riigikogu stenogramm

Siin võib pajatada jahinalju ja jahiteemalisi anekdoote.
Vasta
Kasutaja avatar
sammal.habe
Postitusi: 1180
Liitunud: P Jaan 04, 2004 7:43 pm

riigikogu stenogramm

Postitus Postitas sammal.habe »

tänase Maalehe huumorinurgast leidsin.
ei uskunud, kontrollisin RK kodulehelt. oligi nii:

Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kui me tahame sea ära süüa, siis me peame kindlustama tema lahkumise täielikus meelerahus ja ilma vähimate piinadeta. Puudu on ainult see, et keegi peaks talle tema õigused ette lugema. Aga kui me tahame süüa metssiga, siis seda metssiga võib mööda metsa kisades taga ajada, tulistada teda valimatult jalgadesse, kubemesse, kõhtu, pähe, koerad ka veel hauguvad. Kas siin ei ole tegemist mitte diskrimineerimisega? Üks on siga ja teine on siga, lihtsalt elavad natuke geograafiliselt erinevates piirkondades, on natuke erinevat nahavärvi, räägivad veidi erinevat keelt. Aitäh!

http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&pkpkaupa=1&toimetatud=0&toimetamata=1&date=1353496440.649&paevakord=11388
Kasutaja avatar
Metslane
Postitusi: 576
Liitunud: P Sept 25, 2005 1:42 pm

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas Metslane »

Suurepärane!
Aim small, miss small!
hundikütt
Postitusi: 1007
Liitunud: R Veebr 19, 2010 7:13 pm

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas hundikütt »

Mis siin suurepärast on ,jälle jahimehed pahad ,pahad. :VS
puugi
Postitusi: 1479
Liitunud: E Mär 05, 2012 7:08 pm

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas puugi »

Kisades taga ajada ja koerad ka veel hauguvad?Aga sellist võimalust ei olegi,et võib üldse ka siga elusalt ja tervelt pääseda? :roll:
Välek
Postitusi: 1365
Liitunud: P Mär 06, 2011 8:25 am

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas Välek »

puugi kirjutas:Kisades taga ajada ja koerad ka veel hauguvad?Aga sellist võimalust ei olegi,et võib üldse ka siga elusalt ja tervelt pääseda? :roll:

1 võimalus on- kuula lapsi! http://www.youtube.com/watch?v=VjB__ZOcKIg
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas Beretta »

Mida sealt ikka targemat oodata on?
Vaatasin kiiresti tänase riigikogu nimekirja üle ja leidsin sellised toredad inimesed.
Kaks endis linnapead, üks Viljandist kes "Antropovit! Antropovit!" skandeerides Tallinnas kainerisse sattus. Teine oli kodulinnas keskpäeval joobes, mis eeldas platele minekut.
Siis Volvo Kallo, Vremja Heimar- vanemad mehed peaks seda iba, mis ta ajas, mäletama.
Michal- tubli pois. Knopka Marika. Tubli Tallinna linnapea Tönis, kelle edevus küündis matsivapi pühitsemiseni Kaarli kirikus. Võsa Pets ja Meie mees Aivar on nende kõrval päris korralikud inimesed. Dr. Vassiljevist ei ole midagi rääkida- oleks võinud vanainimestele mesijuttu telekas edasi rääkida. Aga ei- hiilgab tarkustega riigikogus http://www.ohtuleht.ee/499705
Grumpy old man
Kasutaja avatar
ostius
Postitusi: 7
Liitunud: N Dets 24, 2015 6:18 pm

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas ostius »

Följeton uue relvaseaduse pressikonverentsist Siseministeeriumis

Siseminister (loeb paberilt): Daamid ja härrad, tänan teid, et olete tulnud uut relvaseadust tutvustavale pressikonverentsile. Nagu me kõik teame, on viimaste aastate jooksul nii Eestit kui meie lähiregiooni mõjutavad muutused Euroopa julgeolekukeskkonnas tõstatanud vajaduse vaadata üle kehtivad relvade ja laskemoona käitlemisega seonduvad õigusaktid nii Euroopa Liidu tasandil kui ka Eestis. Euroopa Komisjon võttis 2015. aasta kevadel vastu Euroopa julgeoleku tegevuskava aastateks 2015– 2020, et tõhustada liikmesriikide koostööd julgeolekuohtude tõkestamisel ja tugevdada ühist tegevust võitluses terrorismi, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu. Tegevuskavaga on ette nähtud konkreetsed vahendid ja meetmed ühistegevuse edendamiseks ning kõige tõsisemate ohtude tõhusamaks tõkestamiseks. Sellega seonduvalt, ning arvestades viimaseid terrorirünnakuid, tuli Euroopa Komisjon 18. novembril 2015. aastal välja meetmete paketiga, et muuta tulirelvade omandamine Euroopa Liidus keerulisemaks ja tõhustada võitlust illegaalsete relvadega…

Ajakirjanik Postimehest: Vabandust vahelesegamise pärast, aga kuidas aitab legaalsete relvade kättesaadavuse piiramine võidelda ebaseaduslike relvadega?

