Sigade Aafrika katk Eestis

Põevad metsloomad mitmesuguseid haigusi ja siin saab nendest juttu teha.
Vasta
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas honkomees »

TiitR kirjutas:
usoPM kirjutas:Osalesin ka ettekandega esmaspäeval toimunud SAK infopäeval ....

Sry, aga kes Sa oled?...:M

Tiit, no mõtesta lahti tähed kasutajanimes uso ja pm ning peaks olema selge :lol:
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas andrus »

Keegi on käinud katkus seal sõrga hoidmas ,et teab kuidas kuuli läbi surm ikka kergem oleks. Ja kindlasti oleks kõige kergem alustada laste eest emade laskmisega,et ema ei peaks nägema oma laste piinarikast surma katku läbi.... nii kaua kui teie teadmised on tagasihoidlikud olge ka oma arvamuste avaldamisega tagasihoidlikum ja adekvaatsem!!!
Viimati muutis andrus, N Sept 03, 2015 6:23 am, muudetud 1 kord kokku.
jahismurf
Indrek_I
Postitusi: 83
Liitunud: L Okt 20, 2007 7:17 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Indrek_I »

usoPM kirjutas:Osalesin ka ettekandega esmaspäeval toimunud SAK infopäeval ja soovitasin küttimisega viia (3 aasta jooksul) sigade arvukuse asustustiheduseni ca 1,5 isendit 1000 ha kohta, mis praeguste tagasihoidlike teadmiste valguses võiks viia katku hääbumiseni. Tõenäoliselt ei suudetakski seda vähemalt Mandri-Eestis reaalselt ellu viia, sest katk levib ja teeb oma töö märksa kiiremini. Siiski, surm katku pidavat loomale olema väga piinarikas, mistõttu kõiksugu jahieetilised põhjendused mitteküttimiseks ei ole siinkohal kindlasti adekvaatsed. Asustustihedus 1,5 isendit 1000 ha kohta (Eestis keskeltläbi 6000 siga kevadel) võib viimaste aastate külluse juures paljudele tunduda küll kohutavalt madal, kuid tuletan (vanematele meestele) meelde, et perioodil 1994-2001 lasti Eestis alla 5000 sea aastas, ehk siis arvukus oligi toona enamvähem samas suurusjärgus (perioodi keskel 1995-1997 arvatavasti veelgi madalam). Piirkonnad, kust katk on üle käinud, metssigu enam sisuliselt pole. Katku levik on praegu aga väga kiire. Niisiis, praegune surm kuuli läbi on alternatiiviks surmale katku läbi, kusjuures viimane on loomale oluliselt piinarikkam. Need, kellel veel katku sees pole, võiksid seda mingilgi määral ennetada ning praegu veel olemasolevat ressurssi ise ära kasutada, sest uskuge mind, õige pea hakkavad seda meie asemel tegema putukad.
NB! Kel katkust ja selle tagajärgedest suur masendus peal, soovitan meelelahutust - näiteks lugeda äsjailmunud jahiteemalist satiirilist luulekogu (vt teema: ulukite haigused - jahiluule). Usun, et enamusel Teist läheb tuju palju-palju paremaks.

Härra Männil äkki räägib, mis huntidest saab, kui päris oluline osa toidubaasist ära kõngeb/lastakse? Lambakasvatajatele antakse riigi poolt kohustus hunte toitma hakata?
Üllar Tamm
Postitusi: 894
Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Üllar Tamm »

Sigade arvukuse miinimumini viimine ei mõjuta üksnes hunte, vaid ka karu ja ilvest. Tekib päris tõsine konkurents toiduvarudele. Esimesena jääb selles kannatajaks ilves, kes ei suuda karu ja hundiga konkureerida. Ilvese arvukus kukub oluliselt, satub ohtu Eesti riigi poolt võetud kohustus Euroliidu (rahajagaja :wink: ) ees neid hoida ja poputada.
Hundid ja karud hakkavad metsas toiduvarude kahanemisel rohkem inimeste poole vaatama ja küladest toidulisa otsima. Esimesena tunnetavad seda maapiirkondade elanikud. Kasvavad oluliselt nende poolt tekitatud kahjud.
Peep, ehk räägid meile ka sellest, mis plaane peate suurkiskjate populatsiooni hoidmiseks ja majandamiseks :?:
Või on plaanis nende küsimustega tegelema hakata alles siis, kui asjad juba päris hapuks on läinud :twisted:
Üllar Tamm
Postitusi: 894
Liitunud: N Okt 13, 2005 12:45 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Üllar Tamm »

