Kuskil eelnevalt oli juttu suurõppus Siiliga kaasnenud künni-, muldamis- ja maaparandustöödest (drenaazisüsteemide ümberpaigutamist kuni kogumismiskaevude asukohtade korrigeerimisen)i. Nüüd teevad endiseks asja tagasi. http://siil.postimees.ee/3190233/siili- ... -000-eurot

Kui nüüd katk Eesti ära katab suve lõpuks, kas siis on põhjust eeldada, et ajujaht tehakse lahti sügisel? Pole ju nagu midagi kaitsta enam selle piiranguga?

Sa oled asjast õieti aru saanud.Asi levib praegu kiiremini kui talvel.Brüssel otsustab!

Küsiks asjatundjamatelt, et kas katk niidab pigem nooremaid ja nõrgemaid või ikkagi kõiki sigu, mis ette juhtuvad? Pilte vaadates tundub, et suuremaid kulte ei ole nagu katk üldse puutunud?

Suuremaid kulte ikka märksa vähem ka kui väiksemaid sigu.

Nooremad ja nõrgemad surevad kiiremini

Täna diagnoositi ametlikult sigade Aafrika katk Pärnumaal Vändra vallas Rae külast leitud surnud metsseal.

Uus taudistunud ala hõlmab järgmiste kohalike omavalitsuste haldusterritooriume, kus on keelatud ajujaht ja jaht jahikoertega (va koprajaht FCI 3. ja 4. rühma kuuluvate jahikoertega ning haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega):

Järvamaa:
Türi vald.

Pärnumaa:
Vändra vald.

Raplamaa:
Käru vald.

Endiselt on taudistunud ala staatuses:

Tartumaa:
Konguta vald,
Rannu vald,
Rõngu vald.

Viljandimaa
Kolga-Jaani vald,
Suure-Jaani vald,
Viljandi vald,
Viljandi linn.
Taudistunud alal tsoonis tuleb läbi viia kütitud metssigade uurimine SAKi suhtes, kütitud metssigade, nendelt Taudistunud alal tsoonis tuleb läbi viia kütitud metssigade uurimine SAKi suhtes, kütitud metssigade, nendelt pärineva liha või nendelt sigadelt pärinevat liha sisaldavaid tooteid on keelatud tsoonist välja viia.

Maakonna-, valla- ja jahipiirkondade piiride tõlgendamine:

Maakonna- ning valla- ja linnapiirid on ülemuslikud jahipiirkonna piiride ees – kui tekib vastuolu nende piiride tõlgendamise vahel, siis tuleb alati lähtuda maakonna- või valla- või linnapiirist.
Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele http://www.seakatk.ee.

Küsitluse rõhupunktid on lisasööda kohtade fikseerimine, kiskjate seireinfole täiendus, hulkuvate koerte info ning natuke ka põdraajujahi aktiivsus. SAK-i osas ehk vaid suremusleidude kaartistamine. Mis see aga juurde annab katku leviku ja olemuse kohta? Kontekstis, kus saapa, auto, palgi, lindude jmt abil teeb katk korralikke ja kiireid asukohavahetusi.

Eks ta ole. Teisest küljest jälle, et kust see teadus ikka tulla saab? Eks ikka sedasi, et "pühid prahi keskpõrandale kokku" ja siis hakkad teri sõkaldest eraldama. Vaatasin ka seda küsimustikku ja peab ütlema, et ega see väga vähe töömahukas ei ole ja seetõttu kardan pigem seda, et küsimustikke ei viitsita täita või ei viitsita põhjalikult täita.
Selline pikem seire tegelikult peaks mingid seosed ikkagi andma. Kasvõi söödakohtade hulk ja tihedus mingil jahimaal - et kas see hoiab katku levikut paigas või ei ole üldse mingi tegur. Samuti ajujahtide mõju levikule. Ise olen oma arvamusega pigem seisukohal, et nn "vaikne aju" ei ole kindlasti vastunäidustatud - noh, et paigutad kütid ümber metsatuka ja siis läheb paar meest metsa sisse nii-öelda otsijahti või hiilimisjahti pidama. Samas - koerajahi keeldu suhtun pooldavalt, sest minu kogemuse kohaselt paneb see sead ikka märksa suuremalt liikuma. Eriti kui koerajahti peetakse päevast-päeva. Igaks juhuks ütlen siia juurde kohe, et ma ei taha hakata vaidlema - selline suhtumine koertega jahti on minu arusaam ja kogemus, aga ma juba tean, et mõnel mehel koerad kohe üldse metsaelukaid ei häiri
Samuti see huntide küsimus - et kas siis need piirkonnad, kus hunte rohkem, levitavad katku enam või äkki ongi vastupidi, et hoopis pärsivad katku levikut?!
Iseenesest ikka hea, et sellist asja tehakse

Kas mööda jõgesid ujuvad laibad ei olegi ohuks?Karud tassivad need korjused kuivale maale ja kährikutest sigadeni välja nätsutavad seda lasu.
Pääsu ei ole kellelgi ja hiljemalt sügiseks on kogu Eesti üks suur punane tsoon?
Koerad ja hundid on katku levikul täpselt ühel pulgal.Kindlasti mitte ülemisel!

Kuna meiegi nüüd katku puhvertsoonis,siis huvi asja vastu suurem.Küsiks katkuala meeste käest,et kas on sead siis päris ära kadunud või on lihtsalt veidi vähemaks jäänud.Praegu käivad juba põrsastega söötadel ja põldus rohtu söömas,nii et peaks näha olema igal pool.

Neli sööta ja kõik nagu väljasurnud.Minu arvamus selline ,et katku Eestisse jõudmisel oleks pidanud igasuguse lisasöötmise lõpetama.Sööda peal käis palju erinevaid sigu ja nii see katk levis.Aga see puhtalt minu arvamus.

No ma tean, et kui söödakohal söötmise lõpetad, ega siis sead ka kohe sellest hetkest seal käimist ei lõpeta. Kooserdavad neile teada olevast söödakohast pisteliselt veel mitu aastaid läbi. Võimalik, et panen puusse, kuid loomadel on minu teada see "inerts" veel pikaks ajaks sees.