Kõrrekesed,liblekesed

Naljakad juhtumid otse elust ehk kuidas ma ükskord jahil käisin.
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Kõrrekesed,liblekesed

Postitus Postitas Mart »

Nüüd saate kindlasti kõhutäie naerda.
Sai karjääris natuke püssi lastud,sellise ligema maa pealt.Noh ja siis mõtlesin,et peaks 150 pealt ka nii 5-6 pauku lamades tegema,et ikka karbi korralikult tühjaks saaks ja silma harjutada.Lasud tehtud astun siis lehe poole ja vaatan juba eemalt et valges pole ühtegi,järelikult kõik mustas.Endal juba rahulolev ilme näol 8) astun aga ligemale.Viimased sammud tegin juba õige kiirelt,sest ma ei uskunud oma silmi,leht oli jumalast puhas,mitte ühtegi tabamust.Seisin seal nõutu näoga ,oleks vähe noorem,oleks pisargi silmanurka tulnd. Ja point? Uurisin siis sihtliini üle ja mis ma leidsin,möödund aastased kõrrekesed olid ette jäänud.
Nii et kui keegi juhtub metsas mööda laskma ,ei maksa kohe ennast kobakäpaks sõimata ja tujul lasta langeda.Ikka juhtub. :D
Andres - saarlane
Postitusi: 174
Liitunud: E Dets 15, 2003 11:19 am

Postitus Postitas Andres - saarlane »

Mõned küsimused?Millist moona kasutad?Pärast oled ikka proovinud lasta? Äkki on viga optikas?
Tundub kuidagi kahtlane , et 6 lasust ükski pole tabanud.See mõni kõrs ei tohiks küll nii palju tulemust mõjutada.Muidugi kui sa otse mättasse ei põrutanud.
Egas elevant pole siga!
vkx
Postitusi: 231
Liitunud: R Sept 26, 2003 11:51 am

Postitus Postitas vkx »

See on täiesti uskumatu kuidas üks heina/õlekõrs võib kuuli lendu mõjutada. Ükskord õhtuhämaruses hiilisime sõbraga kahte kesikut põllul. Me saime nendele sigadele lõpuks umb. 30 meetri kaugusele. Hein ja rohi oli umbes nii kõrge, et näha olid sigade turjad ja muidu lasta poleks saanud aga oli üks 1,5-2meetrine laik, kus rohi oli madal ning sead liikusid nagu tellimise peale just selle laigu suunas. Sõber võttis siis ühe sea sihikule ja hakkas järgi vedama kuni siga jõudis selle laigu peale ja oli ideaalselt küljega nähtav. Sõber vajutas päästikule ja kõlas pauk, vahetult enne siga aga oleks nagu mingi väike pomm plahvatanud, tekkis selline väike tolmupilv. Sead panid aga tuhatnelja plagama, suure kaarega üle põldude metsa, ise hämmingus läksime seda laiku uurima. Täpselt selle laigu keskel oli mingi üksik peenikese varrega ja mitmest väiksest õiest kobaraga põllulill. See jäigi täpselt kuulile ette ja plahvatas kuuli tabades ning arvatavasti suunas ka kuuli mujale. Verd ei leidnud me tilkagi, otsisime me pikalt ja põhjalikult mööda sigade jälgi kuni metsani välja, sest me ei uskunud ise ka kuidagi, et nüüd üldse pihta ei saanud.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

Ise olen maltsapõllul suhteliselt lähedalt toe pealt kitsest mööda lasknud. Kuna kits peale pauku maha ei jäänud siis otsisin samuti verejälge, aga mida polnud oli veri. Mõtlesin siis ise, et kas olen ise või on sihik paigast ära (siis kasutasin veel lahtist sihikut mis vahel liikus paigast ära) ja läksin tiiru kohe proovima. Seal läksid kõik lasud käe pealt lastuna enamvähem samalt kauguselt kenasti märklehte. Hiljem sama põldu takseerides avastasin, et seal oli palju puitunud maltsa mis võis kergele kuulile ( 4g ) saatuslikuks saada. :?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
kanavaras
Postitusi: 66
Liitunud: N Nov 27, 2003 6:00 pm

Postitus Postitas kanavaras »

Aa siis veel siin foorumis keegi väitis,et jahipüssi kuul läeb kergemini rikosetti,selline jutt võtab küll vindiga laskmise isu ää.Kaheraudsega ikka paraja maa pealt annad, kas kuuli või haavlitega, on asi ants ikka.Kuigi jah, maitse asi, ütles koer ja lakkus ***** edasi :D :oops:
sellest haigusest lahti ei saa
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

kanavaras kirjutas:Aa siis veel siin foorumis keegi väitis,et jahipüssi kuul läeb kergemini rikosetti,selline jutt võtab küll vindiga laskmise isu ää.

