Kas kellelgi on kogemusi kaugusmäärajaga sihiku kasutamisega?Kas on mõtet soetada endale sellist sihikut,kui jah,siis miks?

Plaanis on soetada, sest tihti tuleb ette olukordi ,just pikkadel distantsidel,kus märk jääb tabamata või tabamus on väga ebakvaliteetne.Kes kasutab Norma padruneid ,siis uuri oma laskemoona ballistilisi parameetreid siin ja pikemal vaatlemisel näed,et just kuul lennu lõppfaasis langeb järsult.Väga raske on ikka silmajärgi öelda, kas loom on 200 m või 250 m või 300 m kaugusel.Ja siit need möödalasud tulevad ,küllalt ennast süüdistatud, et lasta ei oska.Pärast slegub aga ,et loom oli ikkagi kaugemal, kui arvestatud sai.
Siin mõned näited kaugusmõõtjaga sihikutest.

Ja ärgem unustagem küljetuult!!!

Kui nüüd natuke asja analüüsida,siis mõistlikum oleks muretseda kaugusmõõtja.Kaugusmäärajaga sihik on kallim ja tulemus pole ka nii täpne , kui kaugusmõõtjaga mõõtes.Arvatavasti on püssil juba sihik peal ja siis pole ju mõtet teist muretseda.Kaugusmäärajaga sihiku tööpõhimõte rajaneb sellel,et erinevatel kaugustel on uluki mõõtmed erinevad,pead leidma sihikujoonestikus jooned ,mille vahele loom täpselt mahub ja saadki kauguse hinnatud,valid vastavalt kaugusele siis õige sihtristi ja peakski lask täpne tulema.

Antud pildi peal on näidatud,et rebase keha on 24 tolli pikk ja iga sihiku ülemine horisontaalne kriips vastab 24 tollile , lihtsalt vaata milline sihikurist (neid on optikas näha mitu) sobib ja peaks tulema tabamus.
Loomad on ju erinevas eas eri suurusega ja mine võta kinni , kui suur ta täpselt on.Nii et kauguses 50-100 m mööda panna väga lihtne ja kui loom veel natuke liigub ,seda enam.

Hilja aegu sai ka omale optika ostetud Tartu lõunakeskusest. Kõik ilus ja kena, isegi kasutus juhend oli kaasas. Aind sellest ei saa ma aru miks ei ole kasutus juhendit eesti keeles. pole mul see inglis-, ega saksa keel nii selge et saaks aru mida kasutusjuhend kõigist pajatab.
Sellest sain küll aru, et 4 kordse suurendusega saab kitse kaugust mõõta, nii 100, 200, 300yds kauguselt. Pole aga seda metsas veel katsetada saanud.

Eestikeelne juhend peab igal juhul kaasas olema, mine küsi ja kui ei ole, las tõlgivad. Ise töötan ka poes, tarbiakaitse on kohe seljas kui mõnele andmata jätad, või kui ei ole anda.

Minu meelest pole see eriti täpne kaugus mõõtmis viis .Võib ju kõnealla tulla suure looma juures ,aga arvan näit. kitsega võib juba vabalt mööda panna ,sest ligidalt mõõtmist pole vaja ja kaugel on kuuli trajektoor...... Kivi kotti! PS. tahad kaugelt lasta muretse kaugusemõõtja

On veel ju olemas ka Mil-Dot ristiga sihikud. Enamasti on need olnud sõjaväe kasutuses (sealt ka nimi), aga on nüüd ka saadaval paljude jahioptika tootjate nimistus. Kujutab see põhimõtteliselt harilikku risti, millele on paigutatud väikesed mummukesed, mille vahe kujutab nurka 1 milliradiaan.
Sel suvel oli mul võimalus sellist sihikut katsetada ja uskuge või mitte, peale mõningast harjutamist oli kaugust võimalik määrata väga täpselt.
Sellel lehel on rohkem informatsiooni selletüübilise risti kohta: http://www.shooterready.com/mildot.html

Mil-Dot ei tähista mingit militaarvärki vaid ongi Milliradian Dot. Kahe täpi vahe on 1 milliradiaan, on olemas kahte stiili täppidega riste, ühtedel täpi pikkus 0.22 millir-d, teistel (ovaalsetel) 0.25. Vahet eriti pole, arvutused on samad mõlemal. Üht süsteemi kasutab näiteks USA Armee, teist USA Merejalavägi. Põhimõtteliselt sama värk.