Siseminister: Eh, noh… seda et ebaseaduslikke relvi on – kuidas nüüd öelda – raske kätte saada. Kurjategijad ei pea nende kohta registrit ja terroristidel relvalubasid pole. Katsu sa sellistelt midagi kätte saada! Aga legaalseid relvaomanikke on lihtsam peedistada. Toovad tukid ise Politseisse ja meie saame öelda, et oleme tõstnud ühiskonna turvatunnet.

Siseministeeriumi pressiesindaja: Khm-khm. Siseminister tahtis sellega öelda, et mida rohkem on tsiviilkäibes relvi, seda suurem on nende relvade kadumise, ebasihipärase kasutamise, varastamise ja lõpuks ka ebaseaduslikku relvakaubandusse jõudmise risk. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust kohtuasjas nr 3-1-1-14-97, võib asuda seisukohale, et tulirelvade piiranguteta omandamine, hoidmine ja kandmine seab reaalsesse ohtu igaühe elu, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist.

Ajakirjanik TV3-st: Lugesin eelnõust, et üldse on tsiviil- ja teenistusrelvade registris 66189 relva. Viimase viie aasta jooksul on neist varastatud kõigest 42. Kas nii tühise koguse tõttu on mõtet hakata seadma piiranguid omatavate relvade arvule?

Siseminister: Aga loomulikult on mõtet! Lõppude lõpuks pole ju meie eesmärk oodata kuritegusid ning siis tagantjärele uurida ja karistada. Uues julgeolekuolukorras tuleb mõelda proaktiivselt ning prevensiooni läbi ennetada kuritegusid. Sestap ongi uue seaduse kohaselt lubatud turvalisuse tagamiseks omada vaid ühte tulirelva. Tuleb varas: saab saagiks ainult ühe relva! Lihtne!

Ajakirjanik Delfist: Kas te ei arva, et uue seaduse tõttu muutub kurjategijate elu hoopis lihtsamaks? Kahe ja enama relva puhul tuleb neid hoida seifis, mistõttu varastel on neid raskem kätte saada. Ühte – ja edaspidi tohib turvalisuse eesmärgil kodus hoida vaid üht revolvrit või püstolit – relva võib aga hoida niisama peidetuna. Mulle tundub, et üht relva on tunduvalt lihtsam varastada, kui kahte.

Siseminister: Just nimelt – teile tundub.

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et on väga tänulik tähelepanu juhtimise eest uue seaduse kitsaskohale. Kahtlemata me tegeleme selle seaduseauguga ning uues parandusettepanekus on sees nõue, et kõiki relvi – olenemata hulgast või liigist – tuleb hoida nõuetekohases raudkapis.

Siseminister: Just! Seda ma silmas pidasingi. Ohutus eelkõige! Lisaks relvade turvalisele hoidmisele on uus seadus tähelepanu pööranud ka relvade kandmise ohutusele. Tulles vastu üldsuse huvidele, hakatakse ka piiramata tsiviilkäibega relvade kandmisel rakendama samu nõudeid mis tulirelvade puhul. Seega gaasipihusti; kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelva; jahinoa ja -pussi; tääknoa; allveenoa; spordiotstarbelise vehklemisrelva (epee, espadron, florett jt); ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduva külmrelva (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia; ammu; sportvibu ning allveerelvaga ei tohi minna koosolekule, meeleavaldusele, piketile, pidustusele ja teistele avalikele üritustele, välja arvatud nimetatud avalikel üritustel teenistus- või tööülesannet täitval isikul. Keelatud on ka nende kandmine joobes.

Ajakirjanik Sport+ist: Kas 47. Tallinna Mõõk see aasta ikka toimub?

Siseminister: Miks mitte?

Ajakirjanik Sport+ist: Ise ütlesite, et spordiotstarbelise vehklemisrelvaga ei tohi avalikule üritusele minna. Kuna võistlus on avalik üritus, siis ei tohi sportlased seal epeed kanda.

Siseminister: Einoh… Ei maksa seda seadust nii tõsiselt ka võtta. Kindlasti annab selles suhtes midagi ära teha. Nii suure eelarvega ürituse puhul pole ju raske teha vabatahtlik annetus…

Siseministeeriumi pressiesindaja: Khm-khm, siseminister pidas silmas, et antud juhul on võimalik teha erand nende suhtes, kes avalikul üritusel täidavad teenistus- või tööülesannet. Te peate lihtsalt võistluse ajaks võtma sportlased tähtajalise töölepinguga turvameesteks. Siis on kõik juriidiliselt korrektne.