usoPM kirjutas: Asustustihedus 1,5 isendit 1000 ha kohta (Eestis keskeltläbi 6000 siga kevadel) võib viimaste aastate külluse juures paljudele tunduda küll kohutavalt madal, kuid tuletan (vanematele meestele) meelde, et perioodil 1994-2001 lasti Eestis alla 5000 sea aastas, ehk siis arvukus oligi toona enamvähem samas suurusjärgus (perioodi keskel 1995-1997 arvatavasti veelgi madalam).


Peep, vanemad mehed mäletavad sellest ajast ka seda, milline oli sellel perioodil hundi arvukus. Sel ajal polnud hunt kaitse all ja tema arvukust oli meil võimalik oluliselt piirata. Juttu sellest ka siin http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodu ... ilugu.html
Hetkeseis näitab taas suurkiskjate arvukuse tuntavat tõusu, kui uskuda Euroopa tippteadlaste (sealhulgas Sinu :wink: ) poolt koostatud uuringut :twisted: http://uudised.err.ee/v/eesti/64965a7f- ... bbfba36462
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Feen »

Tiit, 9 siga ei jää sulle sinna mitte. Arvestades, et katk on sees, siis kevadeks (või natukene peale) pole sigu. Kui just mõni juure ei trehva rändama.

Nüüd aga võtaks ise selle 9 sea näite jahiseltside raames kus kütitakse hooajal nt 20 siga. Ma mingi aeg vaatasin tehtud loendusi, küttimist ning mingil ajahetkel nähtud metssigade hulka ning tekkis tunne, et midagi ei klapi.

Esiteks oli (või on) loendus ilmselgelt alalhoidlik ja millegi jaoks jääb mulje, et siga pole ja tuleks hoida ja vähe lugeda, sest... hmmm, hetkel arvan, et salaküttimine on suur ja paratamatuseks arvestatakse see kulu ja arvestatakse nii, et jääks ametlikuks jahiks ka ning midagi peab seemneks ka jääma. Kuiagi on aga nii kujunenud, et see seeme on oluliselt suurem kui arvata on ning kuna söödad ning olud on soosinud, siis metssigade arvukus kasvas kiiresti viimase aja tasemele.

Kui võtaks suletud süsteemi, siis 9 siga tähendaks nt kuute emist ja kolme kulti. Neid nt ei kütiks üldse. Iga emise kohta sünniks.. no, oletame, et 4 põrsast (aga tegelikult võib see olla ja 2-3 või 8-10). See tähendaks, et juurde lisanduks 24 põrsast. Kui nüüd panna juurde kiskluse (mille osakaal Tartumaa nii mõneski seltsis on väike), liiklussurmad (juba suurem) ning võimaluse, et mõni põhikarja siga sureb vanadusse, siis jääks ikkagi kusagil 15 siga küttimiseks (sest tegelikult on kuue tugeva emise korral keskmine põrsaste hulk suurem kui 4).

Mingi aeg oli see väga tavaline lõpptulemus hooajale (Tartumaa päris paljudes piirkondades). Ja ei olnud juttu, et siga ei oleks ja poleks neid kütitud. Hetkel tundub küll ulmeline number olevat, eriti kui usinamad jahimehed ise kütivad sellele lähedase hulga sigu (ja veelgi usinamad paar korda enam).

