aivar00 kirjutas:Aga asjaolu vastu, et soojast autost välja tulles nagu Honkomees kirjeldas optika uduseks tõmbab rohtu vist tõesti ei ole. Ise üritan seetõttu relva kongis hoida, kus välisõhuga sama temperatuur aga teinekord on tõesti kähku vaja kuskile ette sõita ja siis ei ole aega relva sinna toppida
Selle optika uduseks mineku vastu on vahendid olemas ja pole mingi probleem. Ise sain mõne aasta eest seda vahendit ühest prillipoest. Saksa toode väikeses rohelises pudelis geeli taoline puhastus ja kondensaadivastane aine. Seda võiksite küsida prillikauplustest. Kestab ikka mitmed jahid jutti.
wsm kirjutas:... Selle optika uduseks mineku vastu on vahendid olemas ja pole mingi probleem. Ise sain mõne aasta eest seda vahendit ühest prillipoest. Saksa toode väikeses rohelises pudelis geeli taoline puhastus ja kondensaadivastane aine. Seda võiksite küsida prillikauplustest. Kestab ikka mitmed jahid jutti.
Ise prillikandjana kasutan kah selliseid jahis nii prillidel kui optikal. Kuid ega ikka kesta küll, prillidel no pool päeva. Ja võib-olla kestaks ka, aga kuna nii prillidele kui optikale sajab vihma ja lund, siis nende pühkimisega läheb ka spetsgeel kaotsi. Lisaks nt lainurkoptika pika toru sisse ei õnnestu mul küll seda õpetuse kohaselt määrida ja kuivaks pühkida. Ja sellise 15-25 kraadise külmaga õues seismise järel lähevad ikka ka kohe peale sissemäärimist soojas ruumis higiseks. Igatahes viimasel ajal olen ka sellest üsna lootusetust üritusest loobunud. Mul lihtsalt põues kilekotis spets. optikapuhastamislapp prillipoest ja ees seistes vaatan aeg-ajalt ja pühin läätsed üle, kõige tõhusam.
TiitR kirjutas:Olen minagi kord need butlercreek`id suutnud ära lõhkuda ja kuna nüüd niikui nii suurema läätsega optika peal, siis suundun ka varsti uute otsingule. Eelmised sain muide Trapperist, kuid mõni aeg tagasi oli seal otsas.
Minul tänaseks uus komplekt butlecreek`isi optika küljes. Tartukatele võin vihjeks öelda, et Trapperis kunagi oli, enam ei paku üldse (vaid Leupoldi müüb), Trofeest hüppasin ka igaks petteks läbi - arvas, et vb. uuel aastal kunagi tuleb uus sats antud asju. Lõpuks sain ikkagi Küti Ärist...tänud sealsele seltskonnale.
TiitR kirjutas:Olen minagi kord need butlercreek`id suutnud ära lõhkuda ja kuna nüüd niikui nii suurema läätsega optika peal, siis suundun ka varsti uute otsingule. Eelmised sain muide Trapperist, kuid mõni aeg tagasi oli seal otsas.
Minul tänaseks uus komplekt butlecreek`isi optika küljes. Tartukatele võin vihjeks öelda, et Trapperis kunagi oli, enam ei paku üldse (vaid Leupoldi müüb), Trofeest hüppasin ka igaks petteks läbi - arvas, et vb. uuel aastal kunagi tuleb uus sats antud asju. Lõpuks sain ikkagi Küti Ärist...tänud sealsele seltskonnale.
Ostsin ka mõned aastad tagasi samad katted. Sel aastal üks purunes ja oli vaja asendada, aga ei mäletanud, kus neid müüdi. Käisin kõik teada olevad poed läbi ja pole, viimaks sattusin Küti Ärri ja seal täitsa olemas. Väidetavalt pidid nema dolema ainukesed edasimüüjad Eestis.
