kas keegi oskaks defineerida optika osad?

Optikajutud.Räägi inimestega , et leiaksid oma relvale õige optika.
Vasta
sillu
Postitusi: 3
Liitunud: N Mär 15, 2007 8:41 am

kas keegi oskaks defineerida optika osad?

Postitus Postitas sillu »

http://www.meopta.cz/data/upload/rez-pu ... -eng-v.jpg
et oleks hädasti vaja eesti keelseid nimetusi optika osadest et saaks kasutada õppematerjalina
spetsialistid aidake palun.
bambino
Postitusi: 134
Liitunud: K Nov 30, 2005 11:44 am

Postitus Postitas bambino »

Panen üldisemad osad mitte konkreetse optika põhjal, targemad täiendavad ja parandavad. Osad vasted kõlavad imelikult, kuna eesti keeles neid raske paari sõnaga seletada.

lens - lääts
(multi)coated lens - (mitu korda) valguse peegeldumist vähendava metallikihiga kaetud lääts
(illuminated) reticle - (valgustatud) niitrist
tube/body - korpus
objective - objektiiv
eyepiece - okulaar
turret - torn (niitristi reguleerimiseks)
turret knob - torni keeratav osa
windage - külgparandus (tuul)
elevation - kauguse muutmine
duro/aircraft alloy - duralumiinium
O-rings - tihendid
sealed - tihendatud
diopter - okulaari +/- korrektsioon (nagu prillide pluss ja miinus)

Rohkem ei tule pähe, peaks mingit toote spetsi vaatama, siis leiab rohkem mõisteid.
sillu
Postitusi: 3
Liitunud: N Mär 15, 2007 8:41 am

Postitus Postitas sillu »

suur tänu sulle aga mul oleks vaja seda et puust ja punaseks et nooltega naitaks optika osale ja siis eesti keelne jutt
püüdisin ise tõlkida aga see ei ole see tahaks et keegi asjatundja aitaks mis nimed jne
intu
Postitusi: 103
Liitunud: K Mär 30, 2005 12:43 pm

Postitus Postitas intu »

bambino kirjutas:(multi)coated lens - (mitu korda) valguse peegeldumist vähendava metallikihiga kaetud lääts


Erialaselt kutsutakse „vääristatud läätseks“ ikka.
kakuke
Postitusi: 5754
Liitunud: E Sept 01, 2003 3:32 pm

Postitus Postitas kakuke »

bambino kirjutas:turret - torn (niitristi reguleerimiseks)

Ise ühtegi optikat lahti kakkunud pole, aga need, kes seda teinud, räägivad, et rist on statsionaarselt kinni kruvitud ja timmitakse läätse.
Kahtluse korral jäta sõrm sirgeks !!!
Kasutaja avatar
Mart
Lehe päälik
Postitusi: 2339
Liitunud: L Dets 07, 2002 8:59 pm

Postitus Postitas Mart »

multi coated- läätsedel üks pind töödeldud
fully multi coated- läätsedel mõlemad pinnad töödeldud
hirvekütt
Postitusi: 54
Liitunud: L Mai 01, 2004 4:00 pm

Postitus Postitas hirvekütt »

[quote="sillu"]suur tänu sulle aga mul oleks vaja seda et puust ja...

Kas seda oled lugenud?

http://www.marandi.fie.ee/jahipaun/jahipaun.htm

Ehk aitab natukene.
Pea jahti, ära tapa!
enki
Postitusi: 143
Liitunud: E Mai 08, 2006 11:27 am

Postitus Postitas enki »

coated lens - kaetud minuteada enamasti mitte metalliga vaid umbes valguse lainepikkuse paksuse monokristallist soolakihiga (mitte söögisoola vaid mingi muu soola - sool koosneb metalli katioonist ja happe anioonist). st nurga all vaadates paistab lääts mingit värvi olevat (enamasti sinist). Vajalik, sest iga valguskiire üleminek õhust klaasi vähendab valguse hulka u 4 % ja kui optikas on nt 10 üleminekut siis oleks ilma läätsi töötlemata valguse kadu u 35 %. Samas on soolad pehmemad kui klaas ja kardavad hõõrumist ja lahusteid. Niiet näpud sellistest läätsedest eemale- kasutage suruõhku tolmu puhumiseks.
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Postitus Postitas Pauli »

Vanasti olevat üheks põhiliseks läätsede vääristamise aineks olnud kaalium-permanganaat. Vanadel binoklitel ja muudel torudel ju klaasid puha lilla läikega. Tänapäeval mõistagi paremad materjalid, mis täpselt, ei tea (aga klaasid enamasti sinise või rohelise läikega).
enki
Postitusi: 143
Liitunud: E Mai 08, 2006 11:27 am

Postitus Postitas enki »

Kaaliumpermanganaadijuttu ei usu kohe kindlasti. see on tulnud sellest, et lääts paistis lilla aga see värvus tekib just selle katte paksusest mitte koostisest (kui kate on nähtava valguse alampiiri paksune siis paistab ta lillakas ja mida paksemaks kiht muutub seda kollasemaks ja hiljem punasemaks ta läheb) Kihi värvuse järgi saab hinnata kihi paksust nanomeetrites võrrelduna nähtava valguse spektriga.Sarnane asi juhtub ka õlitilgaga veelombis mis hakkab vikerkaarevärvides sillerdama. Soolakiht ise on peaaegu ideaalselt läbipaistev.. Kaaliumpermanganaat oleks läätsel väga kiiresti lagunenud kaaliumioksiidiks, Mangaanioksiidiks ja hapnikuks. Aine on lihtsalt väga ebastabiilne ja laguneb iseeneslikult soojuse ja valguse toimel. samuti oleks esimene veetilk kogu katte ära lahustanud. need katted on tehtud enamasti rasklahustuvatest sooladest ja peaks olema mingilmääral veekindlad ikka.
Pauli
Postitusi: 1291
Liitunud: E Nov 29, 2004 4:03 pm

Postitus Postitas Pauli »

Ei vaidle vastu. Sai seda oma mälu järgi küll ühest vanast fototehnika raamatust loetud, aga äkki mälu petab. Ja ega raamatutes ka alati tõde ei peitu.
Vasta