Kuna "Taksaatori piibliks" nimetatud raamat sisaldab mitmeid põhjalikke kirjeldusi looduses toimetulekuks (riietus, ööbimine, toit jpm) , siis soovitan kasvõi seetõttu nimetatud üllitist loodushuvilistest jahimeestel (kõlab kuidagi rõhutatud klassina) sirvida. Jalatsite kohta vägagi ehe kirjeldus lk. 17-22. Humoorikas keelekasutus teeb kirjeldused iseäranis nauditavaks. Joonised iga kirjelduse juurde sobivad valatult ning manavad silma ette sajanditaguse situatsiooni, ehkki pidevalt tundub, et just-just mõni aeg tagasi nii oligi.
Muidugi on tegemist sootuks tõsisema kogumikuga spetsiifilisest metsakorraldusteemast, mis tänaseks Eestis on minetanud oma kunagise tegeliku sisu. Toimetanud Lembit Maamets.

Praegu, muudatustetuhinas tahan selle raamatu sissejuhatusest, mis räägib metsapraktika faktide, võtete ja tulemuste avaldamise vajalikkusest, tsiteerida vaid kaht lauset:
"Lugude väärtuse ainsaks tingimuseks on see, et need põhineksid tegelikkusel. Neid arvestaks meie metsanoorus, neid võiks kasutada ka metsateadus, nad kutsuksid esile ametikaaslaste vastuväited ja annaksid tõuke elavale mõttevahetusele, mis viiks üksnes positiivsetele tulemustele."
Tundub hea, kuid vist jahiseaduse ärategemise kontekstis liigidealistlik. Selline kiretu neutraalsus ehk faktipõhine tegelikkus on praegu suisa taunitav.