Olen käinud ühel VET ameti koolituspäeval, mida maakondlikult korraldati. Pool aastat tagasi polnud juttugi kärbestest või lindudest. Rõhutati pigem selle haiguse erilisust, et isegi sama lauda sõimed võivad olla nakatumata ja nüüd siis selline arvamus hoopiski. Ütleks ainsa positiivse asjana praegust levikut vaadates: "Hea, et see lauta suvel jõudis, sest muidu oleks jahikoerad valusa paki saanud!"

Euroopa käsud kiidetakse vastuvaidlemata kärmelt heaks: 31.07 EU komisjoni käsk ja tänase seisuga siis kaart selline http://www.ejs.ee/saki-i-ii-ja-iii-tsoo ... 0-07-2015/

Usun, et Kolla jutt on õige - meie "targad" ainult kaagutavad. Samas ei ole ma Kollaga nõus hulkuvate kasside -koerte arvukuses. Võimalik, et kuskil piirkonnas see arvukus naa suur ka on, kuid enda kodukandis vähemasti ei ole hulkuvaid koeri -kasse ammu näinud. Ülimalt harva trehvan nägema päris rääbakaid terves Rapla MK ringi liikudes.
Sigade arvukuse allaviimine aga seisis kindlasti papi taga - kes siis kasvõi RMK-le jahimaa eest vinget renti maksaks , rääkimata muudest "jobudest" kes igal võimalusel jahimehi süüdistavad - kui vaja siis lisasöötmise pärast, kui vaja, siis jälle verejanulisteks sadistideks liigse küttimise pärast. Ise jahindusest mõhkugi taipamata.
Reaalsuseks on aga olukord kuhu oleme tänaseks jõudnud. Ja et miskit muutub või mõni "ülitark asutuse juht või juhtkond" poliitilise või miski muu vastutuse võtab ja tagasi astub - no andke andeks aga Eestis ei ole nii kombeks ! Pink on lühike juba ammu nii meie "palavalt armastatud" poliitikutel kui ka politiseeritud ametnikel. Kes asja jagab hoitakse lihtsalt kõrval,et ise "ilusad ja targad" välja paista. Reaalne elu näitab paraku järjest rohkem vastupidist.

Tea mis seis on algaval linnujahil koera kasutamisega (klass 7)? Kas peab vee pealt ära toodava pardi lugema haavatuks ja koerale spinninguliini külge panema.

Päris huvitav lugemine, äri ja suur raha on ikka kõige tähtsam http://uudised.err.ee/v/majandus/4366a6 ... ole-erandi
Üks lõik artiklist: Eksekole erandi tegemiseks kasutati Euroopa komisjoni poolt esitatud III tsooni jäävate piirkondade loetelus valdade nimetusi, mis ei ole alates 2013. aastast kehtinud. Nimelt liideti 2013. aastal Paistu, Pärsti, Saarepeedi ja Viiratsi vald ning ühendamise tulemusena sündis Viljandi vald.

Täna avaldatud komisjoni dokumendis aga kirjutatakse, et II tsooni jääb "osa Viiratsi vallast, mis asub lääne pool joonest, mis on määratletud maantee nr 92 läänepoolse osaga kuni lõikumiseni maanteega nr 155, seejärel maanteega 155 kuni lõikumiseni maanteega 24156, seejärel maanteega 24156 kuni lõikumiseni Verilaske jõega, seejärel Verilaske jõega, kuni see jõuab valla lõunapiirini" ehk piirkond, kuhu jääb Ekseko suurfarm.

Samuti on dokumendi loetelus kasutatud Paistu (2. tsoon), Pärsti (2.tsoon) ja Saarepeedi (3.tsoon) valla nimetust.
Kui ikka väga vaja, saab olukorda oma kasuks väänata küll

Ja kujutate te ette, mida oleks tähendanud see, kui Eksekost ei oleks tohtinud enam ühtegi põrsast välja viia? See olekski tähendanud seda, et poest sa varsti sealiha ei leiaks, sest suur osa põrsastest just sealt tulebki. Ja ennetustööd, mis seal on juba eelmisest aastast kasutusele võetud, on ikka väga karmid.

