Nojah teooria on iseenesest õige, kuid näiteks ise ei pea seda eluliselt tähtsaks kuna ei ole iseloomult kaugelt "õngitseja". 1 * elus on olnud juhus, kus pidin püssi keerama "külili", et saaks lasku sooritada kuna kere lihtsalt ei andnud vajaliku nurga alla paindumma Lask oli rahuldav-sinna kuhu sihtisin, sinna ka läks. Vahemaaks ca 80 meetrit. Notsu jalutas peale tabamust ca 30 m ja taevas ta oligi. Too eelpool kirjeldatud nn. niidilood kardinapuu küljes on seda asja kogu aeg ajanud. Teooria järgi on loomulikult asi õige, kuid ma ei pea ennast nii kõvaks laskuriks, et see "õige loodiga loodimine" minu jahitulemusi oluliselt parandaks. Ja optikat ka iga 5 minuti järgi ei pea kruttima. Kui on optika 100 m peale sisse lastud, siis tabamispunkti muutumine kas 50 m või 125 m pealt suurulukile "käpa taha" sättimisel küll midagi ei muuda. Loomulikult on tore, kui asi on ideaalselt paigas, kuid mingit lühikest loodipulka mina küll ei usalda. Kodus uksi-aknaid paigaldades küll kogetud, et 40 cm lood ja 120 cm lood näitavad eri asju, kuigi mõlemad korras. Mis siis veel mingist 10 cm pulga täpsusest rääkida. Ja mille järgi öelda, et loodi mull on mõlemast "kriipsust" võrdsel kaugusel? Kas silma mõõdu järgi?
Kui nüüd edasi "arutleda" kuidas selle optika loodi "õigsust" kontrollida. Ehitusloodiga asi lihtne ja ilma "testimata" isegi Stabilat poest ei ole koju toonud

no kui loodi vaja kontrollida siis ma usun et metrosert aitab raske raha eest

Loodi täsuset veel niipalju et kui kord kui metallkarkassi paigaldasin kipsile siis esimesed panin paika tavalise loodiga ( pikkus 120 cm, ei ole mingi odav kaigas) järgmine päev võtsin laserloodi appi et ikka lihtsam, selgus et need mis ma omaarust loodi olin pannud olid ikka pisut loodist väljas, no nii meetri peale vast paar kolm milli, eriti ei süvenenud aga usun et see võib ka olla loodi täpsusklass. Ning nüüd vaatan et mehed panevad siin paari sentimeetrise loodiga asju paika, müts maha teie ees kanged mehed olete, ainult et üks asi oleks veel, vaata metalli paisumine/ kokkutõmbumine temperatuuri mõjul, paned ikka soojas toas ( +20 C) asja paika ja siis talvel jahti (-15 C) Vahe on 35 kraadi, mida selle peale teie püss-jalad-optika teevad??

mehaanika seadus: Mõõda mikromeetriga, märgi kriidiga, raiu kirvega

See, et rist ei ole püssi suhtes absoluutselt loodis, ei ole iseenesest halb. See, kuidas püss õlas on, erineb igal mehel, kellel tiba vasakule kaldu, kellel tiba paremale kaldu ja kellel tiba otse. Minu arust on olulised kaks asja:
1. Kui püssi silmad kinni õlga tõstad ja silmad lahti teed, peab rist otse olema nii, et ei häiri (me ei räägi siin ju 30st, 20st ega isegi 10 kraadist, paarist kolmest võibolla). Kui tahad, reguleeri optikat, kui tahad, siis harjuta ringi. Mugav peab olema.
2.Püss ja optika peavad olema täpselt samamoodi viltu, (või siis otse) iga jumala tõste ja lask, tiirus, metsas või kuiva trenni ajal, püsti, pikali või põlvelt. See nõuab harjutamist (ja künklikul maastikul petab nii ära, et igal juhul on viltu).

