SUPS kirjutas:Einoh ilus jutt küll jah.....aga huvitav ,kas Lätis on ajujaht ka suvel lubatud ,et see katk kuuga ühest Läti otsast teise jõudis. Huvitav, kas EJS aitab jahiseltsidel ,kes ei suuda jahindusnõukogude poolt määratud ulukite küttimisnorme täita ja peavad maa-ja metsaomanikele hakkama hüvitisi maksma ,need hüvitised ära maksta. Ja ei ole ju mõtet rääkida ajujahi piiramisest (mida iganes see ka tähendab) metssigadel, kui piirang tuleb, siis tähendab ju see seda ,et piiratakse ajujahti kõikidele metsaelukatele ,kellele seda siiamani teha sai! Või ma olen millegist täiest valesti aru saanud. NB! Ja üleüldse maha tuleks tappa kõik hundid ja ilvesed ,kes seal mööda metsi neid sigasid tõeliselt jooksutavad..... Või vähemalt neile sildid panna ,SIGA EI TOHI TAGAAJADA! ja karudele sildid ,EI TOHI TEADAMATA PÕHJUSTEL SURNUD SIGA SÜÜA!
Teemast veidi mööda, aga ei jooksuta need hundid sigu midagi, ammugi ilvesed. See, et karjast mõni põrsas aeg ajal huntidele tuleb loovutada, on metssigadel ammu selge. Inimene on ainult see, kes teiste liikidega maad ei suuda jagada, loomad küll!
Pöördumisest võib lugeda, et 10.09 toimus Veterinaar- ja Toiduametis (VTA) esimene riikliku tauditõrje komisjoni SAK alane koosistumine.
Kui oli teada, et katk on naaberriikides, siis miks ei tegeletud "kriisikava" väljatöötamist enne katku jõudmist ja alles täna arutatakse kas ja millised jahiliigid keelatakse.
SUPS kirjutas:Einoh ilus jutt küll jah.....aga huvitav ,kas Lätis on ajujaht ka suvel lubatud ,et see katk kuuga ühest Läti otsast teise jõudis. Huvitav, kas EJS aitab jahiseltsidel ,kes ei suuda jahindusnõukogude poolt määratud ulukite küttimisnorme täita ja peavad maa-ja metsaomanikele hakkama hüvitisi maksma ,need hüvitised ära maksta. Ja ei ole ju mõtet rääkida ajujahi piiramisest (mida iganes see ka tähendab) metssigadel, kui piirang tuleb, siis tähendab ju see seda ,et piiratakse ajujahti kõikidele metsaelukatele ,kellele seda siiamani teha sai! Või ma olen millegist täiest valesti aru saanud. NB! Ja üleüldse maha tuleks tappa kõik hundid ja ilvesed ,kes seal mööda metsi neid sigasid tõeliselt jooksutavad..... Või vähemalt neile sildid panna ,SIGA EI TOHI TAGAAJADA! ja karudele sildid ,EI TOHI TEADAMATA PÕHJUSTEL SURNUD SIGA SÜÜA!
Teemast veidi mööda, aga ei jooksuta need hundid sigu midagi, ammugi ilvesed. See, et karjast mõni põrsas aeg ajal huntidele tuleb loovutada, on metssigadel ammu selge. Inimene on ainult see, kes teiste liikidega maad ei suuda jagada, loomad küll!
Hundi surve sõralistele ja nende elupaikade valikule on täiesti märgatav. Väidan seda oma jahimaal nähtu ja toimuva põhjal. Lõbusaks läheb siis, kui katk on oma tööd juba mõnda aega teinud ja huntidel metsas tavapärane toidulaud kokku kuivab. Usun, et juba eeloleval talvel saame kuulda nii mõndagi huntidest, mis külarahval ka hirmujudinaid võib põhjustada
On äkki kellegil ideid, kuidas hoida sigade söödaplatilt eemal sinna sööma käivaid karusid,kitsi,kährikuid,hirvi,mäkrasid? Ja kuidas hoida sigasid eemal põtrade jaoks tehtud soolakust?....
Kas koduseakasvatajate paanikaärahoidmis-hoiatus mitte asjakohane ei ole. Kas ma olen õigesti aru saanud, et Lätis on 83 Aafrika seakatku surnud metssiga ja Leedu kohta ei leia muud, kui kaks tükki.
Farmide kohta räägivad nii Leedu kui Läti tuttavad, et sööda transporti peetakse peamiseks põhjustajaks. Lätis on valdavalt hoobi saanud väiketalunikud (sealmaal on need enamasti säilinud nagu meil 20 aastat tagasi veel oli), kel üsna ükskõik kõigist hoiatustest on olnud.
Üllar Tamm kirjutas:Usun, et juba eeloleval talvel saame kuulda nii mõndagi huntidest, mis külarahval ka hirmujudinaid võib põhjustada
Esimene surve läheb ikka kitsele ja põdravasikatele. Eks metsa ja põllumeestel on mida oodata.
