http://www.meopta.cz/data/upload/rez-pu ... -eng-v.jpg
et oleks hädasti vaja eesti keelseid nimetusi optika osadest et saaks kasutada õppematerjalina
spetsialistid aidake palun.

Panen üldisemad osad mitte konkreetse optika põhjal, targemad täiendavad ja parandavad. Osad vasted kõlavad imelikult, kuna eesti keeles neid raske paari sõnaga seletada.

lens - lääts
(multi)coated lens - (mitu korda) valguse peegeldumist vähendava metallikihiga kaetud lääts
(illuminated) reticle - (valgustatud) niitrist
tube/body - korpus
objective - objektiiv
eyepiece - okulaar
turret - torn (niitristi reguleerimiseks)
turret knob - torni keeratav osa
windage - külgparandus (tuul)
elevation - kauguse muutmine
duro/aircraft alloy - duralumiinium
O-rings - tihendid
sealed - tihendatud
diopter - okulaari +/- korrektsioon (nagu prillide pluss ja miinus)

Rohkem ei tule pähe, peaks mingit toote spetsi vaatama, siis leiab rohkem mõisteid.

suur tänu sulle aga mul oleks vaja seda et puust ja punaseks et nooltega naitaks optika osale ja siis eesti keelne jutt
püüdisin ise tõlkida aga see ei ole see tahaks et keegi asjatundja aitaks mis nimed jne

Erialaselt kutsutakse „vääristatud läätseks“ ikka.

Ise ühtegi optikat lahti kakkunud pole, aga need, kes seda teinud, räägivad, et rist on statsionaarselt kinni kruvitud ja timmitakse läätse.

multi coated- läätsedel üks pind töödeldud
fully multi coated- läätsedel mõlemad pinnad töödeldud

[quote="sillu"]suur tänu sulle aga mul oleks vaja seda et puust ja...

Kas seda oled lugenud?

http://www.marandi.fie.ee/jahipaun/jahipaun.htm

Ehk aitab natukene.

coated lens - kaetud minuteada enamasti mitte metalliga vaid umbes valguse lainepikkuse paksuse monokristallist soolakihiga (mitte söögisoola vaid mingi muu soola - sool koosneb metalli katioonist ja happe anioonist). st nurga all vaadates paistab lääts mingit värvi olevat (enamasti sinist). Vajalik, sest iga valguskiire üleminek õhust klaasi vähendab valguse hulka u 4 % ja kui optikas on nt 10 üleminekut siis oleks ilma läätsi töötlemata valguse kadu u 35 %. Samas on soolad pehmemad kui klaas ja kardavad hõõrumist ja lahusteid. Niiet näpud sellistest läätsedest eemale- kasutage suruõhku tolmu puhumiseks.

Vanasti olevat üheks põhiliseks läätsede vääristamise aineks olnud kaalium-permanganaat. Vanadel binoklitel ja muudel torudel ju klaasid puha lilla läikega. Tänapäeval mõistagi paremad materjalid, mis täpselt, ei tea (aga klaasid enamasti sinise või rohelise läikega).

Kaaliumpermanganaadijuttu ei usu kohe kindlasti. see on tulnud sellest, et lääts paistis lilla aga see värvus tekib just selle katte paksusest mitte koostisest (kui kate on nähtava valguse alampiiri paksune siis paistab ta lillakas ja mida paksemaks kiht muutub seda kollasemaks ja hiljem punasemaks ta läheb) Kihi värvuse järgi saab hinnata kihi paksust nanomeetrites võrrelduna nähtava valguse spektriga.Sarnane asi juhtub ka õlitilgaga veelombis mis hakkab vikerkaarevärvides sillerdama. Soolakiht ise on peaaegu ideaalselt läbipaistev.. Kaaliumpermanganaat oleks läätsel väga kiiresti lagunenud kaaliumioksiidiks, Mangaanioksiidiks ja hapnikuks. Aine on lihtsalt väga ebastabiilne ja laguneb iseeneslikult soojuse ja valguse toimel. samuti oleks esimene veetilk kogu katte ära lahustanud. need katted on tehtud enamasti rasklahustuvatest sooladest ja peaks olema mingilmääral veekindlad ikka.

Ei vaidle vastu. Sai seda oma mälu järgi küll ühest vanast fototehnika raamatust loetud, aga äkki mälu petab. Ja ega raamatutes ka alati tõde ei peitu.