Kaugusmäärajaga sihik

[tuska]

Rebast ja hane tuleb ikka kaugemalt plöksutada, ma tahan näha venda kes hanele siledaraudse paugu kaugusele lageda välja peal juurde roomab. Kauguse möödik mägedes töesti asja ette käib. Ajujahis ei tohiks ka vindiga kaugemalt kui 60-70 m pauku teha, endal möödunud hooajast kogemus, põder jõudis väga palju liikuda ennem kui kuuli matsatuse heli minuni tagasi jõudis.

[mango]

Lähemale hiilimine ongi see "päris jaht" paljude jaoks, ja ei saa salata, tõeliselt paeluv. Kuid teisalt on küllalt ka neid, kellele annab tohutu rahulduse just (väga)pika maa tagant täpselt soovitud kohta tabatud uluk. Mõistan mõlemaid, ja olen kogenud mõlemat. Vindi olemus on ju lasta kaugele ja täpselt. Soov seda potentsiaali realiseerida on täiesti mõistetav. USA-s on välja kujunenud terve vennaskond, kes kõva trenni ja erilise ettevalmistusega peavad auasjaks lasta oma saakloom üle 500m distantsilt (nad ise naeravad, et järgmise postikoodi alalt). Tavaoludes on 300m piisavalt suur vahemaa, mis mõnelgi mehel ja püssil üle jõu käib - pean silmas täpset, kindla peale laskmist, mitte niisama summimist. Palju sõltub nii püssist, moonast kui mehest. Paljukorratud soovitus oma maksimaalse laskedistantsi leidmiseks oleks selline: 25cm diameetriga ringi 10 lasku, millest 9 peab tabama. Lasta tuleb tavalisest jahiasendist - seistes, istudes, põlvitades või lamades - mitte mingil juhul pingilt. Kui tabad 8, pole see maa sinu jaoks, too märk lähemale. Mõned nõuavad 10st 10. Lasta tuleks vähemalt 3-4 seeriat. Minu jaoks on vintpüssi võim oskaja inimese käes alati olnud peaaegu lummav. Öeldakse ka, et inimesed jagunevad kaheks: need, kellel on sünnipärane and püssilaskmiseks (2%) ja siis ülejäänud (98%) lihtsurelikud. Kuulun ise viimaste hulka. Kuid trenn teeb imesid, ja ei saa salata, et pakub tohutut rahuldust panna 450m pealt 10 10sse. Minu jaoks on see suht suurepärane. Aga kõvad mehed lasevad 1000m pealt alla 10cm gruppe... aga nood pole ka jahimehed, vaid nende ala nimetatakse teise sõnaga. Riistadki teised. Kuid toetan mõlemaid - nii lähemalehiilijaid kui kaugeltlaskjaid, oma võlu on nii ühel kui teisel.

[Andres - saarlane]

Käisin täna oma Tasco 6-24x40 optikat sisse laskmas ja tulemus üllatas mind ennastki . Nimelt on sellel optikaga võimalik lasta väga lihtsalt erinevaid distantse. Keera ainult näidikust meetrit (tegelikult küll jardid paika ja anna tuld).
Kõigepealt lasin 100m optika sisse kulus kõigest kolm lasku seejärel nii õelda nullisin optika ära. Edasi viisin märgi 200 m ja keerasin optika 200 peale ja lasin kaks lasku. Lasud 5 cm sisse ja - 5 cm sihtmärgist kõrgemale. Edasi viisin märgi 300 m -ni ja keerasin optika 300 peale ja taas 5 cm sisse ja jällegi 5 cm kõrgemale.Ehk siis oli tekkinud 4 lasuline tihe grupp.Kuna pikemalt d ei olnud võimalik lasta jäi max distants ehk 450 y proovimata. Tegelikult tekkis päris tõsine huvi.Aga küll ma leian võimaluse ja anna tulemusest teada.
Ja viimaks kontroll 100m läks taas pihta.
Moonaks kasutsin SAKO padrunit 8g täismantel kuuliga.Relv Braunig BLR cal.308 lühikese rauaga.Lasin auto katuselt seljakoti pealt.Vastutuul ebameeldivalt tugev.

[Kaupo Kindsigo]

Nii head sisseehitatud digitaalse kaugusemõõtjaga optilist sihikut nagu Swarowskil oli ilmselt enam ei ole ega tule (liiga kalli hinna tõttu võeti tootmisest maha) aga hää uudis on see, et Leica tegi lõpuks ometi ka 8X42 ja 10X42 binoklisarnase digitaalse kaugusemõõtja, mõõdab küll ainult jardides aga suurt vahet pole. Kui rahakott üle ääre ajab/kui tahtmine on kallist binoklit soetada, võib ju kohe ka digikaugusemõõtjaga võtta, kaks/ühe hinnaga!