Kitsega ammu hapud lood, piiriäärsetel aladel mõnda üksikut harva kohtab. Põdravasikate seis pole ka eriti kiita, suve algul nähtud jäljepaarid kadusid ühel hetkel teadmata suunas. Eks algav jahihooaeg näitab, palju vasikaid näha õnnestub.
SUPS kirjutas:NB! Ja üleüldse maha tuleks tappa kõik hundid ja ilvesed ,kes seal mööda metsi neid sigasid tõeliselt jooksutavad..... Või vähemalt neile sildid panna ,SIGA EI TOHI TAGAAJADA! ja karudele sildid ,EI TOHI TEADAMATA PÕHJUSTEL SURNUD SIGA SÜÜA!
Äkki alustad nendest keda rohkem on?? Alusta varesest ja rongast kes on raipel ja seasöödal suht tihe külaline!
Väga hea mõte......haavlipauk ongi ju odavam ....OK ok nali naljaks ,mina lihtsalt ei usu ,et ajujahi piiramine seda katku levikut eriliselt pidurdaks.
SUPS kirjutas:NB! Ja üleüldse maha tuleks tappa kõik hundid ja ilvesed ,kes seal mööda metsi neid sigasid tõeliselt jooksutavad..... Või vähemalt neile sildid panna ,SIGA EI TOHI TAGAAJADA! ja karudele sildid ,EI TOHI TEADAMATA PÕHJUSTEL SURNUD SIGA SÜÜA!
Äkki alustad nendest keda rohkem on?? Alusta varesest ja rongast kes on raipel ja seasöödal suht tihe külaline!
Hulkuvad koerad pole ka nagu päris teretulnud. Teada on, et koer raipel nagu siga poris. pärast kodus ja peremehega laudas.... Paistab, et katk tahagi kõiki sigu. Kui ikka kari koos ja üks põrsas surnud, siis peaks ka teised ju läheduses olema. Pole ju põrsad üksinda. Hummuli maisi põldu täis, see peaks ju ka haisema nagu vanasti surnud loomade kalmistu. Igatahes keeruline juhtum.. Riik oleks pidand igaks juhuks ikka piiridele desomatidki panna. Kaldun arvama, et eks see katk ikka transpordiga siia poole liikus enamjaolt.
GC kirjutas:Teemast veidi mööda, aga ei jooksuta need hundid sigu midagi, ammugi ilvesed. See, et karjast mõni põrsas aeg ajal huntidele tuleb loovutada, on metssigadel ammu selge. Inimene on ainult see, kes teiste liikidega maad ei suuda jagada, loomad küll!
Pole see midagi väga OT. Mind aina enam huvitab, et kuidas siis ikkagi selle hundi kui ühe potentsiaalse katkulevitajaga on? Mitte, et eos jagunetakse hundikaitsjate ning hundimittekaitsjate teljel ning ei saagi sotti, kus see tõde siis on. Kuna katk tõenäoliselt kasutab kõiki logistikavõimalusi, siis miks ikkagi oleks vaja välistada hunt sellest tervikust? Keegi asjatundlik ja laia profiiliga inimene võiks selle kiretult letti lüüa ja usun, et sellest kindlasti ei suurene lõhe eelpool nimetatud äärmuste vahel.
Meenub aastate tagant olukord,kus õhtul tuttav helistas kuna seakari koos huntidega liigub meite jahimaale. Läksime hommikul uurima. Loomad tulid meie jahimaadele kus hundid jätsid jälitamise ning liikusid naabrite juurde. Sead ei jäänud ka selle peale seisma vaid liikusid läbi meie jahimaa teiste naabrite juurde. Kokkuvõte: Hundid jälitasid sigu ca 4 km. Sead läbisid sisuliselt kaks jahimaad ca 13 km peatuseta. Kas ka teiste naabrite juures pidama jäid ei tea. Seega läbitud maa võib olla suurem Lume keskmine sügavus 30 cm Läbiti teed, veekogud, heade varjetingimustega kohad Karjas mälu järgi 7 metssiga Hunte 3
Isiklik arvamus, et suurimat paanikat tekitavat metslooma metssigadel pole. Isegi karu suudab väikese vahemaaga kaeras sigadega koos eksisteerida. Päris Afrika meil pole, et saak vaatab pealt kuidas tema liigikaaslast süüakse.
Siin venemaa võitlusest SAKiga. Kõlama jääb lause, et suurim nakkusallikas on loomade sööt. Teab keegi, kas kuivatatud söödale taritav vili käib ka siis selle alla? Nakkusallikaga kokkupuutes olnud kartulid nagu oleks. Milega siis võiks teha lisasöötmist?
Üks värske info otse Läti jahimeestelt,mis kõlas umbes nii,vist kaks surnut metssiga leiti,milles ei olda sugugi kindlad, et need katku surid ja metssigu pidavat endiselt palju olema