Ei saa aru. Ehk selgitad?
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

Optikas viga polnd,enne lasin just ligidalt optika kontrollimise mõttes,praktiliselt ühte auku kobarasse.Seda olen ennegi kuulnud ,et hein viib kuuli ära,aga et mingid tühised kõrrekesed,seda kogesin esimest korda.Aga mis seal imestada,kuulil ju tohutu its sees ja kui midagi ette jääb,siis kohe puruneb.Mina lasin veel SP kuulidega,need lõi vist kohe sodiks,huvitav,kuidas täismantel sellises olukorras käitub,lendab vist samuti trajektoorist välja.
Kasutasin - .222 REM 4g Norma väga head kuulid, eriti metskitse jahiks,uluki lõppemine kiire ja ei lõhu üldse.
Nii et moona ja optika viga polnd.
Olavi Kool
Postitusi: 663
Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am

Postitus Postitas Olavi Kool »

siin tulebki suuremate kaliibrite eelis esile ! kui kasutada alaqtes 6,5 mm kuulist Lapua mega, Norma Oryx või vulkanit kaovad sellised probleemid isegi peenemas võsas lastes
naised saunas rääkisid
kanavaras
Postitusi: 66
Liitunud: N Nov 27, 2003 6:00 pm

Postitus Postitas kanavaras »

kakuke kirjutas:
kanavaras kirjutas:Aa siis veel siin foorumis keegi väitis,et jahipüssi kuul läeb kergemini rikosetti,selline jutt võtab küll vindiga laskmise isu ää.

Ei saa aru. Ehk selgitad?

Lihtsalt oli kunagi arutusel siin ja väideti,et jahipüssi kuul rikosettib,osa nendest vähemalt,rohkem,et poolmantel vist ennemini deformeerub takistust kohates kui lendab teise nurga all edasi.Aa üldiselt vist mõeldi seda ohutuse seiskohalt,mitte täpsuse.A ää pange mind tähele, ma panen teinekord segast ka :oops:
sellest haigusest lahti ei saa
Ahto Kattai
Postitusi: 2418
Liitunud: R Mär 12, 2004 8:41 pm

kõrrekesed, liblekesed

Postitus Postitas Ahto Kattai »

Eks see rikošettimise värk ole jah sedasi,et mida kergem,seda hõlpsam teelt tõugata.Muidugi mõjub asjale kindlasti ka kuuli kuju .Kuna need rasked kuulid on enamasti kaunis töntsi kujuga annab see neile veelgi stabiilsust juurde.Sileda kuulid ka enamasti kaunis tömbid ja peaksid kah ses suhtes üsna stabiilsed olema,näiteks blondot ju loetakse puha võsa kuuliks(rikošeti vabaks).Siledale olid küll mingid konteineris kuulid,hästi koonilise kujuga(vist pooljevid),hästi jooksid aga ka metsas kasutamiseks liig oksa kartlikud,tiirus anna aga minna.Üks asi veel.Mida ligemal sihtmärgile kuul eksitavat takistust kohtab,seda vähem see kuuli mõjutada jõuab ja vastupidi. Näit tulistad looma kes täiesti lagedal,ise aga istud v kõhutad ruhus- võsas ja ongi 0 käes.Kivi kotti!
kütt
Postitusi: 294
Liitunud: L Nov 29, 2003 10:14 am

Postitus Postitas kütt »

Mehed, mehed...kuul rikoshetib nii mis kole, pole siin nüüd väiksemaid ja suuremaid vahesid, et kas kaheraudne või vintrelv...kui ehk siis kaheraudsel vähem aga hoia end kui kipud laskma üle nö. mõistlikkuse piiri, seda kaheraudse juhul. Kindel praak on garanteeritud.
Esitakski siia vahepeale kohe ka küsimuse et mis on üldine distantsi piirmaa sileraudsega laskmisel, andke teada et saaks sellise keskmiseni jõuda, et kuidas haavlitega, paras vahemaa ehk parim tulemus ja ka kuuliga, kartetshiga...? Tänud ette ja arvan ka et paljudele huvi pakub, ei hakka selleks eraldi teemat üles seadma siia.
Nii, ja siit ka südamelepanek, kui lasete karjääris nagu seda ka ise sageli teen siis veendu, veendu ja veelkord veendu OHUTUSES. Eriti noorte meeste puhul, vanemad ehk matsu jagavad rohkem aga pole paha ka meelde tuletada.
Esimene asi, karjääri taga ja külgedel, üle laante ja lagendike kindlasti ei tohiks olla asustust, parim kui täiesti asustamata, sest siis jääb vaid teoreetiline loll võimalus et seeneline metsas tina saab :x :cry:
See nagu põhiline ongi.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

kütt kirjutas:Esitakski siia vahepeale kohe ka küsimuse et mis on üldine distantsi piirmaa sileraudsega laskmisel, andke teada et saaks sellise keskmiseni jõuda, et kuidas haavlitega, paras vahemaa ehk parim tulemus ja ka kuuliga, kartetshiga...?