Ei saa aru, mis põhjusel on KOGU Harjumaa puhvertsoon.

Selleks,et liha ja lihakered saaks vabamalt liikuda.

Lihakered saavad vabamalt liikuda ainult Harjumaa piires.
Kui tahad Harjumaalt välja saata, pead vereanalüüsi laskma teha. Kui piisavalt suurt külmikut või jahedat keldrit ei oma, on asi hapu. Proovid saavad omakorda teha reisi Tallinnast Tartusse.

"Jahipidamise käigus lastud metssealt võib uuringuteks vereproovi võtta jahimees, kaaskirja koostab volitatud loomaarst ja saadab Harjumaa Veterinaarkeskusse, kust saadame GARGO-ga Tartu laborisse."

Kirp- kui pead jahti kas taudistunud alal või II tsoonis, siis linnujaht käibki Sinu kirjeldatud viisil

Tegelikult on ju tore, et inimestel töökohad säilivad niikaua kui võimalik, ei saa seda küll kuidagi halvaks ju pidada.

Vale vastus. Lihakeresid saab liigutada tsooni piires, ehk praeguse seisuga tuleb vereproov teha liha Läänemaale või saartele viimiseks. Kogu ülejäänud Eesti juba on nii- või naasuguses tsoonis.

Vastasin valesti jah. Mõtlesin ühte ja kirjutasin teist, sest meie kütitud loomad just sinnapoole liiguvadki.

Kollal võib osaliselt ju õiguski olla, kuid teadlane võiks rääkida kindlameelselt sellest, mis on teaduslike uuringutega tõestatud, mitte pakkuda oma oletusi tõe pähe. Tegelikult on see kärbeste jutt sama, mis neil kes väidavad, et hunt on peamine katku levitaja. Või nagu selle mehe jutt, kes mulle hiljuti helistas ja ütles et katk levib sigade sügamispuude kaudu, mis maha saetakse ja mille saepuru siis kodusigadele alla pannakse. Haige looma kudesid võivad laiali kanda paljud loomaliigid, kes oma poegadele liha viivad (mitmed kiskjad, röövlinnud, vareslased) ning sealt võib midagi teoreetiliselt pudeneda ka sigadele. Ma ei saa väita, et sellised levikuvõimalused välistatud oleks, kuid nende olulisuses on siiski põhjust sügavalt kahelda.
Kolla jutust jääb mulje, nagu poleks asjaga keegi tegelnud ning tema on nüüd suure avastuse teinud. Tegelikult on sigade Aafrika katku ja selle levikut uurinud hulka teadlasi - virolooge (kes teavad kindlastri väga hästi, kui suur viirus on). On leitud, et selgrootutest kannab viirust edasi (säilib tema organismis elujõulisena) vaid üks puugiliik, keda aga meil ei ole. Ehk siis - viirus on võimeline elus püsima vaid kõikide sealiikide (+ pekaarid) ning selle ühe puugi organismis, mujal mitte. Põhilised edasikandjad on olnud ikkagi sead omavaheliste otsekontaktide (elus siga-elus siga või surnud siga-elus siga) kaudu ning inimene (kudede edasikandjana) - sellised on praegused parimad teadmised. Kindlasti jätkatakse uuringutega ja võimalik, et avastatakse ka mingi muu oluline haiguskandja, kuid niikaua, kui seda pole leitud, ei tohiks kellegi hüpoteese tõena võtta ning veel rumalam oleks nende põhjal mingeid meetmeid rakendama hakata.

Sealiha ei kaoks poest kuskile.
Huvitav kas mõni katkune farm aasta alguses miinust tootis...
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/seakasvatuse-paastaks-kriisiabi?id=70667569