Kaugusmäärajaga sihik

Optikajutud.Räägi inimestega , et leiaksid oma relvale õige optika.
mango
Postitusi: 149
Liitunud: E Dets 27, 2004 1:45 am

Postitus Postitas mango »

Sul on tuline õigus, teadjamiis. Hakkasin ise seitse-kaheksa aastat tagasi mil-doti risti kasutuse jaoks standard-objektide mõõte üles märkima ja pähe õppima, ühtlasi ka distantse mõõtma. Hämmastusin samamoodi, kui mööda arvasin. Eriti hullud on suured lagedad põllud ja veeäärsed lagedad. Trennist hoolimata üllatun vahest ikka veel. Kes seda kunagi harjutanud pole, võib üllatuda veelgi enam. Mõni pikk õnnestunud lask on aga lihtsalt koba... paljud aga tõesti vaid jahimehejutud.
Kasutaja avatar
põrgukütt
Postitusi: 33
Liitunud: L Okt 15, 2005 12:30 pm

Postitus Postitas põrgukütt »

kusjuures ma ei saa siiamaani muffigi aru, kuidas optikal seda kaugusemäärajat kasutada. Meoptal on allpool mingised horisontaalsed kriipsud 0,5, 1, jne numbritega. Ma saan aru, kui need jooned oleksid optika risti vertikaaljoonel (mõned on ka) aga need pagana jooned on horisontaalselt ja optika allosas. Kuidas see asi käib ? Saan ma midagi regullida ? Ausalt ega pole neid asjandusi vaja ka läinud ja ükski loom pole püsti ka jäänud :twisted:

ja juhend on ka muukeelne
sula loodusega kokku
Joosep Käba
Postitusi: 1354
Liitunud: E Okt 18, 2004 9:57 am

Postitus Postitas Joosep Käba »

põrgukütt kirjutas:kusjuures ma ei saa siiamaani muffigi aru, kuidas optikal seda kaugusemäärajat kasutada. Meoptal on allpool mingised horisontaalsed kriipsud 0,5, 1, jne numbritega. Ma saan aru, kui need jooned oleksid optika risti vertikaaljoonel (mõned on ka) aga need pagana jooned on horisontaalselt ja optika allosas. Kuidas see asi käib ? Saan ma midagi regullida ? Ausalt ega pole neid asjandusi vaja ka läinud ja ükski loom pole püsti ka jäänud :twisted:

ja juhend on ka muukeelne


Meopta kodukalt saad vaadata, et kui tead kui kaugel olev sokk/siga parasjagu pulga vahele mahub annab ming pildi kui kaugel olla võiks.

http://www.meopta.cz/data/tabulky/tabulka01-eng.jpg
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

mango kirjutas:Kes seda kunagi harjutanud pole, võib üllatuda veelgi enam. Mõni pikk õnnestunud lask on aga lihtsalt koba... paljud aga tõesti vaid jahimehejutud.


Täitsa nõus sinuga.Kui ikka päris tundmatu maastik,siis võib kauguse silma järgi määramisel päris puusse panna ja sinu väljatoodule lisaks,et ka kõrguste vahe petab ikka päris ära.Meil jahialal selline koht,kus ise kõnnid üleval vana teetammi peal ja kõrval vanad kolhoosi heinamaad.Kui ei teaks,kui pikk põllutükk on,siis võõras võib ikka päris viltu arvata. :D
Kasutaja avatar
walker_metsas
Postitusi: 52
Liitunud: T Juul 25, 2006 12:08 am

Äkki keegi oskab aidata

Postitus Postitas walker_metsas »

Kuna puutun aeg ajalt kokku kauguse määramisega (fotograafia ja kiikriga loomade vaatlus) siis mind on hakanud huvituma kauguse määramise erinevad meetodid ja teooriad.

Kas keegi oskaks soovitada miskit. Olen tavaelus kellegiga kunagi vestelnud, kes oskas kauguses puude jms. kõrguse järgi objekti vahemaad määrata. Ei mäleta enam, mis meetod see oli aga see oli RABAVALT täpne.

Tahaks end selles valdkonnas harida.
No kuidas siis ei kisu metsa, kui ma elangi metsas.
tihane
Postitusi: 75
Liitunud: N Jaan 20, 2005 10:06 am

Postitus Postitas tihane »

Hei!
Mäletan, et vanades nö. sõjalise õpetuse õpikutes oli midagi juttu kauguse määramisest puude kõrguse hindamise abil. Et sirutad käe välja joonlauaga ja vaatad, mis mõõdu joonlaud annab. Siis teed mingid arvutused ja ongi umbkaudne kaugus määratud. Meetod eeldab, et täiskasvanud puu on mingi enam-vähem fiks kõrgusega. Aga täpsema jutu saab, kui sellise õpiku kuskilt üles leiad. Seal oli ka üldse palju infot selle kohta, kuidas maastikul kaardi ja kompassiga orienteeruda jne.

Allan
marti184
Postitusi: 4
Liitunud: E Nov 21, 2005 12:00 am

Postitus Postitas marti184 »

Vabandust et nii vana teema üles tarin, kuid äkki kellelegi pakub huvi.