Ajakirjanik Universitas Tartuensisest: Aga korporandid?

Siseminister: Mis nendega on?

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et kommerssidel rapiiridega vehklevad korporandid kujutavad tõsist ohtu igaühe elule, mis on aga esmane põhiseaduslik väärtus, mis vajab kaitsmist.

Ajakirjanik ETV-st: Kui juba põhiseadust mainiti, siis kuidas sobib kokku võimude lahususe printsiip ning süütuse presumptsioon uue relvaseadusega? Edaspidi tohib inimese ilma relvaloata jätta kõigest kahtluse põhjal, et ta võib olla ohtlik riigi julgeolekule. Kahtluse!? Kes hakkab otsustama?

Siseminister: Mina…

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et süütuse presumptsiooni ega võimude lahusust ei riivata, kuna ohtlikkust riigi julgeolekule hakkavad hindama pädevad ning volitatud institutsioonid, kes omavad antud küsimuses pikaajalist kogemust, mis on saavutatud aastatepikkuse praktika põhjal, mis kõrvaldab vähimagi kahtluse, et antud paragrahvi võidakse kasutada meelevaldselt või isegi repressiivsetel eesmärkidel, kuna Eesti on ja jääb õigusriigiks, kus kõigi kodanike tegevusvabadus on piiramata, hoolimata sellest, kes parasjagu võimul on.

Ajakirjanik Eesti Ekspressist: kas on tulemas veel mingeid piiranguid terrorismi ja kuritegevuse vastu võitlemise ettekäändel?

Siseminister: Jah, ettevalmistamisel on kellaseadus.

Ajakirjanikud: ???

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et tihti kasutatakse pommide õigel ajal lõhkamiseks tsiviilkäibes lubatud kelli. See on turvarisk, mida ei saa tähelepanuta jätta. Edaspidi võrdsustatakse igasugune kellamehhanism tulirelva olulise osaga ning sellele laienevad vastavad piirangud.

Ajakirjanik Äripäevast: Kas ka ainult ühe kella omamise piirang?

Siseminister: Aga palju teil neid ikka vaja läheb?

Siseministeeriumi pressiesindaja: Siseminister pidas silmas, et eelnõu kohaselt muudetakse aja vaatamiseks ette nähtud kellade regulatsiooni. Muudetakse aja vaatamiseks ette nähtud kellade piirmäära, lubades isikutel omada sel eesmärgil ainult ühte kella. Samuti tehakse muudatused kellaseaduses isikutele lubatud kellade puhul, lubades kuni 18-aastastel isikutel omada ja vallata aja vaatamiseks üksnes mobiiltelefoni integreeritud elektronkella. Vähemalt 21-aastastel isikutel on eelnõu kohaselt lubatud omada ja vallata lisaks mobiiltelefoni integreeritud elektronkellale aja vaatamise eesmärgil ka ühte mehaanilist või elektroonilist kella.
Eespool nimetatud muudatuste tegemine on oluline eelkõige turvalisuse aspektist. Arvestades, et kell on ohtlik, tuleks nende omamist ja valdamist piirata ning võimaldada nende omamine üksnes vajaduspõhiselt. Kehtivad seadused ei sätesta aja vaatamiseks ette nähtud kellade piirmäära ja seetõttu soetatakse koju kelli huvist kellade vastu, mitte vajadusest lähtuvalt. Kehtivate seaduste alusel on lubatud aja vaatamiseks soetada ka kelli (päikese-, vee- ja liivakellad), mis täpsuse seisukohast on sobilikud kollektsioneerimiseks, mitte aja vaatamiseks. Ebaseaduslike kelladega on Euroopas viimasel ajal üha enam toime pandud terrorikuritegusid. Seetõttu on Euroopa Liidu liikmesriigid üheskoos oluliselt tugevdanud võitlust ebaseadusliku kellakaubanduse vastu, mille oluline osa on ka kellade varastamise võimaluste vähendamine ning teabevahetuse parandamine varastatud kellade leidmiseks.
aivar00
Postitusi: 3263
Liitunud: K Juun 16, 2004 2:09 pm

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas aivar00 »

(y) - aga kahjuks naljast päris kaugel.
ikka lõbusalt
duv
Postitusi: 582
Liitunud: N Jaan 08, 2009 10:48 am

Re: riigikogu stenogramm

Postitus Postitas duv »

Oi-Oi! Mobiiltelefon ju käekellast tunduvalt ohtlikum. Miks ja kuidas ma muidugi lisama ei hakka, sest mine tea, kes seda lugeda võib ja milles hiljem süüdistatakse.
Vasta