Eelmisel aasta sügisel rääkis mulle üks Valmiera kandi jahimees, et neil makstakse iga leitud või lastud katkuse sea pealt pearaha, summa on meelest läinud (no 30-60 €). Tuleb teatada ja oodata kuni tulevad vetametnikud laipu koristama-põletama ja leiukohti desinfitseerima. Kogu moos ... ei mingit matmiskohustust.

Honkomees!
Küsi palun oma Valmiera sõbralt, kuidas katk on sundinud muutma nende käitumist näiteks järgmises situatsioonis.
Paar- kolm meest paari-kolme laikaga kütivad 3+ siga kuskil 3km autost( ja lähimast teest) kohas, kuhu ka ATV ei pääse.
Eelmistel aastatel on olnud nii, et sai omal jõul paari käiguga kõik auto(de)ni lohistatud ja minema viidud.
Nüüd peaks meil algul jooksma auto juurde ampullide järgi, täitma a`3 paberit per siga, jooksma sigade juurde tagasi, siis jälle auto juurde, viima proovid kuskile kindlasse kohta ja enne sigadeni naasmist ootama Tartust analüüsi vastust, mille saabumise ajaks on sead, või see mis nendest järgi jäi, hapuks läinud.
Kas lätukatel on ka nii, et jooksmiste ärahoidmiseks jätavad jahimehed hoopiski loa sulgemata ja on seeläbi muutumas " sundrikkujateks". Ja "riigi" arvestus kütitud sigade kohta on taas tõest kauge.

Praktika võib olla tõesti selline, nagu Jyri kirjeldas. Teoorias peaks asi välja nägema nii: paar ampulli on igal jahimehel taskus, sead lohistatakse ühisel jõul (aga ilma neid ükseise vastu nühkimata) auto(de)ni, pakitakse ühekaupa kilekottidesse (või plastikvannidesse) ja transporditakse külmikusse või piisavalt jahedasse keldrisse (jällegi rümpasid üksteise vastu nühkimata). Siis viiakse proovid laborisse ja oodatakse vastust. Kui mõni proov on positiivne viiakse konkreetne loom edasisele hoiule maapõue (või vet-keskuse konteinerisse) ja desinfitseeritakse ruum, teisi käideldakse nii, nagu sigu ikka. Niipalju siis Eestist, Läti infot loeks isegi hea meelega.

Ära ei tohi unustada ka sigade väljavedajate desinfitseerimist...kindad ,riided ,jalanõud...huumor!

Oled enne kuulnud et elukad koos sooltega jahtuma pannakse ?

Proovisin korra peale tööd ja kiiremaid koduseid toimetusi helistada, vajutas telefoni kinni ja saatis sõnumi et jahil - ei saa jutule. Paistab, et veel sigu ja sikke-sokke jagub seal Lõuna-Liivimaal.

Kas katku viirus pureb surnud looma ka?

Kui katkune surnud loom nakatab elavaid, siis miks ei peaks vastupidi olema?

Ei pure, aga kui ollakse lasknud 3 (või suvaline ühest suurem arv sigu), kellest üks oli nakatunud, siis proovide võtmise ja rümpade säilitamise ajal läbustades tuleb laborist vastus, et kõik n kadunukest olid läbinisti positiivsed. Või isegi kui labor saastusest põhjustatud valepositiivset ei anna, siis ettevaatamatu talitamisega õnnestub sigudik ikkagi postuumselt nakkusallikaks muuta (loe: nakkusvõimelise viirusekihiga katta). Tulemus on mõlemal juhul sama: maasse läheb kogu jahisaak, mitte ainult haige loom.
Eks ole oma lühikese elu jooksul igasugu imelugusid kuuldud , aga sisikond lastakse välja nagu ikka, vahe ainult selles, et see tuleb maasse kaevata, mitte rebastele jätta.

Ma kohe huviga ootan et kui saabub kena külm talv, kuidas siis peale õnnestunud ajujahti hakatakse näiteks 5-10 sea siskondasid matma. Kangid, kirkad ja labidad kaasas.

Uudiseid Lätimaalt:

Lastud sealt võtab mees vere ja viib selle koos loaga kohalikku vet.teenistusse. Seal asi registreeritakse, antakse mehele 30€ ja saadetakse proov laborisse. 3 päevaga tuleb jahimehe meilile laborist vastus. Seniks pannakse siga/sead riigi/euroopa raha eest eelmisel aastal ostetud külmikutesse, mis on igas jahtkonnas. Kui vastus tuleb positiivne, siis tulevad vet. teenistuse mehed kohale, võtavad sea ära ja plekivad veel 100€. Sead põletatakse mobiilses põletis.
Ajujahi lubamine on parajasti kaalumisel ...

ära muretse, sellist sigade arvu lihtsalt ei ole. Meie maad tunduvad olevat praktiliselt seavabad. Ka Ainars ütles, et tema hinnangul on tema jahipiirkonnas alles kuni 10% varasemast sigade arvust, aga kus oli tõsine katkupuhang, seal piirkondades praktiliselt siga pole.

No siis teil polegi muret aga eestis on küll piirkondi kus aju päeval 10+ ei ole haruldane nähtus.

Arvestades hetke kokkustu hindasid, siis sama süsteemi puhul Eestis tasuks 5L ämber positiivset verd külmikus hoida