Pole ise küll seda sõjalise õpetuse õpikut näinud kuid trigonomeetria abil peaks tõepoolest olema võimalik kaugust joonlaua abil määrata.

Pilt

Moodustuvad sarnased kolmnurgad. Väiksema kolmnurga kaatetiteks on silma kaugus käest (B) ja mõõt joonlaual puu näilise pikkusega (A).
Suurema kolmnurga kaatetiteks on puu kaugus (B1) ja puu kõrgus (A1).

Teoreetiliselt on need täisnurksed kolmnurgad, millel on nurgad võrdsed. (Praktikas nad tõenäoliselt pole, kuna puu ei kasva sirgelt, silm ei ole puu juurega samal tasandil ja joonlauda sa täpselt 90 kraadi all maapinnast ei hoia, aga kuna vahemaad on nii pikad, siis peaks viga kahanema minimaalseks.)

Kuna neil kahel kolmnurgal on nurgad võrdsed, on nende kaatetite pikkused võrdelised.

See tähendab, et A jagatud B on sama kui A1 jagatud B1

Kuna me teame käe kaugust silmast (ütleme B=61cm), teame joonlaua mõõtu kui pikana puu paistab (ütleme A=1,5cm) ja teame selle puu kõrgust (ütleme A1=10m=1000cm), siis on võimalik arvutada kaugus puust B1.

(Tähelepanu, kõik mõõdud peavad olema ühes mõõdus, mina kasutasin sentimeetreid)

Tekib võrrand A / B = A1 / B1

1,5 / 61 = 1000 / B1 , teha ristkorrutis

1,5 * B1 = 61 * 1000
1,5B1 = 61000 jagada läbi 1,5-ga
B1 = 40667 cm = 406,67m

Seega on kaugus käes.

Lihtne, kas pole?
On ka võimalik arvutada võimalik eksimus. Ütleme, et ma ei tea kas minu käe kaugus silmast on 61cm. Aga ma tean, et see jääb 60-62cm vahele. Samuti ei tea ma, et mõõt joonlaual on täpselt 1,5cm (käsi väriseb) aga seevastu on kindlasti 1,4-1,6cm vahel.
Võimaliku vea arvutan arvestades väikseimat (vähim käe pikkus ja suurim joonlaua mõõt) ja suurimat (pikim käe pikkus ja väikseim joonlaua mõõt).
1,4/62=1000/B1
1,4B1 = 62000
B1 = 44286cm = 442,86m

1,6/60=1000/B1
1,6B1 = 60000
B1 = 37500cm =375m

Tulemus jääb kindlasti 375m ja 443m vahele. Pole just eriti täpne. Tõenäoliselt jääb kaugus siiski 406m lähistele, kuna see on vahemiku keskel.


Võib ka teha radiaanide järgi. Et kõigepealt leida A ja B järgi nurk alfa, seejärel nurga alfa ja A1 järgi B1

Lühidalt, tangens (vastaskaatet / lähiskaatet) alfast on A/B või A1/B1. Tulemus tuleb radiaanides. Milliradiaan on sama asi, ainult et komakoht on 3 koha võrra paremale nihutatud ja kauguse arvutamisel peab selle valemis ära kaotama.

1,5/61= 0.0246 radiaani 1000/B1= 0.0246 rad
1000 /0.0246 = B1
B1 = 40651cm = 406,51m

võib leida ka võimaliku vea radiaanides 1,4-1,6cm ja 60-62cm
Mina sain vastavalt väikseim nurk 0,0226 rad ehk 22,6 tuhandikradiaani
ja suurim nurk 0.0266 rad ehk 26,6 tuhandikradiaani. Vahe = 4,1 tuhandikradiaani.
Kui kasutada suuremaid objekte, on võimalik saavutada parem täpsus. (1,4 ja 1,6 vahe on üle 12%. 4,0 ja 4,2 vahe alla 5%)

Mil-Dot sihik võimaldab oskajal kasutajal arvestada kuni 0,1 tuhandikradiaani täpsusega, lahutades täpi mõttes pooleks (täpi läbimõõt on 0,2 tuhandikradiaani) ja kasutades seda sihtmärgi mõõtmisel.

Tuhandikskaalaga binokliga saab umbes 1 tuhandikradiaani täpsuse, samamoodi skaalat mõttes väiksemaks lahutades.

Ja objekti mõõte peab kah peast teadma ning mida täpsemalt seda paremini. Muidu pole mõtet üldse vaeva näha.

Kuuldavasti kasutavad pooletollise püssiga snaiprid üle kilomeetri taha lastes kauguse mõõtmiseks teodoliiti, kuna nii pikkadel laskudel on vaja kaugust ülitäpselt mõõta.
bambino
Postitusi: 134
Liitunud: K Nov 30, 2005 11:44 am

Postitus Postitas bambino »

marti184 kirjutas:
Kuuldavasti kasutavad pooletollise püssiga snaiprid üle kilomeetri taha lastes kauguse mõõtmiseks teodoliiti, kuna nii pikkadel laskudel on vaja kaugust ülitäpselt mõõta.