Selleks, et varsti poleks jahis hirmus tühi tunne, siis mõni eelsoovitus ja märkus. Rebaseid on meil sel aastal jälle palju, samuti halljänest. Kährikut ning natukene mäkra. Veelgi väiksemad karvased loomad on olemas. Põdra arvukus on kõrge, vähemalt paar aastat veel. Metskitse asurkond on nii tugev, et kui lubasid antaks samuti nagu seale (kes tahab, see kütib ja saab uue loa), siis selguks, et neid lastakse palju aga arvukus jääks samaks (langeks ära variant kus ühe loaga iga üks vaatab kui palju ta tegelikult jahti pidada tahab). Metskits otsa ei saa niipea. Kiskjaid on ning kuna siga, põder ning kits on hulgaliselt levinud, siis on kiskjaid väikese provintsilinna külje alla roninud rohkem kui ma viimase 15-18 a jooksul mäletan. Sel aastal on veel seajahti ikkagi vaja pidada aga talvel tuleb avatavasti mõni ilvese ja hundijaht juurde ning tegelikult saab hetkel juba keskenduda karu jahile, selle käigus juhtub nii ehk naa sigu ette jääma. Ja kobras, mõnes piirkonnas neid veel on aga tegelikult saab see uluk kõige kiiremini otsa kui temaga tegelema hakata. Linnud... vareseid on päris palju. Parte ka siin ja seal. Ohjah, midagi läks veel meelest aga tegelikult on raske latika ja haugi jaoks aega leida selle kõige kõrvalt :)

Liha... sealiha.... kui hästi läheb, siis veel seakasvatus 100% Eestis otsa ei saa. Kohati pakutakse seda võileivahinnaga ning sealiha vajaduse saab poest päris odava hinnaga kätte.

Selles valguses on 9 siga põhikarjaks täiesti piisav ja omal kohal. Paraku aga laseb esimene külamees juuli alguses oma põllult vilja kahjustavad 2 emist maha ning kogu mu idealiseeritud arvestus läks vett vedama ning päriselt oleks vaja 10t emist (mis tähendaks, et neid jääb ikkagi üle plaanitu jääki ja arvukus liigub ikkagi natukene üles ning haigused ikkagi võtavad võimust) :D
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
gunnar
Postitusi: 882
Liitunud: P Aug 22, 2004 4:18 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas gunnar »

Gedi, muljetavaldav heietus, aplaus ! Aga öelda et pole lugu et siga pole, sealiha saab poest ja pauku vareste pihta teha ... No käsitöö pole ikka see kui ikka oled naist saanud seda sa võiks juba teada :D

Ja kui sead otsas siis ära selles kitse arvukuses enam nii kindel ei ole, ilvese põhitoit on ta niikuinii olnud nüüd lisandub huntide poolne surve.
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas honkomees »

gunnar kirjutas:Gedi, muljetavaldav heietus, aplaus ! ...
Ja kui sead otsas siis ära selles kitse arvukuses enam nii kindel ei ole, ....

Tõesti huvitav lugu Gedilt, aga kitse arvukusega on head lood vist lagedama maa peal. Meil pole aastaid kitsejahti peetud, see aasta üle hulga aja tehti, aga pooled load jäid laskmata. Oma kodukandis on iga aastaga vähemaks jäänud, see aasta pole enam oma põldudel üldse kitse näinud.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas andrus »

Sohh....kitsejaht 3 päeva alles käinud ja teil juba läbi ning pooled load laskmata. Mis kalendri järgi teie elate?
jahismurf
Kasutaja avatar
Feen
Postitusi: 3079
Liitunud: T Veebr 03, 2004 4:58 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Feen »

Jutt käib Tartumaast. Mainisin seda eraldi ka. St, kitse palju, kisklust vähe.
Viimati muutis Feen, N Sept 03, 2015 12:06 pm, muudetud 1 kord kokku.
Üks lask - liha. Kaks lasku - võib-olla. Kolm lasku...
Kasutaja avatar
honkomees
Postitusi: 2969
Liitunud: P Mär 14, 2004 4:13 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas honkomees »

andrus kirjutas:Sohh....kitsejaht 3 päeva alles käinud ja teil juba läbi ning pooled load laskmata. Mis kalendri järgi teie elate?

no ära nori, kitsejaht ikka üldmõistena ja lugu ikka (jaani-)sokulubadest.
Jaht on kunst, mis nõuab ohvreid!
andrus
Postitusi: 2800
Liitunud: R Veebr 27, 2004 8:45 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas andrus »

Norin edasi....ka sokujaht lõppeb detsembris seega väita,et load jäid laskmata.... :M
Viimati muutis andrus, N Sept 03, 2015 12:41 pm, muudetud 1 kord kokku.
jahismurf
Kasutaja avatar
Beretta
Postitusi: 1452
Liitunud: T Nov 25, 2003 4:47 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Beretta »

Sarved segi sikkudel ja sokkudel,
aga meil siin jutt notsudest kes ei saand porilasse.
Grumpy old man
Ats
Postitusi: 933
Liitunud: R Aug 18, 2006 12:14 pm

Re: Sigade Aafrika katk Eestis

Postitus Postitas Ats »

Mitte küll otseselt metssigadega seotud aga..

http://www.postimees.ee/3315667/omavali ... poletamist

"Omavalitsused tahavad seakorjuste üleskaevamist ja põletamist (2)

3. september 2015 14:29
Järjehoidja

Mustvee linnapea Max Kaur ja Torma vallavanem Triin Päsrim taotlevad maaeluminister Urmas Kruuselt Torma valda maetud katkusigade üleskaevamist ja põletamist.