Absoluutse loodi tagaajamine muutub oluliseks sellistel kaugustel, kuhu me ilmselt kunagi ei lase või siis sellise ilu tegemiseks, nagu Reinuvaderi märklehe fotol. Sügav kummardus Reinuvaderile ja küsimus, et kuidas lastud, kotilt, pildil paistvatelt Harrise jalgadelt või mis?

Ma ei ole teadlane, ega ka snaiper, lihtsalt talupojamõistuse baasilt arutlen. Kokkuvõtteks siis, et kui püss harjumuspäraselt õlas ja rist enda arvates otse, siis ongi väga hea.

Püss ja optika peavad olema täpselt loodis. Kui seda "enda kõverust" hakata mugavuse pärast praktiseerima, rikub õige laskmise ära! Laskesuusatajatel on ka selline dioptersihik olemas mis püssi viltuse asendi puhul lihtsalt ei avane! Kui püss on sirgelt loodis, lase!

Vaatasin siin ühte püssile kinnitatavat ballistilise trajektoori kompuutrit. Arvutab etteantud kauguse, meetrite alusel kuuli (mass, kaliiber, B.C ja algkiirus tuleb enne sisestada ja 100m peale "0"-i lasta) trajektoori (õhurõhku, temperatuuri ja niiskust ka arvestades) lausa millimeetri pealt välja. Muu hulgas näitab displeil, kas püss enne lasku loodis! Muidu täpset lasku ei tule!

Kõik õige, Kaupo. Ja ilmselt sportlaskmises ja pika maa peal ainuvõimalik praktika ka. Minu tagasihoidlik väide on siiski see, et looduses, jahil, ilma siin ühel pildil nähtud abivahendita (või isegi koos sellega, kui käe pealt püsti lasta) ei suuda keegi püssi täpselt loodi ajada ja sellest tulenev viga on enamikel jahidistantsidel marginaalne, selle süüks ühtegi halba lasku või möödalasku ilmselt ajada ei saa.

Aga kõik sellised "ebaolulised" vead võivad mingis olukorras ka kumuleeruda. Ja igal juhul on enda treenimine ja oma relva perfektsuse poole timmimine väärt tegevus.

Ma vist loodin täna õhtul oma optikad kõik igaks juhuks üle ja lähen homme tiiru, Reinuvaderi märklehe foto on igal juhul kõva inspiratsiooniallikas.

Huvitav, kas siiniga optikad on loodis? Neid ju ei anna keerata nagu rõngastega optikaid

hmmmm....on kaks erinevat mõistet.... loodis olek (mis on üldjuhul mingi eseme paralleelsus maapinna suhtes) ......ja kahe seadme omavaheline paraleelsus....see viimane on suure tõenäosusega siiniga ühenduse puhul peaaegu olemas......ja see esimene suure tõenäosusega mitte

Pigem merepinna või vedeliku pinna suhtes. Mäe külje peal oleks ikka väga raske ennast parallelseks sellega võtta.

Tean paari meest kellel keereldi kokkujoodetud raudadega nõukogude kaheraudsetel kah optikad peal,no seal on ikka tõsine kosmose teadus et need KOLM toru enam-vähem ühte suunda näitaksid,ja loodimine ju suure küsimärgiga või pane peale kaks optikat kõrvuti.Kunagi venelastel kahe tulbaga ja nelja regullimise nupuga tiiru optikad olid,vist 10 x suurendasid ja seal sai küll kummagi tulba eraldi raudadele välja timmida.Ja imelik oli vaadata kui tulbad erineval kaugusel ja kõrgusel olid enam vähem sisselastud kaheraudsel.See jutt lihtsalt niisama naljaga pooleks ja ei puuduta vindimehi.

nojah, nagu seaseljas sadulad. Kahe tulbaga ja 10* optikad on tõesti jooksva märgi tiiruoptikad sportpüssidele. Lastakse ühte hajrutust aga muidugi eks nappide vahendite olukorras leitaksegi huvitavaid lahendusi, olgu need siis gaasipliidi kasutamine toa kütmiseks või raudade jooksu jaoks mitme tulbaga optika