Selle valemi kokkupanemiseks on nii palju tundmatuid, et pole vist isegi mõtet seda üritada. Püssi enda iseloom, kaliiber, moon, laskja, uluki liik jne. ja seda eriti kuuliga laskmise puhul.
Seda kõike ma esitasin muidugi enda mätta otsast vaadatuna kuna kasutada sileraudne kal. 28. Asi oleks palju lihtsam kui oleks tehasemoonale peale märgitud suudme- ja iga mingi m tagant energia nagu seda tehakse vintrelvade puhul. :roll:
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Olavi Kool
Postitusi: 663
Liitunud: K Mär 03, 2004 10:03 am

Postitus Postitas Olavi Kool »

tore,et tekkis teema kus oskan ka sõna sekka öelda ! Sileraudse kuulidest on kõige hullem "metsas hulkuja" vanade jahimeeste poolt paljukiidetud ümarkuul mis minuteada Vene ajal üldse ära keelati. Järgmine segane on Polevo mis oma nimega juba ütleb kus selle kuuliga lasta. Vindi kuulidega on lugu lihtsam, mida kergem ja teravam kuul seda kindlamini rikošetib igast kõrre puudutusest ja kui veel oksa puutub tekib selline heli nagu mängiks keegi metsas kondivurriga. Samas olin ise kõrval kui mees lasi sa. 80 m kaugusel üle raiesmiku jooksvat põtra 12g. Lapua Mega kuuliga(308win). Raiesmik oli juba võssa kasvanud ning kui vaatama läksin olid esimesed oksad kuuli poolt maha niidetud juba mõni meeter laske kohast eemal ja üle raiesmiku minnes leidsin veel 7-8 mahaniidetud umbes sõrmejämedust lepavitsa. Ise ma tänu tihedale võsale põtra ei näinud ja kahtlesin sügavalt kas lask tabas aga oh üllatust põder maas samas kohas kus tabamuse sai.
Karjääris laskmise ohutusest nii palju, et kui tulistada pehmesse liiva kaldasse siis ei lähe sealt enam ükski kuul rikošetti. Ohtlikud on relvaga vehkiad kes peavad oma lasu sooritamiseks kõigepealt relva taevasse tõstma ja siis märkki langetama. Liival on nii võimas peatamis võime, et lastes Saksa vindi(8x57) täismantel kuuliga kõige suurema lubatud laenguga siis kuuli leiad ca. 15cm sügavuselt liiva kaldast ja kuul on kõver kui ****. Soomes-Rootsis kasutatakse isegi suurtel võistlustel tihti buldooseriga ettevalmistatud liivast laskepaiku, kõige odavam ja kindlam.
naised saunas rääkisid
kütt
Postitusi: 294
Liitunud: L Nov 29, 2003 10:14 am

Postitus Postitas kütt »

Arvestada tuleb ka kas kuiv liivamass, või mingi märg ja savisegune, siis veel et kive alati see liiv kipub täis olema jne.
Ikka ootan eriti sileda ja distantsi kohta arvamusi, sest jah, ei kasuta mina neid POLEVO ega ka ümmargusi ammugi mitte. Mingi keskmine kindlasti peaks tulema välja...
TO TEADJAMIIS: Tallinna ei hakka juba sõitma, regulaarreisile!?
Külaline

kõrrekesed, liblekesed

Postitus Postitas Külaline »

Kütile! Ega ma eelmises postituses väidagi nagu rikošettimist üldse toimu.Minu mõte selles,et mõni kuul läheb lihtsalt kergemini hulkuma kui teine.Küllap see blondogi lõppuks rikošettib,küssa lihtsalt selles milline kuul kergemini uitama läheb.Olen Teadjamehega ühel meelel. Et kaugus-----lindu lase kui näed linnu silma v jala värvi,ulukit siis kui oled kindel,et tabad.Kas asi tegelt ka nii,see oleneb küll nii paljudest asjadest.....Võitjate üle kohut ei mõisteta.Lased kaugelt ja tabad oled kõva mees ,lased mööda saad sõidelda.Kui olin noor ja loll lasin sokku u 100m mingi 5,2mm kardetšiga oli õnne leidsin ülesse(umbes 200m läks).Üks ainuke tera oli kopsus.Nüüd muidugi enam nii ei teeks.Arvan ,et haavlitega ikka ei maksa üle 50m torkida,kui kindel tahad olla.Aga noh näit põtra 70-80 ne pealt sileda kuuliga ei tohiks probleem olla,sootsates oludes.Eks igaüks peaks oma võimeid ja varustust oskama hinnata,muidu mets raipeid täis.Kindlasti on nii mõnigi mees sileda kuuliga põdra kaugemalt kui 100m ära kutsunud,aga see juba rohkem ekstreem...Siin kohal üks selline näide:Üks tuttav lasi prennekese kuuliga pool naljaviluks talvel põllust rebast,umbes 250-300m,sihtis küll kõvasti ülesse,aga kuul lendas ikka enne rebast lumme ja oh imet rebane tegi mõned hüpped ja surnud ta oligi(rikošettist)!!Asjale lisab müstikat see , et nahast auku ei leitud.Täpsem uurimine näitas:kuul oli sisenenud s-august ja pidama jäänud abaluu alla.Vat selline uskumatu lugu, mida nägi üsna mitu meest oma silmaga pealt.Mees ise lootis ,et rebane paugu kaj peale talle ligemalle jookseb,aga vaat mis juhtus.Kivi kotti!
Vasta