[mango]

Jah, aga hind, sunnik... Kui veel nii rikkaks pole saanud, seni katsun mingi korraliku laserkaugusmõõdiku kätte saada, mis nii 300-500 taala sisse ära mahub. Ja see mil-dot süsteem töötab ikka üsna täpselt, ainult et varitsuspaika valides tuleb kogu arvatav laskeala ära mõõta ja vastav keskmine korrigeering peale panna, mis kiirelt mistahes kohast ilmunud ulukit kindla peale lasta lubab. See on sihuke väike nohistamine ja arvutamine ja igaks juhuks veel ja veel kord arvutamine. Laser teeb selle lihtsalt kiiremaks, ei muud. Aga seda Swarovskit olen isegi taga otsinud, et kuhu teine jäi... maksis nii 7 a tagasi kuskil 5000 dollarit või midagi sellist. Vee ajas suhu.

[Ahto Kattai]

Vaatasin ka seda monokkel kaugusemõõtjat kokkutulekul(hind oli vist 4700)ja kuna muretsesin hiljuti lombitagant Bushnell binokli (8x38),millel ka kaugusemõõtja peal ,siis tundus see monokkel üsna mannetu asjake.Minu binokkel läks maksma 5500EEK-u.Kulleri kaudu oleks läinud paar tonni otsa.Mõõdab nii meetrites kui jardides,kuni 400 meetrini eksimus +/- 1m.Maksimaalne kaugus 900m.Mõni võib ju küsida milleks,aga on ikka hea küll kui kauguse täpselt ära määrad.Valges pole veel hullu aga mida pimedamaks läheb seda ebatäpsemalt hindab inimese silm kaugust .Tegin siin omalaetud moonaga ka väikse testi,kl 308w 100m=0
200m=-10cm
250m=-27cm
300m=-50cm
Siit peaks selgelt näha olema miks kaugust nii täpselt oleks hea teada,kui veidi kaugemalt vahel kipud õngitsema
Kivi kotti!

[Arles]

Kult, kas sa proovisid ka tihedusi võrrelda - et kuis muutus distantsiga ja kas laskmise ajal oli ka tuulepuhanguid. Teooria järgi on enamusel püssidel - kuulidel see tuule poolt mõjutatavus päris suur ju 4 m/s puhul. Lisa palun juurde ka kuul ja rohi ja kaal / algkiirus.
Oleks vaid optika, mis hindaks tuult ja kaugust ja ..

[Ahto Kattai]

Kahjuks ei saanud pikalt paugutada,kuna tegemist polnud tiiruga ja üks aktivist tuli õiendama.Oli tuuletu ilm,kuuliks Sako 8g FMJ,rohi N135-2,75g,lasin liivakotilt kõikidelt d ühe paugu ,kuni 250m külgkallet praktiliselt polnud(paar cm) ,300m oli 5cm paremal ,aga see võis ka enda viga olla.Püssiks poolautomaat (Browning-Bar-Affuf-Boss) ja sellel optika 3-12x56 Kahles. Muidugi olen nõus ,et oleks pidanud rohkem laskma ,aga ka see on minu jaoks arvestatav inf.
Kivi kotti!

[mango]

Järgmisena tuleb endale tuulemõõtja ja õhurõhu/niiskuse määraja osta, et kauguse teadmisest täit abi oleks. See tuule-küsimus ja õigete korrektsioonide arvestamine on omaette kunst. Kui laskeoskus, vahemaa täpne teadmine, konsistentne laskemoon ja tuulelugemise/korrektsioonide arvestamise oskus kokku liita, alles siis hakkab asi märgi süstemaatilise tabamise poole nihkuma. Esimese pauguga, kas külmast ja puhtast või mustast rauast. See teebki asja huvitavaks.

[Kaupo Kindsigo]

Tuulemõõtjaga olen nõus aga kui palju muudab sinu arvates lasu tulemust õhuniiskus või õhurõhk Eestis?

[jorr]

Miks mitte, õhurõhk ja niiskus mõjutavad ju kaudselt südame tööd ning sellest tingituna käte värin ja hingeldamine mis omakorda mõjub lasu tulemusele.

[Mart]

Nii et siis enne tulistamist 50g konjakit ja kuulid jooksevad nagu nööri mööda

[Ülo]

Jorr ja Trucker - ei ole asi veel täiuslik. Vaja ka veel laskuri keha rasvasisaldus, veresuhkur ja kolesterooli tase määrata, sest võibolla on vaja 50 g konjaki asemele siiski 52 või 48 g konjakit manustada.....No ja kui nüüd pikalt timmima jääda, siis ka alkomeetrit veel lisaks.

