See on tegelikulta ka nii juhtunud. Kullamaal on üks maja jõe ääres ja seal on see kuuse hekk ka no vähemalt oli sest koprad sõid selle alt lihtsalt nii tühjaks et paljas tüvi alles. No lõhkusid jahimehed tammi siis ära aga koprad tegid yhe õhtuga veel poolmeetrit kõrgema tammi. Vot selline lugu.

Kas kobras seda kuuske ja mändi ikka nii väga närib? Sellest on vist ka foorumis varem juttu olnud aga vist ikka on lehispuud need, mida kobras sööb/langetab. Ei meenu endale küll, et oleks kordagi märganud kopra poolt langetatud okaspuud.

Seda rääkis mulle üks üsna usldusväärne jahimees, et koprad olla alumised oksad ära viinud.

Just täna rääkis mulle üks mees, et temal viis kober ilusa noore ja kähara männi alumised oksad vee piirini ja sai alles siis oma eksimusest aru.
Tänapäeva koprad on innovatiised.Katsetavad uusi ehitusmaterjale

Närib see kobras igasugust puud, kaasa arvatud kuuske ja mändi. Tavaliselt ei näri ta neid lõpuni pliiatsiks ja maha nagu lehtpuid, vaid võtab külje pealt suure laigu paljaks ja natuke sisse kah, nii et puu hukkub. Väiksemaid okaspuid närib vahest ka lausa maha, aga harva. Ei tea, kas tegu on meie kandis mingite erihuvidega kobrastega, aga selliseid tempe nad teevad. Ei imesta üldse, et mingeid männioksi ära viivad.

Kui seitsmekümnendate lõpul Võhandul ja Piusal nende toimetamisi seirasin, siis kusagil 5 km peale oli kaldal suurte haabade seas ka üksik kuusk, mida nad paistsid pool aastat närinud olevat. Iga üle mõne päeva laast! Ju nad spetsiaalselt ikka vaigu pärast. Haavandid? Parasiidid?

Olen ka näinud näritud suuremaid kuuski,aga nagu eelpool mainitud,ainult näritud,mitte langetatud (heh enne ei osanud sellele tähelepanu pöörata )

Minul viisisd sunnikud maakodu õuest jõe kaldalt 1,5 m kuuse. Alguses läksid alumised oksad ja kui aravsin, et sellega asi piirdub, siis läks terve kuusk järele. Ja ühe pisikese männi tegid ka poole lühemaks. Panin siis lõhnastatud "tondid" kuuski valvama ja senini on aidanud.
Kaks nädalat tagasi, kui toimetasin õues, tuli kobras kella viie ajal õhtul jõest kaldale uudistama, et mis ma seal ukerdan. Vaatas nii 30 m pealt päris tükk aega.

Näritud mändi pole veel trehvand nägema, kuuski küll. Aga minul oleks kobras peaaegu paadi põhja ajanud: sõitsin päiksetõusu aegu mööda magistraalkraavi. Kraavikaldad olid vast pooleteise meetri kõrgused, igaljuhul kanuus istudes peast kõrgemal. Korraga läks üleval serva peal igavene robin ja müdin lahti, korra nägin midagi tumedat vilksamas ka: siga, mõtlesin. Aga võta näpust. Kui ta sealt ülevalt hüppas (justnimelt hüppas, nagu jänes, mitte ei libistanud perve mööda), jõudsin mõelda: "Raisk! Tuleb!". Õnneks ainult riivas parrast, sabaga vist, aga oleks ta 10 cm pikema hüppe välja ponnestanud, oleks küll õkva paati sadanud.

Ega sul püssi kaasa polnud.

Ei olnud, kalale läksin (kraavi pidi Emajõele). Ega sest püssist eriti kasu poleks olnud kah, lendav kobras na haruldane asi, ei tea palju ette peab võtma