Ära murrab need Butlerid ka kui lahti ununeb/lähevad (eriti suure esiaugu korral). Minu arust on asjalikud Meopta kummist katted. Neid saab ka mõõdu järgi ja hea tasakesi sõrmega lahti lükata. Ajapikku venivad küll suuremaks ja ei püsi enam nii hästi peal kui uuelt. Väga hea on sademete vastu pikem varjuk (kui antud mudelile on) või spetsiaalne läätse vääristus nagu Zeissil ja Bushnelli Elite sarjal. Ise olen optika pühkimist jahi tingimustes piinliku hoolega vältinud. Ohutult (kriimustamata) saab seda teha vaid spetsiaalvahenditega (kummi-pintsliga enne tolmu ära pühkides ja siis spetsvedelikuga ja -paberiga puhastades). Läätsevääristus ei ole enamasti väga tugev, vähemalt ei pea see vastu liivaga nühkimisele (mida igasugune puhastamine ilma eelneva pintslit kasutamata on) ja kui vääristus kahjustatud, siis väheneb märgatavalt valgusjõud ja kontrastsus. Odavama optika puhul pole see vahest suur kaotus, aga kalli otsa toru kribimine paneb nutma.
kirp kirjutas:Ära murrab need Butlerid ka kui lahti ununeb/lähevad (eriti suure esiaugu korral). Minu arust on asjalikud Meopta kummist katted. Neid saab ka mõõdu järgi ja hea tasakesi sõrmega lahti lükata. Ajapikku venivad küll suuremaks ja ei püsi enam nii hästi peal kui uuelt. Väga hea on sademete vastu pikem varjuk (kui antud mudelile on) või spetsiaalne läätse vääristus nagu Zeissil ja Bushnelli Elite sarjal. Ise olen optika pühkimist jahi tingimustes piinliku hoolega vältinud. Ohutult (kriimustamata) saab seda teha vaid spetsiaalvahenditega (kummi-pintsliga enne tolmu ära pühkides ja siis spetsvedelikuga ja -paberiga puhastades). Läätsevääristus ei ole enamasti väga tugev, vähemalt ei pea see vastu liivaga nühkimisele (mida igasugune puhastamine ilma eelneva pintslit kasutamata on) ja kui vääristus kahjustatud, siis väheneb märgatavalt valgusjõud ja kontrastsus. Odavama optika puhul pole see vahest suur kaotus, aga kalli otsa toru kribimine paneb nutma.
Optika läätsede puhastamisest - minul on ses puhuks soetatud prillipoest spets komplekt, kuhu kuulusid väike pihustiga pudel vedelikuga, hästi pehme ja karbeid mitte eraldav lapike ning imepeenikese otsaga kruvikeeraja (prilliraamide tarvis ). Kõige hullem viga olevat jahis WC paberiga läätse puhastada, kuna pidavat jubedalt liiva täis paber olevat.
TiitR, kes siis tagumikku ikka liivalapiga pühib ...pole sellel WC paberil mingit liiva sees. Silikatsiidi eri vorme kasutatakse nn pealistatud paberi tootmisel (ajakirja paber) pealmise kihina...tavaline WC paber tehakse aga üldjuhul igasugu muust "rämpsust". Aga kindlasti on optikale parem, kui seda nn spets lapiga puhastada. Katteid olen kasutanud aastaid. Pole neist üks parem kui teine. Lõpuks lagunevad nagu nii ära ja aitavad vaid vihma ja lume vastu. Soojast autost talvel õue minnes on ikkagi udu peal...selle vastu 100% ei aita ussi ega püssi rohi.
Motorist kirjutas:TiitR, kes siis tagumikku ikka liivalapiga pühib ...pole sellel WC paberil mingit liiva sees. Silikatsiidi eri vorme kasutatakse nn pealistatud paberi tootmisel (ajakirja paber) pealmise kihina...tavaline WC paber tehakse aga üldjuhul igasugu muust "rämpsust". Aga kindlasti on optikale parem, kui seda nn spets lapiga puhastada. Katteid olen kasutanud aastaid. Pole neist üks parem kui teine. Lõpuks lagunevad nagu nii ära ja aitavad vaid vihma ja lume vastu. Soojast autost talvel õue minnes on ikkagi udu peal...selle vastu 100% ei aita ussi ega püssi rohi.
