Antsu põdrajahilugu
On põdrajahi esimene päev ja Ants ka kohal, kaheraudne seljas väike pilpakirves võõ vahel ja "asunik"põuetaskus.Kui nüüd ajajad-kütid jagatud, sattus Ants ajajaks. Astub Ants mööda metsa, koputab kirvega vahetevahel vastu puud, kohendab õlal püssirihma ja liigutab asunikukorki. Ja sattuski põdraga kokku. Ants paneb kirve kännu peale, laseb ruttu pudelist punnsuutäie, pistab pudeli tasku ja pöörab püssiotsa põdra poole. A põder juba läinud. Ants viskab püssi õlale võtab kirvevarre pihku ja poriseb omaette"peab sul kuradil ka nii kiire olema", ning astub edasi.

ANTSU sokujaht!
See on tõestisündinud lugu, ainult tegelase nimi on teine.
Lugu juhtus Emajõe luhas, paar päeva enne jaani, kui Ants tahtis jaanisoku ära lasta. Võttis õhtul püssi, mõned padrunid ja suuntus luhale.
Luht oli kraavidega osaliselt kuivendatud ja peakraavis mis vee jõkke juhtis oli meetri jagu vett, kohati kasvas pajupõõsaid ning niitmata jäänud nõgesetutte.Peale pikemat kõndimist silmas kitsi, üks neist oli sokk aga loomad olid teisel pool kraavi.Ants hiilis küll, aga ligi ei saanud, kraav segas ja läbi vee minnes oleks sokk solina ära kuulnud.Jäi siis passima.Sai ehk veerant tundi varitseda, kui nägi sokku tulevat, ei ta kas tahtis juua või kraavist läbi minna, aga tuli.Kuskil 40--50m peal jäi seisma, kuid sellest aitas. Kostis pauk ja sokk kukkus.Ants kooris jalad lahti, kiskus püksid maha ja püssi kõrgel hoide sumas läbi kraavi saagi juurte.Oli tugev kolmikuga loom. Ants murdis siis püssi lahti, riputas omale kaela, soku aga upitas selga ja hakas tulema.Päike alles paistis ja
vaatamata hiljutisele kraavisuplusele oli palav ning tulek vaevaline,higi tilkus kui kraavini jõudis ja ähkides läbi sogase vee sumas ning kraavikaldast üles turnis.Rõõmsa pominaga"kätte sain" viskas ta looma seljast maha.Nagu loom maad puudutas, oli ta kohe püsti,tegi paar pikka hüpet üle kraavi,jooksuga mööda lagetat heinamaad ja kadus kiiresti võssa.Kohkunud pilguga saatis Ants kaugenevat looma, tõmbas käega üle leementava näo ja lausus valjusti"no kas sa sealpool kraavi ei võinud jooksu pista?".Kaelasrippuv püss ei tulnud algul meeltegi.Korjas riided kaenlasse, mulistas veel kord kraavist läbi ja ragistas poole ööni võsas ringi, kuid sokk jäi leidmata.

See lugu juhtus põdrajahil, aastal2003. Olime ajamas,ees värske raiesmik kõrgete mätastega ja millegipärast ligi meetrikõrusteks jäetud kändudega ning nende vahel vööni ulatuv kare hein.Korraga näitab Sigmar,kes minust vassakul, käega "vaata kits magab".Nagu ta seda lausus,nii kargas kits üles, kihutas pikkade hüpetega minu eest läbi ja hiigelhüppega üle kõrge kuusekännu otse Valdurile, kes paremal pool liikus, vastu rinda.Mõlemad pikali. Kits oli kiirem, enne kui Valdur arugi sai mis juhtus, oli kits püsti ja kadus hüpetega metsa.Hoidsime naeru pärast kõhtu kinni, kui Valdur, pikemat kasvu tugeva kondiga mees, end vandudes püsti ajas ja metsa suunas rusikat viibutas.Hea,et niigi läks, sokk oleks võinud ta sarvedega läbi torgata.
Jah ,metsas juhtub mõndagi naljakat.