Nõrgem lüli minu arvates relv ise mille omaks tunnistamine ja harjumine hulk närvikulu nõuab.sellega laskma õppimine suht keerulisem sest tehase laad igale mehele ei istu,samuti ehk päästik ja seega harjutamist nõuab eriti kui varasem vindi kogemus puuudub.Aga tean 3 meest kes need kolm odavat asja omavahel edukalt ühendantud ja asjaga rahul.Üks Saarlane foorumis hiljuti oma iz-308 koos piltidega omatehtud ja väga hästi istuva laega relvast müüa pakkus.Vot seda toru olen ise käes hoidnud ja koos omanikuga jahil olnud ja mees mitmed liikuvad loomad lasknud sellega,tal veel 6,5 9,3 ja cal 45-70.seega lihtsalt polnud neljal vindil mõtet.Olin eile saares jahil ja see püss täitsa saadaval veel.

Ega ma siis üksi 70 pauku teinud, andsin poisile ka lasta. Algul lasigi üsna täpselt, hakkasin juba endas kahtlema , aga siis tekkis jälle üllatusmoment, et lasud läksid sinna kuhu tahtsid. Klotsi ja vintraua vahele tegin kohe vahe sisse, see oli algul küll väga tuuga, ei tahtnud korralikult isegi kinni minna, raha liigub, kahekordselt, vabalt klotsi ja raua vahel. Laskmise ajal rauda kuumaks ei lasknud, kui hakkas vähe soojemaks minema, pidasin vahet. Optikat vaadates ka ei saa aru, et kinnitus ei pea. Kinnitussiin on lükatud soone lõpuni, seega ettepoole pole optikal enam liikuda kuhugi. Täitsa mõistatus

Eee, liigub ja mitte vähe. Selliselt tean ühte juhust, kus sisse polnud stopperit aretatud ja seni ei hakanudki toimima, kuni selle külge said. Alusta sealt. Vintrelval on optikajalgade stopper võtmeasi.

Kakuke vist minu toru meelde tuletas. Tõepoolest, kui IŽ-18 optikajalgadele stoppertihvt panemata jätta, siis on sul optika nagu hulkuv neer püssi küljes. Peale vaadates ei saa aru, et miskit valesti oleks, aga 2x tabavat lasku on õnneasi. Sai katsetatud igasugu kavalusi (laiskusest on inimene võimeline tohutult vaeva nägema), kuni lõpuks lisatihvti paigaldasin. Üllatus-üllatus, peale seda enam optikat näppima ei pidanud.

Vana pea ei hoia enam kõike kinni, mosse siis minu teada teine selline juhus.

Tundub tõesti, et optika kinnitus ei ole suurem asi. Kergelt optika esiosale peale surudes liikus see allapoole ja lahti lastes läks tagasi nagu öeldakse optika "hingab". Materjaliks alumiinium, sellele ei tasu vist suuri lootuseid panna . Lihtsalt lootsin, et 223 niiväga ei raputa ja ehk hoiab kinni. Esialgu püüan nüüd, et relv ja moon omavahel läbi saama hakkaksid, siis aretan edasi

Mnjaa, ja alumiinium, ma sellised jalad julgesin panna üksnes sportpüssile. Terasest jalgu müüakse ka sellele püssile.

vast ikka materjaliks silumiin? või midagi taolist, alumiin ikka vääga pehme asi. Aga jah, nagu tavaliselt algab kõik jalgadest ja seda eriti vene püsside puhul, millele korralikke originaaljalgu ei tehta, üks aretamise teema

Kui nüüd norima hakata siis ütleks alumiiniumi sulam ja siis täpsustaks räni sisaldust.

äkki on kellegil olemas al. sulamist jalad mida ei ole kahju ohverdada, ma kõrvetaks teda veidi ning siis saaks teada mis sulamiga tegemist on. Nimelt omal mitu korda olnud mõttes et teeks karastatud alumiinumist jalad aga äkki lendan samasse ämbrisse nagu teised kes on proovinud ökonoomitada. Juhul kui tõesti on need meil saadaolevad jalad hiinas kokku miksitud s***st, tatis ja joptvõimatist siis võiks ju katsetada, nii puht teaduslikust huvist.

ilma norimata, meil määratleti vanasti sedasorti materjali nimega: Hitleri s..tt

No minu endine vint oli siis kas esimene või peale Mosset :d Tihvt paigaldada, klots lahti lihvida ja muidugi jalad ei tohi kah alumiiniumist olla.

BM

Minu omale läks peale CZ üheosaline terasjalg, tihvt tuli küll omasoodu lisaks paigaldada, kuna CZ horisontaalset kinnitusnurka IŽ peal ei saanud rakendada.

BM

Minu püssile see selliselt peale ka aretati, st horisontaalne kiil ja jalaks Cz jalg. Olen Trapperis ka mingit kellegi aretatud jalga müügil näinud sellele isendile.

Ehk tasuks püssile korra mõni kobedam optika panna ja vaadata, mis juhtub? Püüaks neid muutujaid nö välistada...

Täitsa huvitav teema, tahaksi ise ka teada, mis imelikust materjalist neid vedelaid jalgu tehakse. Igatahes ärge alahinnake alumiiniumi. Näiteks T6 (6061) alumiinium on päris heade mehaaniliste näitajatega voolavuspiir 241 MPa, tõmbetugevus 290 MPa võrreldes teras S235 on samad näitajad 235 MPa ja 360 MPa.Rääkides karastamisest, siis alumiiniumi ja tema sulamite puhul saate hoopis teise tulemuse kui terasega. Nimelt muutub alumiinium pehmeks, mehaaniliste näitajate tõstmiseks kasutatakse vanandamist.