No isiklikult pole mina wc paberit mikroskoobiga uurinud (ega hakka uurimagi), kuid selge on see, et koosneb see igapäevane odav paberimoodi asi igasugu jamast. Ära lase end nendest pehmetest reklaamidest eksitada.
tsiteerin: Ära lase end nendest pehmetest reklaamidest eksitada. Võtsid kohe sõnad suust - tõesti ära lase ennast prillipoes nende reklaamidest eksitada. Muidu lähevad ju pankrotti. Selge see, et igasugu optika puhastamiseks pehmest riidest puhas lapp kõige parem. Väita aga, et nn. eesti jahimehe keskmist optikat ei või puhastada kasvõi kvaliteetse WC paberiga metsas jahil olles . No ma ei oska küll selle peale miskit kosta. Endal nn. WC paberi rull alati autos kindalaekas "ootamatuteks vajadusteks" Ja vajadusel ka sealt riba käristanud ning optika ära kuivatanud. Võib-olla tõesti mingi kalli nn. vääristatud läätsedega Zeissi puhul nii ei käituks . Enda kasutuses olevate optikate hinnakalassis kuni 1000 euri aga küll miskit halba selles ei näe. Igathes kindlasti parem kui taskust võetud tatine ja must taskurätik või veel hullem jope varrukas või hõlm Kodus relva hooldusel juba teine lugu.
Eks muidugi spets lapp või paber peaks olema. Tundmatus (loe:optika puhastamiseks mitte mõeldud) paberis võib igasugu mehaanilisi osiseid sees olla. Tahtsin oma eelmises postituses rõhutada just vajadust pintsliga tolm ära pühkida ja puhkuda(enne kui ka spetslappiga hõõruma kukud). Tolmus on nagu ikka osaliselt ka mineraalseid osiseid ja see töötab tõesti abrasiivina. Kahjuks ei saa tolmu maha puhuda/pintseldada märjalt läätselt. Kasutan ise kogu selleks operatsiooniks fotopoodides (photopointis nt.) müüdavat komplekti pintsliga balloonist, spetspaberist ja -vedelikust. Nii puhastan ka fotokaamerate objektiive ja pole seni kriimustusi leidnud. Miks peaks olema hoolikas? Õiged puhastusvahendid pole kallid ja vaev õieti tegutseda pole teab mis suur. Kuidagi rumal tundub laiskuse tõttu kallist optikat rikkuda.
Ja märkus, uduseks läheb optika sooja tuues, mitte vastupidi. Külmale pinnale kondenseerub soojemas õhus olev niiskus. Mingil määral aitab kui katted peal ja neid soojas autos maha ei võta (niiske soe õhk ei pääse ligi). Külmas võib optika uduseks saada küll kui niiske hingeaur peale satub (vahel jäätub hetkega seal ära kui miinuseid palju).
kirp kirjutas:Ja märkus, uduseks läheb optika sooja tuues, mitte vastupidi. Külmale pinnale kondenseerub soojemas õhus olev niiskus. Mingil määral aitab kui katted peal ja neid soojas autos maha ei võta (niiske soe õhk ei pääse ligi). ...
Tavaliselt peame me ju jahti kehva suusailmaga, st et kogu aeg on mingi vesi taevast alla tulemas ja optika peale sattumas. Seega satub niiskus optika peale/juurde/katete alla juba väljas olles, kuid ei sega nägemist ega laskmist olulisel määral. Nüüd sooja autosse tulles kondenseerub see niiskus tõesti külmadele klaasidele. AGA kui autos kohe katted maha võtta siis mõne minutiga tuulduvad optikaklaasid ära ja välja minnes saab jälle pauku teha, vastupidi kui katted peal, siis see niiskus seal all püsib väga kaua ja udu optikalt ei kao kusagile, uuesti autost välja minnes on klaasid udused ja neid peab hakkama lapiga kuivatama ...