[mango]

Vastuseks Kaupole: vahemaadel kuni 250-300m ei peaks erinevused Eestis eriti suured olema, eriti praktilise jahipidamise seisukohalt (oma kogemused), ehkki mitte ka olematud (palju sõltub ju ka püssist, moonast, sihtmärgi suurusest jms). Tõsisemalt tuleb neid tegureid (õhurõhku, temperatuuri ja niiskust) võtta kaugemate laskude puhul, milliseid tavalisel jahimehel küll harvem ette tuleb (ca 90% edukatest laskudest tehakse ju alla 100m piiri või just selle peal). Seda loomulikult eeldusel, et püssi ja laskemoona puhul on varieeruvad tegurid hoolikalt miinimumini viidud. Eestis on aga küllaga suuri avatud põllumassiive, kus püssi ja laskuri võimekust nt rebase jms. peal proovile panna. Temperatuur ja õhuniiskus on meil kohati väga varieeruvad, kõrgus merepinnast meid siinsel maal õnneks ei morjenda. Olen ise katsetanud temperatuuri ja rõhu mõju oma laskemoonale, mis on olnud üllatav (ostsin suurema partii ühest sarjast ühe kindla kuuliga). On ju teada, et eri püssirohutüübid reageerivad rõhule/temperatuurile erinevalt, mõned kaotavad oma põlemisel antavast rõhust kuni 15%. Eks sellepärast snaiprid oma töövahendeid iga ilmaga proovivadki, et olla täiesti täpselt kindlad, mis siis ikkagi antud tingimustel toimub, sest teooria on üks, konkreetne relv ja konkreetne padrun võivad reaalses elus nii ühes kui teises suunas üllatada (s.t. kõrvalekalde suuruse või vähesusega). Lastakse nii vihmas, udus, kuumuses, kõvas külmas kui pehmes lumesajus. Mul endal oli tabamispunkti vahe 100m peal -15C kraadi juures ca 2,5cm (5-se grupi keskpunkt). Teine moonatüüp (sama kaaluga kuul ja teoreetiliselt sama algkiirus) andis vaid 1 cm alla (lahtine tiir, spets laskmiselaualt liivakoti pealt). Kui nüüd seda mitte teada ja 400m pealt rebast üritada, võiks tükk aega pead kratsida, et mis toimub...
Alkomeetri meestele: ega siin mingit müstikat pole: õhurõhk, niiskus, kõrgus merepinnast ja temperatuur mõjutavad õhu tihedust, see omakorda mõjub kuuli lennujoonele - kuumas ja kuivas õhus pidurdub kuul vähem (kuna õhutihedus on väiksem) ja seetõttu aeglasemalt - lennujoon on lamedam. Külmaga on õhk tihedam, ka õhurõhk ja niiskus mängivad siin rolli - pidurdub kuul kiiremini. Õhutakistus ei ole konstant. Kuid eks see jääb rohkem professionaalide ja meisterlaskurite marjamaale. Siiski peetakse seda kõike nii oluliseks, et kõikidel snaiprite kursustel teema süvitsi läbi võetakse (õpikutes samuti). Mina olen sellel alal niisama kiibitseja, lihtsalt huviline. Aga nende tegurite mõju on nähtav ja tuntav mullegi. Sest snaiper peab suutma tabada pead või rinda (308 puhul) kuni 600-800 meetrini esimese lasuga. Mis tõlgendub kenasti rebaseks suure põllu peal - siit ka sarnasused tavaliste inimeste maailmaga. Nagu jänes metsas kännu otsas ütles: unistada ikka tohib...

[Olavi Kool]

lasu kaugus on jahimeestel samasugune legendide allikas nagu kalameestel elu suurim kala kes minema pääses. Ca 8 aastat tagasi kiitles üks tuttav jahimees hommikul kuidas õhtuhämaruses oli 300 m pealt sokule käe pealt kaela lasknud. No kurivaim! Arvake ise mida ma selle peale ütlesin? Läks vaidluseks ja kuda muidu saad kui ikka kohale vaja sõita. Juba kurvi tagant hakkas mees kiitlema , et näe kohe järgmise lagendiku teises servas oli ja kukkus nagu nott. Kohale jõudes lugesin sammuga ära ja sain 65!!!!!! meetrit. Tagasiteel olin enda peale tige, et kasti õlle peale kihla ei vedanud, laskjamees oli aga vait nagu m...ikott.
Esmaspäeval kella neljases hämaruses palusin teistel laskjatel hinnata silma järgi kaugust objektini mis asus meist tegelikult 150 m kaugusel ja tulemus? enamusel üle 300.