui silm looja vajus. Ärkab siis mingi hetk üles ja vaatab kantsli luugist välja-täiskuu, ei tuulevinetki ,et tohoh pele udu tõusnud ve. Siis tunneb, et taguots kahtlaselt lämmi- vilkast vatid kärssama läinud ja terve lagendik oli vinega kaetud. Pilt oli tema sõnutsi väärt Aivazovski pintslit-püksid muidugi mokas mis mokas.

Mul juhtus jahiga seoses selline lugu, et seajahist auto juurde jõudes, panin auto sooja ja läksin tuppa sõbra juurde veidiks, et ise ka üles soojeneda. Väljas oli -20 ringis, toas mõnusalt pliidisoe, president hakkas mingi sündmusega seoses kommentaari andma ja jäin seda kuulama. Auto tiksus vaikselt , "las soojeneb", mõtlesin. Pool tundi hiljem läksin välja, tõmbasin autoukse lahti- auto paksult tossu täis, hull hais ja tume toss... Ehmatasin korralikult - jätsin auto seisma , toss hajus veidi, siis nägin, et juhiistme soojendus oli istme põlema pannud. Me ei kasutanudki seda, aga keegi oli siis lülitit näppinud ja lühis pidi ka järelikult sees olema... Istmes oli suure leivapätsi suurune auk sees. pildusin lund peale, kõik hõõgus ja susises. Istmesoojenduse kaitse sai igaveseks eemaldatud.....