Pigem kasutatakse ikka korralikku laserkaugusmõõtjat (näiteks Leica Vector või muu tippseade), millega mööda ei anna eriti panna (mõõtmiskaugus uuematel kuni 24 km, mõõteviga 1-4 m).
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

Jahimees võiks kasutada ehk näiteks sellist optikat nagu:

http://www.nightforceoptics.com/?catid= ... ef2d0331c5

kus rist nimega NP-1RR

ja jutt selgituseks: MAJOR FUNCTIONS:

• Easy ranging of the target in the field with no mathematical calculations.

• Quick and accurate compensation for wind drift and bullet drop.

The NP1-RR ranging scale works on the principle of known size of the target in inches. Targets are framed inside the circular elements of the reticle to quickly estimate the range of a target.

Examples:

• Deer average 18–20 inches from brisket to shoulder.

• Coyotes average 18–20 inches in height.

• Fox average 10–12 inches in height.

• Prairie dogs average 9–10 inches standing.

The ranging scale remains effective in the field even with small variances in target size.



Kas jahis seda oleks mugav pikkadeks laskudeks kasutada? Mingi looma kõrguse järgi peaks siis kiireid arvutusi tegema? Kui aega on ja pikk lage põld ees, miks mitte...
:lol:
jorr
Postitusi: 3240
Liitunud: T Mär 01, 2005 9:52 pm

Postitus Postitas jorr »

Et siis kilomeetri pealt lasta või?Jääksime ehk jahirelvaga 100m piiridesse aga kilomeetri täpsus vast rohkem Iraani sobib?
noorus on ilus aeg
Kellamees
Postitusi: 161
Liitunud: K Mär 23, 2005 2:54 pm

Postitus Postitas Kellamees »

Vene snaipritel oli/on optikas mõõteskaala inimese mõõtmiseks. See kujutas endast horisontaalseid kriipse mille vahele pidi inimene ära mahtuma (erinevatel kauguste jaoks oli siis kriipsude vahe erinev). Aluseks oli inimese pikkus 170cm (või 175cm). Rahvastiku keskmine pikkus on nüüdseks juba tõusnud, rääkimata sellest, et tänaval võib kohata suure pikkuse vahega inimesi.
Iisraeli täpsusrelvadel on "Nimrod" optika millel on sarnase põhimõttega skaala, kuid siin on võetud aluseks inimese pikkus hargivahest kuni pealaeni (~100cm).
Et võrrelda kahe erineva mõõtmissüsteemi võimalikku viga tegin väikese antropoloogilise mõõtmise. Mõõtsin kahte meest kellest üks oli pikkusega 174cm ja teine oli üle 194cm. Hargivahest, kuni pealaeni oli esimese pikkus 97cm ja teise pikkus 99cm (lisaks sellele mõõtsin ka ühte naist 164cm kelle keha pikkus tuli 94cm).
Seega tuleks mõõtmise viga rümba mõõtmisel väiksem kui terve keha mõõtmisel (koos jäsemetega).
Siit soovitus neile, kes tahaksid kohandada endale oma mõõtmisskaala. Mõõtke ainult keret. Jäsemetega koos mõõtes võib viga olla suurem.
Olen näinud ka jahioptikat, millel määrati kaugust kitse pea suuruse järgi. Kui hea selline mõõtmine võiks olla ei oska arvata.
Viimati muutis Kellamees, T Mär 06, 2007 12:47 pm, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

olen kuulnud meie sõjardite käest et....
olla usa armee arsenalis optika mis on kombinatsioonis kaugusmäärajaga ning veicse optikasse sisseehitatud arvutiga mis sisaldab ballastikaprogrammi.... snaiper sisestab eelnevalt padruni/relva andmed....siis fikseerib kauguse ja optika ise teeb ristikorrigatsiooni...snaiperile jääb käsitsi teha vaid tuule külgkorrigatsiooni muudatus...

kas keegi teab midagi täpsemalt? või on see veel nn. sõjasaladus?
kärbes kirbule!
bambino
Postitusi: 134
Liitunud: K Nov 30, 2005 11:44 am

Postitus Postitas bambino »

Kasutaja avatar
Sarvik
Postitusi: 576
Liitunud: E Jaan 08, 2007 3:09 pm

Postitus Postitas Sarvik »

tänud bambino!

tundub et see lahendaks selle teema küsimuse....kuigi hetkel seda veel tsiviilkäibesse ei lubata (lubatakse 2007???)....ja klapib vaid leupold mk4-ga
kärbes kirbule!
Kaupo Kindsigo
Postitusi: 1059
Liitunud: E Nov 22, 2004 11:57 am

Postitus Postitas Kaupo Kindsigo »

jorr kirjutas:Et siis kilomeetri pealt lasta või?Jääksime ehk jahirelvaga 100m piiridesse aga kilomeetri täpsus vast rohkem Iraani sobib?



Kilomeeter? Sellel maal on tavakaliibri kuuli energia väga närune...

Miks ma peaksin 100 m piiridesse jääma? 300 m peaks jõukohane olema...
Vasta