Optikaid pole näinud, olen näinud vastava skaalaga binoklit ja objekti suuruse hindamine ning arvutus võttis ikka paarkümmend sekundit aega, ja see oli veel aja peale ning huupi. Päris palju läks muidu valesti aga see on vast ainult harjutamise asi.
Näiteks pidin määrama endast 5.nda (vist) mingi elektriposti kauguse, kuid skaala kasutamise asemel arvestasin lihtsalt postidevaheliseks kauguseks 40 meetrit ja liitsin nad kokku. Vastus oli täpipealt õige
Lihtsalt ei osanud arvestada "anna teed" liiklusmärgi laiust-kõrgust ning maja seina laiust.
See ongi süsteemi puudus, et kauguse arvamise asemel pead arvama objekti suurust, mis on küll õnneks mõnevõrra lihtsam kuid siiski...

Mil-doti kasutus-eeldus on, et oskad täpselt määrata looduses enam esinevate objektide (puud, põõsad, kivid) mõõtmeid (nõuab trenni, kuid vilumus tuleb kähku) ja teiselt poolt tead selles piirkonnas enam esinevate tehisobjektide (bussipeatuste sildid, liiklusmärgid, paneelide aknaavad, telefonipostid, heinapallid jne) mõõtmeid. Rõhutan, tehisobjektide mõõtmeid tuleb teada. Paha pole kõiki neid mõõta ja tulemused üles tähendada, sest siis kui sama objekti läbi püssisihiku näed, siis sa enam ei arva, siis sa tead, ja su arvutus tuleb täpne. Teada tuleb ka oma laskemoona ballistikat (hämmastav on, et palju jahimehi ei tea sellest peaaegu midagi, ja ei oska arvatagi, et näit. 6grammise ja 11grammise vindikuuli lennurada on oluliselt erinev. Loeb ka kuuli väline kuju). Sellepärast on soovitav kasutada nii vähe erinevas kaalus kuule kui võimalik, stressiolukorras on siis vähem segadust. Vali endale välja üks või kaks, äärmisel juhul kolm kaalu, ja tea täpselt, kuhu need tabavad kogu praktilise laskedistantsi ulatuses. Võsas ei tähenda see kõik kuigi palju, kuid lagendike ääres on asi tõsine. Distantsi mõõtmise kiirendamiseks mil-dotiga on mujal maailmas saada ka mil-dot lükatid (mil-dot calculator), mis on plastikust, (s.t. painduvad ja ei purune), kiired ja täpsed, maksavad nii 200 eeki ringis (umbes 15 dollarit, vt netti). Mil-doti punktid toimivad ka abi-sihtimispunktidena, eeldusel, et tuntakse oma kuuli lennurada: siis pole risti vaja nihutada. Kuid olulisim on, et see kõik tuleb pratikas järgi proovida, aga märklaudade, mitte loomade peal. Alles siis saab rääkida tegelikust kasulikkusest. Snaiprid tohivad mil-dotiga kauguse määramisel eksida max 5%. Ka on vaja teada oma praktilist maksimaalset laskekaugust, üle selle pole mõtet üritada. Sõjväesnaipritel on terve süsteem hindamaks, kas lasta või mitte, ja esimese lasuga tõenäolise tabamuse protsent on seal väga olulisel kohal: alla 60% ei lasta.

60% tabamistõenäosus on ju maakeeli "ma usun et võiksin pihta saada küll". See ju huupi uhamine.

Mõte hea, et mehed peaks enne päästikule vajutamist ka kaugusemõõtjaga kontrollima.
Lihtsalt ääremärkus - enamus võiks 200 m ja suuremate numbrite nägemise korral kuuli languse arvutamise asemel astumisega (kauguse muutmisega) tegelema hakata

Olen juba möningad aastad pikapüssiga laskja, esimene sokk kukkus kümne sammu kauguselt, lihtsalt ei jaganud matsu, et vöib ka kaugemalt pauku teha. Ärge unistage pikkadest laskedistantsidest, hiilige, koguge adrenaliini ja kui süda korralikult klopib, proovige kas saate kahekümne-kolmekümne sammu pealt pihta. Ja kui pihta said, siis tead mis mönu pakub tegelikult jaht.

No sama asja ka siledaraudne ära ajab ju....

No sama asja ka siledaraudne ära ajab ju....Vindiga vist natuke ohtlikum väga lähedalt lasta kah(võimalikud rikosetid?;ei väida et siledaraudsel rikosett puudub, aga natuke ohutuv vist nagu on)