Eesti uudised









Torma. 11.08.2015. Seagrippi nakatunud ja hukatud sead maeti Torma prügila lähedusse.





Torma. 11.08.2015. Seagrippi nakatunud ja hukatud sead maeti Torma prügila lähedusse. Foto: Jaanus Lensment

Omavalitsused tahavad seakorjuste üleskaevamist ja põletamist (2)



3. september 2015 14:29
Järjehoidja

Mustvee linnapea Max Kaur ja Torma vallavanem Triin Päsrim taotlevad maaeluminister Urmas Kruuselt Torma valda maetud katkusigade üleskaevamist ja põletamist.





«Oleme seisukohal, et vaatamata keskkonnaministeeriumi ja veterinaarameti vastuväidetele on siiski õige tulla vastu piirkonna rahva soovidele. Matmisalale tuleks tuua seapõleti, korjused üles kaevata ning põletada,» leiab Torma vallavanem Triin Pärsim.

«Vastasel juhul tuleb tagada loodud loomsete jäätmete matmispaiga nõrgvee puhastamine ning võtta kasutusele kõik abinõud, mis aitavad vältida põhja- ja pinnavee ning Peipsi järve reostamist,» lisas ta.

Mustvee linnapea Max Kaur peab samuti antud sammu õigustatuks. «Kuna matmisalal ei ole teostatud keskkonnauuringuid ja aset leidnud matmisviisi korral on bio- ja keskkonnaohutuse väide oletuslik, siis palume selgitada ministril riigi tegevuskava matmisala seires 1,5 ja 10 aasta perspektiivis.»

«Kohalikud elanikud ja ettevõtjad on siiralt mures elu- ja looduskeskkonna ohutuse pärast. Eriti olukorras, kui on üldteada fakt, et Torma prügila ladestusalade ehitamisel oli peamine väljakutse leida lahendused liigse pinnavee ära juhtimiseks, kogumiseks ning puhastamiseks. Ka Vene Föderatsiooni loodusekaitse minister Sergei Donskoi oma kirjas Eesti võimudele juhtis tähelepanu võimalikule keskkonnamõjule, eriti Peipsi järvele ning samuti leidis, et korjuste likvideerimine oleks ainuõige samm,» viitab Mustvee linnapea.

Peipsi äärsed omavalitsused loodavad koostööle ministeeriumitega kõigi nende probleemide lahendamiseks. Samuti oodatakse riigikogu maaelukomisjoni aktiivset positsiooni neis küsimustes."


Loogilisest mõtlemisest on asi juba ammu kaugel. Rohkem nagu kilplala!
Oleks aeg hakata ise mõtlema mitte pimesilmi kõiki eurodirektiive täita. Metssiga, peale negatiivse proovi saamist kõlbab süüa, aga kodusiga tuleb kohe maha tappa. Isegi mitte jupikaupa, et jõuaks hävitada aga kohe ja kõik.

Ilmselgelt on aru saada, et mõningad ametnikud ei saa oma tööga hakkama ning võtavad ainult palka.
Tänases situatsioonis on leitud seakatku puhul üks kindel süüdlane. Nendeks on jahimehed!
Küll ei küti sigu, küll ei mata neid. Kõike seda tuleks neil riigi arvates teha tasuta. Samuti ei suudeta korraldada kiirelt vereproovide 7 päevast uuringut ning sigu vaadake kus saate hoida.
Riik pole senini aru saanud, et tasuta lõunaid pole olemas ning jahindus on hobi, pealegi kuradima kallis.
Vot selle peale viskab "harja " punaseks, kallid targad ametnikud olge nii kenad ja käige..... ning küttige ise oma sigu!
Pole looma, pole probleemi!
Vasta