kirp kirjutas:Ja märkus, uduseks läheb optika sooja tuues, mitte vastupidi. Mingil määral aitab kui katted peal ja neid soojas autos maha ei võta (niiske soe õhk ei pääse ligi). ...
kui autos kohe katted maha võtta siis mõne minutiga tuulduvad optikaklaasid ära ja välja minnes saab jälle pauku teha, vastupidi kui katted peal, siis see niiskus seal all püsib väga kaua ja udu optikalt ei kao kusagile, uuesti autost välja minnes on klaasid udused ja neid peab hakkama lapiga kuivatama ...
Nagu sellistel puhkudel ikka, on mõlemal mehel õigus. Oleneb olukorrast. Endal mingit kindlat süteemi polegi ja pole (vist, vähemalt praegu ei tule meelde) autoga seoses optikaga probleeme ka olnud.
Ei, see ei ole Rio de Janeiro, see on hoopis midagi hullemat.
ma räägin omast kogemusest. on õnnestunud ka soojast külma kätte minnes optika (tõsi küll, profi-videokaamera, mitte püssi oma) seest uduseks ajada. oleneb ilmselt temperatuuride vahest, optikas leiduda võivast niiskusest vms. ja udu oli just seespool, mitte klaaside peal. toona jäid unikaalsed kaadrid filmimata seetõttu
kirp kirjutas:... Ja märkus, uduseks läheb optika sooja tuues, mitte vastupidi. Külmale pinnale kondenseerub soojemas õhus olev niiskus. ...
Klaaside seespidine udutamine on yks kehva "toru" tunnus (pyssioptikal), sest kusagilt on niiskus juba läätsede vahele pääsenud ja kondenseerub külmas klaasile. Selle vältimiseks ongi korralikumad tegijad optika inertset ja KUIVA gaasi täitnud. Nõustun, et klaaside udutamine võib tekkida väga imelikes tingimustes (viimati seisis mul peegelkaamera veerand tunnikest laial aknalaual, objektiiviga akna poole, ja taas seda kätte haarates muutusid pildid järjest udusemaks- sellest väikesest temperatuurivahest oli udutamiseks kyllalt ja praegu pole väljas mingi märkimisväärne kylm, aknalauast rääkimata). Olen ise huviga vahtinud neid udutamise ja vihmavastase vääristusega optikaid (Zeiss, Bushnelli mõned seeriad), aga kuna pole reaalselt "töös" näinud, siis ei ole endale muretsenud(uute Zeissi torude omanikud võiks kommenteerida). Peaks uurima ka militaristide käest, kas sõja otstarbel on midagi asjalikku välja mõeldud. Gaasimaski klaaside sisepind tundub kyll millegagi töödeldud olevat, sest need võivad kyll seest korraks uduseks tõmmata, aga udu kaob klaasidelt hämmastava kiirusega. Mingil määral aitab prillide udutamisvastane vedelik (on ka sellega immutatud puhastuspabereid), aga nagu keegi varasemalt mainis, pole need eriti efektiivsed.
Mis optika kriimustamisse puutub, siis enamus kallite objektiivide omanikke kasutavad optika ees kaitsefiltreid. Need on suhteliselt odavad ja kui läheb kriimuliseks, siis vahetad välja. Kahjuks pole sihikute tootjatel selliseid kaitsefiltreid näinud ja paljudel torudel pole ka selle kinnitamiseks sobivat keeret.
ja seal täitsa olemas. Väidetavalt pidid nema dolema ainukesed edasimüüjad Eestis.
). Kõige hullem viga olevat jahis WC paberiga läätse puhastada, kuna pidavat jubedalt liiva täis paber olevat.
...pole sellel WC paberil mingit liiva sees. Silikatsiidi eri vorme kasutatakse nn pealistatud paberi tootmisel (ajakirja paber) pealmise kihina...tavaline WC paber tehakse aga üldjuhul igasugu muust "rämpsust". 
metsas jahil olles 
