Selle lätlaste jutu peale (metssigade tallatud viljast nakatunud kodusead) tooks teadusmeeste tsitaadi jahilistist, täpsemalt repostist loodusaja listist

Loodame siiski, et kunagi teemat "Seakatk Eestis !!!!" teha ei tule aga Veterinaaramet just palju lootust siin kirjatükis küll ei jäta: http://www.postimees.ee/2871445/veterinaaramet-metssigade-nakatumist-valtida-on-voimatu

Meie liikmed on informeeritud, kuidas katku nakatunud metssigadega käituda, kuidas teha katku tuvastavat proovi ning kuidas matta hukkunud siga,» rääkis Korts.

Millised liikmed .Või pole ma liige Arvan,et enamus ei oska,metsast leitud,surnud seaga midagi peale hakata.Praeguste ilmadega on see elukas jäme ka kohe ja sinna ta jääb.....katku levitama.

Meile saadeti meili teel märtsi alguses juhend, juhuks kui leitakse metsast surnud siga.

Vot metssea kurgumandlid on küll keeruline teema.
Ja huvitav, kes hapul seal läheb otsima neeru ja põrna?

Mina ka ei ole kuulnud sellest "juhendist" muhvigi. Aga nagu meil ikka kombeks nõuka ajast - pasundame 5-aastaku plaanitäitmisest juba enne 5-aastaku saabumist . Mina isiklikult sealaipa küll torkima ei hakka - on olemas telefon 1313 ning oskan seda numbrit valida. Mida nad edasi teevad on juba nende rida. Kui palutakse kohe auku ajada, siis OK. Tean praktikast, et neil on tööpäev E-R 8-17 ja kogu moos. Mille pagana pärast pean siis mina hakkama nende tööd tegema ning seda veel tasuta. Kui asi kriitiline, siis pangu kasvõi regiooniti spetsialistid ööpäevaks valvesse.

Hukkunud suuruluki mahamatmine, või muu utiliseerimine on kohaliku jahiseltsi ülesanne, kui helistad 1313, siis sealt tuleb kõne seltsipealikule. Mitte keegi ei kompenseeri seltsile uluki ärakoristamist. Ma olen keskkonnaametiga kembelnud hülgeraibete pärast aga mereäärsed uppunud põdrad ja sead oleme meie pidanud koristama. Kui muidu ei taheta jahimehi teatud NATURA 2000 aladele jahile lubada, siis hukkunud suuruluki puhul tegutsetakse väga kiirelt ja operatiivselt (eriluba rannas mootorsõidukiga liikumiseks).

Täpsustaks Tormise poolt kirjutatut: "Liiklusõnnetuses hukkunud..." ehk kui tahaksid vaielda, siis seadusest lähtuvalt uppunud suurulukit koristama ei peaks. Samas oleme ka meie mere äärest nii hülged, metssead, metskitsed jne ära koristanud. Ka ei saa seadus sundida jahimeest katkuhaiget metssiga ära koristama.

Täpselt nii. Kui võimalik, edastad korjuse GPS koordinaadid ja edasi nende oma rida sellega edasi tegeleda.

BM

Issand, sa näed ja sa ei mürista! Mida paganat te jonnite? Kui küsimus on katku diagnoosimises ja leviku pidurdamises, siis peaks olema meie igaühe huvides need ****** proovid sealt kuidagimoodi kätte saada ja raibe ära koristada. Nagu väikesed lapsed: "Jass ajas morsi põrandale, mina ei ajanud. Miks mina koristama pean? Tatsun sees, mis sest et kleebib."

P.S. Regiooniti on spetsialistid valves: volitatud veterinaaraarstil on kohustus telefonile vastata 24/7.

Selles juhendis on kirjas, kuidas tuleb proove võtta ja säilitada, aga midagi ei ole kirjutatud selle kohta, kuidas korrektselt käituda, et jahimeestest sellisel juhul ei saaks endist suurimat nakkuse levitajat. Leitakse surnud siga, jahimees läheb matab maha. Siis läheb ta nende samade kummikutega koju ja kui kodus sigu, siis lauta. Õhtul läheb ta nende samade kummikutega põldu, päeval ehk käib mõnel söödalgi. See oli selline lihtne näide.

just nimelt, vähemalt iseendale olen viimaste sündmuste valguses selgeks teinud, et kui näen surnud siga, siis isegi ei lähene talle ja valin kohe võlunumbri (ehkki võib-olla kellegi laskepraak kah). Aga mida teha jalatsitega, millega mööda sea tallatud maad käidud ja võib-olla ka nakatunud sita sisse astutud ... millega neid desinfitseerida nii igaks juhuks. Käsi kindlasti külge ei pane.

Mida teha, kui jahimees leiab metssea?

mitte puutuda korjust, vältida ka lemmiklooma või jahikoera kontakti korjusega,
koheselt teavitada:
kas leiukohajärgse maakonna veterinaarkeskust (telefonile vastatakse tööajal)
kontaktid: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=160
või leiukohajärgset volitatud veterinaararsti (telefonile vastatakse ka pärast tööaega ja puhkepäevadel):
kontaktid: http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=927 (vt faili manuses)
Seejärel järgida veterinaararsti korraldusi
Kui veterinaararstiga kokkuleppel tekib vajadus loomakorjus matta, siis tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
korjus matta vähemalt 2 m sügavusele,
soovitatavalt katta korjus vähemalt 0,5 meetrise pinnasekihiga sellisel moel, et metsloomade ligipääs maetud korjusele oleks minimaalne.

Kaitsmaks oma koduloomi nakatumise eest tuleb peale kokkupuudet metssea korjusega järgida elementaarseid bioohutusmeetmeid - enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud.

Sigade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014123

§ 41. Metssigadelt proovide võtmine, laboratooriumisse saatmine ja uurimine

(1) Proovid võtab volitatud veterinaararst või veterinaarjärelevalveametnik koostöös jahipidamise õigust omava isikuga.


Mina loen siit välja, et jahimees iseseisvalt proove võtma ei pea ja ei tohigi seda teha.

BM