saab ka paljakäsi

[Külaline]

käisime sõbraga üks sügis kobrast laskmas.Kobras oli platsis ja kõik kena kuni tuli aeg pauku teha.Käis sis müttakas ära ja hakkas see tants peale,kobras lasi ühest kaldast teise,vee all ja vee peal ja siis pani kalda alla ära.Me seisime kaldal meeled mõrud ja pidasime plaani kodust asjad tuua ja kobras välja urgitseda kui äkki kobras uuesti väljas ja ikka müdistab.Ega siis enam pikka aru polnud kellad külma vette,kopral turjast kinni ja ninapidi tammi.Kopral tagumist käiku polnud ja käes ta meil oligi. Sõbral võttis aega et üllatusest võitu saada ja aitas kopra kaldale tõsta. Selgus et lask oli läinud üle ja kopraonul oli peas 3 karvateta triipu,ilusad siledad nagu zilettiga tõmmatud,aga verd ei tulnud tilkagi.
vist ajas kopra nii ähmi täis et ei osanud enam kainelt mõelda.
seda pole veel keegi uskuma jäänud

[tsuks]

Miks ei usu?

Ühel maaparandusmagistraalkraavil oli 3 jahimeest reas- seajaht olivist... See selleks. Aju tuli välja ja mehed pidasid mokalaata- a kobras va sunnik- päeval- ujus alla vett...

Mehed panid **** nii nigu siledaraudsetel tinaplönnid sees- litaki! ja lataki!- a ikka ujub! Vesi põlvini- näha ju saadanat!
Lõpuks solvus- veealla jäi- tõmmati siis sabapidi kaldale- et kes lasi- kuuli vaja uurida!

A teate- mida polnd- seda polnd- kuuliauku!

Vingumürgitusse ta surra ei saand- (kuigi palju puudu polnd!)- a otsa ta lõppes.

Lahkamisel asi selgus- kopsud olid raskelt verd täis- hüdrolöök ta maha võttis- a vat- kas 12 kal. tinaplönn või poolmantel vint- võta sa kinni....

[Jahimees]

ma lasin vee alla 6mm kobrast ja sama lugu külges polnud ühtegi aga pääluu oli puru

[Shogun]

Mul isa ikka rääkis, et kevadel kui kala palju jões, siis pole muud vaja kui toru ots vette ja pirraki. Haavleid ja muud väärtuslikku kraami pole vaja raisata, lihtsalt lööklainest piisab. Aga see oli siis, nüüd ei tohi nii!!

[Pikk]

Kas see toru lõhki ei löö, pärast tuleb see piraki hoopis teisest otsast

[Eik]

Kuskilt kuulnud, et raudasid niimoodi lühemaks tehti kunagi .....!?
Ei soovita.

[Pathfinder007]

Üks väga vana kälapüügi viis on nn. partsul käimine .Võeti suur puunui selga ja mindi sügisel esimese õhukese läbipaistva jääga Võrtsu kalda ääri pidi kolama.Madalas vees ,liivase põhja taustal on kalad kui peo peal .Ja siis partsti! Põhimõte sama mis teil koprajahil.Kivi kotti!

[Shogun]

Njah, ega täpselt seda isa juttu sealt kahekümne aasta tagant ei mäleta... Võibolla on küsimus selles, et kui sügavale toruots torgata, võibolla väike vahe ikkagi veepeegliga sisse jätta vaja...
Aga sellel läbipaistval jääl kõndides ja nuiaga partsutades ise ju üsna vesiseks võib saada, mis?

[Pikk]

endal ei maksa eriti jääpeale ronida vaid luusid kalda peal, kala tuleb milegi pärast jää all vastu kallast, nii et ei ole vaja kaugele endal ronida

[Maanus]

Poisikesena sai nii igal talvehakul kala püütud.
Kui meri sügisel kõrge oli ja heinamaad põlvekõrguselt üle ujutas polnud muud,kui nui selga ja jääle.
Andsid haugile matsu oli teine 10 min. kõht ülespoole.
Selle ajaga tuli kirvega auk jäässe raiuda ja kala välja tõmmata.
Nii,et passige peale,kui sügisel kõrge vesi ,tasub proovida.

[tsuks]

Tere tore- järgmiseks peale "põrutamist" akkame õpetusi jagama- kuda ja kuhu silmuseid kitsele panna? Et umbes- "nii ei tohi küll- aga vat vanasti..."
Lõpetage pull- netist tegelt leiab ka aatompommi ehituse tehnoloogia- a kas seda vaja on?

[kakuke]

Toho pulli. Paistab, et Tsuks nikerdab kodus vaikselt aatompommi neti õpetussõnade järgi.

[Ahto Kattai]

Tere tore- järgmiseks peale "põrutamist" akkame õpetusi jagama- kuda ja kuhu silmuseid kitsele panna? Et umbes- "nii ei tohi küll- aga vat vanasti..."
Lõpetage pull- netist tegelt leiab ka aatompommi ehituse tehnoloogia- a kas seda vaja on?

Kuda see ütlemine käis ---kes minevikku ei mäleta elab tulevikuta Egas iga väikse asjapärast tasu ka tuld võtta ,kes tahab teeb seda nagunii ja ilma neti abita,pealegi on kaasajal palju karmimaid kalastamis võtteid kui see nuia püük.Elu oleks päris igav ,kui aina sääduse raamatus peaks sõrmega jutti vedama Mäletan ka oma isa juttu,kuidas sügisel jõeluhalt lausa reega tuli nuiaga löödud lutsu koju viia.Samuti püüti mõrdadega ja ometi jõed olid kala täis.Kivi kotti!

[tsuks]

Kult- tunnistan pattu- olin siis... nu see selleks- ühesõnaga paras pätakas kui me kodujõge paisjärveks muudeti...
Breden- hm- mis ta eestikeeli oleks? noot ehk? kuurits? vahet pole...
...aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida- kojutulles pikast kalapüügist- isegi pealtvaatamine- eh- kottidekaupa...- leidsin kartulivagudevahelt granaadi. f1 või mis ta oli- a läksin vanema vennamanu- magamistuppa- et: limonku hotseš?
-ah- kislaja...
- nea- železnaja...

hea, et ma ta puukuuri virnavahele peitsin(arumaeitaipa- kust ~6.a seda oidu nipalju oli???)- selletormijooksupääle mis toas toimuma akkas oleks pauk kindlasti ärakäind!
Järgmine päev tehti granaat kiviunnikus kahjutuks- kaltsusisse, naftaga üle ja põlema...
Leidjana olin juures...
Mingi ploks! käis lõppudelõpuks ja 98% malmi saime tagasi... Sealt ma vist selle kopprapassimise kogemuse sain- et pead ootama ja ootama- midagi teha ei tohi... ei pead tõsta- ei kintsu sügada- sidi i moltsi!

[jahe]

käisime kord nisupõllu ääres sigu vaatamas, et kuidas sead käivad , üks külaline ka kaasas , noh sigu oli omajagu põllus ,küll külaline kibeles et laseme aga sigu, a üldiselt on meil reegel selline kui aru ei saa mis loomaga on tegu siis pauku ei tehta ja nii ka seekord ,paarimees ütles siis külalisele et laskma me ei hakka aga kui tahad siisn noaga võid selle töö ära teha ,no mees siis vaatas tuult ,nuga hambusse ja sea poole roomama siga ta muidugi kätte ei saanud ,aga üllatavalt lähedale sai ,proovis isegi torke moodi asja teha ,me muidugi ei uskunud et ta üldse üritab , päris naljakas oli vaadata igatahes.